"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
päevalehe koroonakonverents Kõlvart: loosungite lehvitamisest pole vaktsineerimise kiirendamisel kasu (1)
16. september 2021
Foto Ilja Matusihis

„Vaktsineerimine käis eelkõige kampaaniapõhiselt, aga polnud loodud selleks vajalikku süsteemi,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Inimeste sildistamine  või nimetamine vaktsiinivastasteks ja lamemaalasteks kindlasti protsessile kaasa ei aita. Me peame arvestama, et kõigil inimestel on õigus erinevat moodi sellesse küsimusse suhtuda.“

Täna Tallinnas kinos Kosmos toimunud koroona-teemalisel konverentsil „Uus normaalsus ja lõputu kohanemine“ tõdes Kõlvart, et COVID-pandeemia kriisihalduses ja vaktsineerimise korralduses on tehtud palju vigu ning üheks suurimaks probleemiks on riigi ja omavalitsuste vahelise sisulise koostöö puudumine, mille tagant pole mõtet otsida poliitilisi põhjuseid.

„Mulle tundub, et kui on mingi konflikt sisse kodeeritud, siis see ei ole ikkagi poliitiline. Vastasseis on pigem institutsionaalne. Nagu me teame, et ka ajaloolise taustaga keskajast,“ muigas Kõlvart Tallinna linna ja Toompea vahelise koostöö puudumisest rääkides.

Probleem on avaliku sektori kriisihalduse oskusega

„Kui rääkida asja sisust, siis asi pole selles, kellel on rohkem kohustusi või suurem ressurss. Suurem probleem oli kriisi haldamine avaliku sektori poolt. Kriis näitas meile, et suuremas plaanis ei ole avalik sektor kriisideks valmis,“ märkis Kõlvart.

Tallinn on linnapea hinnangul võtnud enda peale piisavalt kohustusi nii ennetusmeetmete rakendamisel kui ka sotsiaalmeetmete rakendamisel ja samas tegelenud efektiivselt ka kommunikatsiooniga. „Abi tahaks vaktsineerimise protsessiga. Vaktsiini me palusime juba aasta alguses – andke meile võimalus korraldada või korraldame koos, aga arutame omavahel. Meie poole pöörduti aga peamiselt ainult siis, kui oli vaja lisaressursse eraldada,“ kirjeldas Kõlvart.

„Vaktsineerimine käis eelkõige kampaaniapõhiselt, aga polnud loodud selleks vajalikku süsteemi. Tegeleda oleks vaja eelkõige sellega, et jagada inimesi valdkondade kaupa ja tegeleda eraldi iga sihtrühmaga,“ lisas linnapea.

Kõlvarti sõnul pakkus Tallinn kriisi algusest peale lahendust, et iga valdkonna eest peaks vastutama konkreetne struktuuriüksus kuni selleni välja, et valitakse välja konkreetsed kõneisikud või usaldusväärsed isikud, kes aitavad sõnumi paremini inimesteni viia.

Üleöö imet ei juhtu ja inimestele siltide kleepimine ei aita

„See ei ole õige lähenemine, kui me loodame, et millegipärast tuleb ime ja kõik on valmis osalema selles vaktsineerimise protsessis. Ime tuleb siis, kui me oleme valmis – eelkõige avalik sektor, pikaajaliselt ja süsteemselt selle nimel töötama, aga tuleb arvestada, et see võtab aega,“ märkis Kõlvart, kelle sõnul pole ühtki võluvitsa, mis viiruse koheselt võidaks. Abi pole ka kõhklejate sildistamisest.

„Inimeste sildistamine  või nimetamine vaktsiinivastasteks ja lamemaalasteks kindlasti protsessile kaasa ei aita. Me peame arvestama, et kõigil inimestel on õigus erinevat moodi sellesse küsimusse suhtuda,“ selgitas Kõlvart.

„Kui avalik sektori annab inimestele signaali, et muidu saaksime hakkama, aga on mingi üksik osa, kus inimesed ei taha või on vaktsiini vastased – sellega me probleemi ei lahenda. Tuleb lähtuda sellest, et see võtab aega. Inimestega tuleb tegeleda sihtrühmade kaupa ja nendega tuleb rääkida, ka vene keeles. Tuleb arvestada sellega, et mitte püüda kiireid tulemusi, vaid tuleb mõelda struktuurselt, kuidas protsessi ette valmistada ja läbi viia. Kui me saame aru, et tekib kolmanda doosi vajadus ja korraldame jätkuvalt vaktsineerimist projektipõhiselt, on see vale suhtumine. Loosungitega midagi ei lahenda. See pole lihtsalt efektiivne.“

Kõlvarti sõnul oli algusest peale vaja üles ehitada sellised struktuurid, kus olid selged käsuliinid.

„Terviseametis peaksid olema iga valdkonna spetsialistid, kes töötaksid koos terviseala spetsialistidega välja erinevaid stsenaariume ja tegevusplaane. Loomulikult ma saan aru, et targa näoga teoretiseerida on palju lihtsam, kui asju ellu viia, aga Tallinn suutis seda kriisihaldamisega teha,“ lausus Kõlvart.

„Meie foorisüsteem tekkis juba pärast esimest lainet paralleelselt sellega, et palusime riigil välja töötada üldine plaan. Me lõime vastavalt olukorrale oma COVID osakonna oma COVID spetsialistidega -seda pole teinud ükski omavalitsus ja see töötab koos teiste struktuuriüksustega,“ nentis Tallinna linnapea.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tahaks teada
16. sept. 2021 19:20
Ja miks fotograafid käivad patsiente vaktsineerimiskabiinides mõnitamas?