"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Riibe: ühiselt tehtavas peitub võimas jõud (0)
19. september 2021
Kristiine LOV

Jaanus Riibe, Kristiine linnaosa vanem

Talgukultuur ulatub tagasi meie esivanemate aegadesse, mil rahvastik pigem maal kui linnas elas. Suured ja vaid ühele perele üle jõu käivad tööd tehti ära ühiselt, kas siis naabritega kahasse või kogu küla peale. Nii said salve kartul ja tehtud hein, metsast välja veetud uue maja palgid.

Aja möödudes ja ühiskonna muutudes hakati varasemaid talgutöid teenusena ostma, ent siiski ei kao pere või sõpradega tehtav ühine töö, millele järgneb korralik kehakinnitus ja õhtune lõõgastus, kuhugi. Talgud on tänapäeval lisaks vajadusele mingi töö ära teha ka sotsiaalse suhtluse vorm, hea võimalus veeta päev õues, saada kogukonnaga kokku ja erinevalt iidsetest talgupidamise tavadest, koos töötamise käigus ka tuttavaks.

Kristiines peeti septembrikuus maha koguni kahed talgud

Maailmakoristuspäeval lõime koos FC Floraga käed külge Tildri tänava haljasala korrastamisele. Et puhtam maailm ei jääks vaid klišeeks, tulid paljud kristiinekad appi. Algab ju puhas maailm siitsamast, koduukse kõrvalt. Õunamahla tegemise talgute mõte sündis möödunud sügisel, mil meie aedlinnas õunapuud lookas viljade all ägasid ja paljude majapidamiste piirdeaiale olid kinnitatud tasuta , õunakotid – ole vaid hea ja võta, vii koju või jaga töö juures ja muudkui söö tervislikke aiavilju.

Tänavuse aasta külm kevad näpistas rikkalikult õitsenud puid ja saak on väiksem. On neid aiapidajaid, kel puude küljes kasvamas vaid kaümmekond õuna, mõnedel pole sedagi. Aiaomanikud ohkavad ja mõni teeb seda kergendatult, sest napp saak vähendab sügisest aias mässamist. Tuleb ju viljadega midagi ette võtta – korjata säilitamiseks, leida võimalus pressida mahlaks, ära anda või tassida kompostihunnikusse. Hulk tööd vähem, mõtleb isikliku mahlapressita linlane. Siiski leidub tänavugi kristiinekaid, kelle õunapuud hästi kannavad. Just seetõttu viisime ellu mõtte kutsuda Kristiinesse õunamahla pressima Hiiumaalt Triinu. Tema järelhaagisel asuv mahlapress on nii võimas, et toodab paarikümne minutiga sadakond liitrit mahla. Mahla pressimine toimus Haraka tänav 7a haljasalal.

Meie linnaosa esimene ühine aed asub Keemia tänaval, kuhu 1930-ndatel aastatel veinimeistri, aedniku ja sordiaretajana tuntud Otto Kramer rajas oma aiandi. Koosloomes sündinud Krameri kogukonnaaed on lopsakas ja kristiinekad on kevadiste aiatööde järel saanud suvel ja sügisel nautida nii õiteilu kui aiavilju.

Ootame ettepanekuid kaasavasse eelarvesse

Sageli saab linnaosa valitsus ettepanekuid, kuidas muuta ühte või teist ala paremaks või mille loomist linnaosasse oodatakse. Mõned nendest mõtetest on väikesed ja võimalik ellu viia lihtsate vahendite või väikese ümberkorraldusega, teised aga nõuavad suuremat planeerimist. Just elanike kaasamiseks ja nende ideede elluviimiseks on Tallinnal sarnaselt tänavusega ka järgmisel aastal kaasav eelarve.

Meie linnaosas valiti eelmisel aastal välja kaks ideed – madalseiklusrada ja jaapanipärane minimets. Mõlemad valitud vajasid põhjalikumat ettevalmistust ja on lähiajal ka valmimas. 1. oktoobrini on avatud ka ettepanekute tegemine linna kaasavasse eelarvesse ja novembris algab avalik hääletus parima idee välja selgitamiseks. Kaasava eelarve ettepanekute esitamisel on reegliks, et toetada saab vaid avaliku kasutuse ja vaba juurdepääsuga objekte. Armas kristiinekas, milline on sinu idee? Palun anna meile teada.

Septembris on aeg suvised toimetused lõpetada ja asuda taas argipäeva tegevuste juurde. Lõppenud suvi oli mitmel põhjusel eriline võrreldes varasemaga. Soovin rõõmsat värskelt alanud sügist!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.