"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Swedbank: kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust (0)
16. september 2021
Foto: Ilja Matusihis

Swedbanki Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüsist ilmneb, et kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust; Tallinna korterite hinnakasv aeglustus teises kvartalis 7 protsendile aastavõrdluses, mis ületas pealinna elanike netopalga kasvu.

Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul on nõudlus eluaseme järele erakordselt suur, millele ehitus ei suutnud samas tempos reageerida. See viis nõudluse ja pakkumise tasakaalust ning kiirendas uute korterite hinnakasvu, vahendab BNS.

Taskukohasus on halvenenud

“Suurem osa tehingutest uute korteritega tehakse aga eelnevate kokkulepete põhjal, mistõttu uusarenduste hinnakasv teise kvartali statistikas veel ei kajastu ja need tehingud jõuavad statistikasse hoonete valmimisel. Seega tuleb kõrgem hinnakasv järk-järgult statistikasse hiljem,” ütles ökonomist pressiteate vahendusel. 

Korterite taskukohasuse indeksi väärtus teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll näitas tõusu, kuid võttes arvesse, et tehingud uute korteritega lisanduvad statistikasse viitajaga, on taskukohasus Rõbinskaja sõnul tegelikult halvenenud.

Tehingute statistikast ilmneb ka tavapärasest tunduvalt väiksemat uusarenduste osakaal – teises kvartalis oli tehingute osakaal uute korteritega 18 protsenti. Võrdluseks oli vastav osakaal enne pandeemiat keskmiselt ligi 30 protsenti ning eelmise aasta teises kvartalis 36 protsenti.

Müügis olevate korterite hulk uusarendustes on esimesel poolaastal vähenenud, mistõttu on uute korterite hinnad ökonomisti sõnul jätkuvalt kasvanud. Praegused pakkumishinnad on võrreldes sama arenduse eelmise etapi pakkumishindadega kasvanud 15-20 protsenti. Eluruumide arv, mille ehitamist on alustatud, oli aga poolaasta arvestuses viimase üheteistkümne aasta kõrgemaid.

Hinnatõus jätkub

Seega peaks Rõbinskaja sõnul uute korterite pakkumine lähimas tulevikus hakkama järk-järgult suurenema ning leevendama tekkinud uusarenduste puudujääki. Majapidamiste finantsolukorda toetab palgakasv, suurenenud hoiused ning väljavõetud pensionisäästud.

“Meie hinnangul korterite hinnakasv jätkub tugeva nõudluse ja ehitusmaterjalide kallinemise mõjul. Korterite hinnakasv tõenäoliselt ületab netopalga kasvu käesoleva aasta teises pooles ning see halvendab tasukohasust. Madalad intressimäärad aga pidurdavad taskukohasuse halvenemist,” tõdes Swedbanki ökonomist. 

Samas Riias ja Vilniuses oli palgakasv korterite hinnakasvust tugevam. Vilniuse elanike netopalga kasv oli teises kvartalis 12 protsenti ning ületas korterite hinnakasvu pea kaks korda. Riias kasvas netopalk 10 protsenti ning samuti ületas korterite hinnakasvu, mis oli 6 protsenti.

Sarnaselt Tallinnale ei kajastu tehingud uute korteritega statistikas veel täiel määral ka Riias ega Vilniuses. Seda arvesse võttes eluaseme taskukohasus mõnevõrra paranes Riias, Vilniuses aga halvenes. Eluasemelaenude intressimäärad olid teises kvartalis aastatagusest madalamad kõigis kolmes Balti riigis.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 15-protsendise omafinantseeringuga 30-aastase kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.