"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
päevalehe koroonadebatt Kiik: süstimise kõigile varasem avamine tähendanuks rohkem surmasid, Nõgene: riik teeb õigeid asju liiga aeglaselt (0)
16. september 2021

“Riik on teinud palju õigeid asju, aga nendeni jõudmine on võtnud kuritegelikult kaua aega,“ ütles Tallinki juht Paavo Nõgene. „Inimesed kaotavad elusid, aga meil on kapid vaktsiine täis.“ Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et kui riik oleks kõigile süstimise varem avanud, oleks surmajuhtumeid olnud rohkem. „Sest vähem vanureid oleks sel juhul süsti saanud,“ lausus ta.

„Tanel on nutikas inimene, miks võtab ideede pardale võtmine nii kaua aega? Alguses öeldakse, et ei tohi teha, siis 5-7 nädalat hiljem öeldakse, et hakkame tegema,” rääkis Nõgene Eesti Päevalehe korraldatud konverentsil „Uus normaalsus ja lõputu kohanemine“.

Nõgene küsis Kiigelt, et mis oli lattu kogumise põhjus?  „Aga mis siis, kui vaktsiinitarne oleks tulemata jäänud?“ küsis Kiik vastu.

Vaktsiin on ravim nagu aspiriingi

Nõgene lausus, et mitte midagi poleks juhtunud, sest inimesed saaksid süsti kaks nädalat hiljem. „Siis oleks inimesed riigis veel pettunumad olnud, kui nad poleks saanud kinni pandud ajal süsti saama minna,“ vastas minister.

Nõgene ütles, et juuli läks vaktsineerimise mõttes raisku. „Pärnu rannas ja hotellides oleks pidanud süstimispunktid olema,“ lausus ta. „RIigil pole olnud kastist välja mõtlemist. Kui tuli idee, et teha süsti kiirabiautos, öeldi vastu, et see on liiga väike koht. Hiljem panid Arkadi Popov ja Raul Adlas ise süsteemi püsti.“

Kiige sõnul ei saa riik süsteemitult toimetada. „Kui on olemas nõudlus, peab olema ka pakkumine, sest hiljem nõudlust kunstlikult tekitada ei saa,“ lausus Nõgene.

Nõgene küsis, et vaktsiinidoosid seisavad, miks me ei tee hooldekodudele juba kolmandaid süste? “Palun tehke kiiresti plaan, kuidas kolmas doos jõuab vajajateni. Minu teada valitsusel pole seda plaani tänaseni,“ lausus ta.

Kiige sõnul ei ole hooldekodude kolde mure ei ole mitte kolmas doos, vaid see, et esimesed vaktsiinisüstid on tegemata. „Vaid mõned üksikud riigid teevad kolmandaid doose,“ lausus ta.
„Seda täna ei tea keegi, millal on tervel keskealisel inimesel vaja kolmandat tõhustusdoosi. Vaktsiin on ravim nagu aspiriingi, pole nii, et kui jääb üle, krõbistad kõik ära. Praegu pole piisavalt teadmisi, kes vajab doosi.“


Nõgene uuris, miks pole seadust, et hooldekodutöötaja peab olema vaktsineeritud? Kiige sõnul on valitsus selles küsimuses pooleks ehk puudub üksmeel.

Digitaliseerimine lihtsustab õpetaja tööd

Net Groupi tegevjuht Priit Kongo ütles, et kaheksa aasta pärast on üle kolmandiku õpetajatest pensioniealised. “Tipptasemel üldhariduse kättesaamine on täna ohus,” lausus ta. „Loodusteaduste õpetajate puudujääk Eestis on 300-500 õpetajat.“

Kongo sõnul on paljud õpilased eakatest õpetajatest tehnoloogiatasemelt eespool, sest kasutavad kooliea algusest internetti. “Õpilased on sündinud internetti, neil on nutiseadmed ja nad istuvad seal olulise aja ärkveloleku ajast,” lausus ta.

Kongol andis riigile neli soovitust. „Esiteks ühtlustada digiõppe keskkonnad ja automatiseerida kõik, mis võimalik,“ loetles ta. „Võiks kanda üle staartõpetajate tundi laivis, kus õpilased saaks interaktiivselt küsida ja vastata. Teine variant oleks selle loengu salvestamine andmebaasi. Teiseks tuleks teha paindlikumaks erasektori digimaterjalide kasutamine. Kolmandaks teha konkreetsed otsused, suunata sinna ressursid, anda tähtajad ja panna juhid vastutama. Neljandaks võiks riik erasektoriga julgemalt koostööd teha.“

Haridusminister Liina Kersna ütles, et videotunni efektiivsemaks muutmine on omaette teadus, mitte lihtsalt tunni salvestamine. „Meie õpetajad pingutasid rohkem ja hakkasid kohe videotunde tegema,“ lausus ta. „Õpetajad on teinud tohutu hüppe ja on paremaks saanud digiasjades.“

Kersna sõnul levib Kagu-Eestis viirus koolides ilmselt edasi, kuna vaktsineerimise näitajad eriti noorte seas on eriti madalad. Ministri sõnul on talle antivakseritest vanemad valus teema. „Kuulen koolijuhtidega kohtudes, et last tahetakse võtta koduõppele, kuna õpetaja on vaktsineeritud. Siis on küsimus, kui kvaliteetset õpet saab see lapsevanem lapsele kodus anda,” küsis ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.