"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
TalTechi professor: liiga hoogne majanduskasv toob kliimamuutusi, mis hakkavad sedasama majandust kahjustama (0)
15. september 2021
Foto Mats Õun

„Rahvastikutihedus omakorda soodustab tootlikkust ja innovatsiooni, parandab ligipääsu toodetele ja teenustele, vähendab läbitud vahemaid, soodustab energiatõhusat ehitust ja transporti ning võimaldab piiratud ühiskommunikatsioonide rohkemate inimestega jagamist,“ ütles täna toimuval Tallinna visioonikonverentsil „Õnnelik linn“ kõnelenud TalTechi tuleviku linna professor Jenni Partanen, kelle sõnul on keskkonnakvaliteet ja oskuslik planeerimine on ülimalt oluline, kui tahame luua õnnelikku linna, mis on mitmekülgne, elav, kõigiga arvestav ja üllatav.

https://youtu.be/A-jostK812U

Partaneni sõnul seisneb dilemma selles, et praeguses süsteemis vajame majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks kasvu, aga liigne kasv kahjustab lõpuks ökosüsteemi ning tekitab ebastabiilsust ja kliimamuutusi, mis mõjuvad samuti majandusele halvasti. „Samas toodavad linnad suurema osa teadmistest, toodetest ja teenustest ning seal on kõige rohkem investeeringuid ja haritud inimesi, kes võtavad kasutusele uusi võimalusi ja kohanevad muudatustega,“ selgitas ta.
„Linnad pakuvad praegustele probleemidele mitmeid lahendusi. Peame lihtsalt nende tulevaste väljakutsete keerukat olemust paremini mõistma.“

Professor Partanen rääkis, et linnad on mitmel moel sarnased looduses esinevate ökosüsteemidega, mis vaatamata põhjalikule planeerimisele ja juhtimisele kasvavad ja arenevad vastavalt enda loogikale. „Võime öelda, et rahvastikutihedus on linnade evolutsiooni põhjus ja ka tagajärg. Rahvastikutihedus omakorda soodustab tootlikkust ja innovatsiooni, parandab ligipääsu toodetele ja teenustele, vähendab läbitud vahemaid, soodustab energiatõhusat ehitust ja transporti ning võimaldab piiratud ühiskommunikatsioonide rohkemate inimestega jagamist,“ lisas Partanen.

Negatiivse poolena tõi ta aga välja, et suur rahvastikutihedus tähendab ka ülerahvastatust, mis muudab linnades elamise ja liikumise kallimaks. „Paradoksaalsel kombel näitavad uuringud, et tiheda rahvastikutihedusega linnades on inimeste eluviisid vähem energiatõhusad ja autosid kasutatakse rohkem kui maapiirkondades. Jätkuvad kliimamuutused tekitavad veelgi ekstreemsemaid ilmastikutingimusi ja liigne rahvastikutihedus võib muuta linnad haavatavaks.“

Tuleviku linna professori sõnul ei tohi me paremate linnade loomiseks neid hooletult tihedamaks ehitada. „Peame uurima linna omadusi ja dünaamikaid praegu ja ka tulevikus. See strateegiline töö puudutab kogu linnasüsteemi toimimist. Ligipääsetavus ja liikumisvõimalused, rohetaristu ja topoloogia, olemasolev rahvastik, ärid, kultuur ja teenused ning muidugi nutisüsteemid ja uus digitaalne eluviis,“ loetles ta.

Jenni Partanen arendab Tulevikulinna projektis meetodeid ja tööriistu tarkade linnade analüüsimiseks ning nende arengu suunamiseks. Tema uurimishuvideks on iseorganiseeruvad linnaprotsessid ja komplekssuse juhtimist võimaldavad planeerimismeetodid. Tuleviku linna professuur sündis TalTechi, AS Mainori, AS Technopolis Ülemiste, AS Mainor Ülemiste, Tallinna linna, AS Ericssoni ja AS Telia koostöös.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.