"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Täna algab ekspeditsioon Estonia vraki juurde (0)
18. september 2021
Albert Truuväärt

Täna alustab omaste toetusel Hollandist Eemshaveni sadamast uurimisretke Estonia hukupaiga poole laev RS Sentinel, et moodsaima tehnoloogia abil kõik vraki võimalikud vigastused üle vaadata, kirjutab Postimees. 

Suur töö ootab meeskonda ees juba sadamas, kui laevale tuleb vedada suurel hulgal uurimiseks tarvilikku tehnikat, sööki-jooki ja muud eluks tarvilikku. Nimelt tuleb neljakümne kuuel pardale astuval inimesel veeta merel ligikaudu kaks nädalat.

Meresõit hukupaiga juurde võtab aega umbkaudu kaks päeva ja kuigi esialgne uurimisplaan on valmis, tuleb uurimise eestvedaja Margus Kurmi hinnangul toimetada vastavalt olukorrale ja tingimustele.

Estonia juurde jõudes alustatakse esmalt laevavraki uurimist mitmikkiirsonariga. «See asub laeva küljes, selle all,» ütles Kurm. Ekspeditsiooni kulgemisel on võtmetähtsusega ilm. Vihmasadu iseenesest uurimistööde kulgu kuidagi ei mõjuta, küll aga võivad segada tugev tuul ja lained. Kui ilm lubab, võetakse järgmisena ette laevavraki vigastuste täpsem uurimine.

«Tavalise ROV-iga (allveerobotiga – toim) alguses ja siis saab hakata skannima,» ütles Kurm. Skaneerimise all peab ta silmas fotogrammeetria tehnoloogiat: «Spetsiaalne kaamera teeb hästi palju kõrge resolutsiooniga pilte ja siis hiljem paneb tarkvara tuhandete piltide alusel kokku objekti 3D-mudeli.» Need tegevused võtavad aega päevi, kuid kui palju täpselt, ei osanud ta öelda.

Kusjuures kuus pardal olevat tuukrit peavad pidevalt olema valmis 70–80 meetri sügavusele vraki juurde sukelduma. «Tuukritel on abistav funktsioon – kui robotiga vaatluse käigus selgub, et kuskil on nurk, kuhu robot hästi ei näe, lähevad nemad alla,» ütles Kurm.

Kui aega jääb, tingimused lubavad ja tekib otsene vajadus, uuritakse ka laevavraki ümber asetsevaid objekte. «Kõige olulisem on see, et saaksime laevavigastused kaardistatud,» lausus Kurm.

Kuus pardal olevat tuukrit peavad pidevalt olema valmis 70–80 meetri sügavusele vraki juurde sukelduma.

Võrreldes Jutta Rabe korraldatud, Norra filmitegijate ja Ohutusjuurdluse Keskuse senise uuringuga on täna algav uurimine Kurmi hinnangul kindlasti kõige laiaulatuslikum ja professionaalsem. «Ei taha võrrelda 1994. aasta uuringuga, sest tehnika pole võrreldav. Igasugune salvestamistehnika on edasi arenenud. Resolutsioonid on paremad, robotite manööverdamise võime suurem,» ütles ta.

Küsimusele, milline on laevas käsuahel, vastas Kurm, et «laeva kapten on laevas juht». Kõik uurimisega seotud küsimused arutatakse läbi ekspertidega. Otsuse, kas ja millal vraki juurde roboti või tuukritega minna, teevad lõppkokkuvõttes vastava ala eksperdid.

Margus Kurm kinnitas, et hinges valitseb ootusärevus. «Enne kui sadamast pole välja sõidetud, tiim ja varustus peal, ei saa päris rahu ka. Natukene ikka närveerin jah, aga teisest küljest olen täis tahtmist asi ära teha,» rääkis ta.

Kõnealune ekspeditsioon on riiklikust uurimisest eraldiseisev, algatatud endise Estonia huku uurimiskomisjoni juhi Margus Kurmi eestvedamisel ja seda rahastavad ettevõtjad.

Postimees Grupp on projekti meediapartner ning kajastab seda vahetult ja otse: pardale astuvad Kuku raadio reporter Timo Tarve, Postimehe fotograaf Madis Veltman, Postimehe ajakirjanik Sander Punamäe, vastutav toimetaja Mari Tamm, operaator Kristjan-Jaak Nuudi ja helitehnik Tanel Kadalipp.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.