"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Toomas Alatalu: vastutame ka Afganistani eest (2)
19. september 2021
Mats Õun

Eesti sõdurid osalesid NATO missioonil Afganistanis, milliseid järeldusi saab sellest teha? Ja mis on nende sündmuste alltekst?  

Vastab teadlane, ajaloolane ja politoloog Toomas Alatalu.  

Boris Tuch  

Me kõik oleme näinud kaadreid, mis on tehtud Kabuli lennujaamas kui Afganistani tsiviilisikud, kes üritasid pääseda Talibani õudustest, sõna otseses mõttes lennukitele tormi jooksid.  

Kuidas hindate praegu Afganistanis toimuvat?  

Täna on Afganistan koht, kus USA ja NATO on sunnitud tunnistama oma tingimusteta sõjalist-poliitilist kaotust ja lahkuma umbes 20 aastat tagasi okupeeritud riigist.  

Võim Afganistanis on nüüd 1994. aastal tekkinud organisatsiooni Taliban käes, Talib on afgaani keeles õpilane. Algusest peale hõlmas Taliban fanaatiliselt usklikke noori moslemeid, kes kogunesid võitlema Afganistani kontrollinud võõrvägede käsilaste vastu.  

Sel ajal valitses Afganistani läänele orienteeritud valitsus, mis tekkis pärast viimase Nõukogude-meelse Najibullahi režiimi langemist. Aastatel 1996-2001 tuli esimest korda võimule Taliban. Ja nagu Iraanis 1978. aastal, pärast ameerikameelse šahh Mohammad Reza Pahlavi kukutamist, lõid Afganistanis kogu elu konservatiivsed moslemi ringkonnad.  

Kõik allus šariaadile, see tähendab islamikohtule, mis tähendas inimõiguste järsku piiramist. Sealhulgas keelati naistel hariduse saamine.  

2001. aastal saatis USA väed Afganistani. Sissetungi seletati asjaoluga, et just seal oli terroristliku Al-Qaeda juht, Saudi Araabia põliselanik Osama bin Laden, kes korraldas 11. septembril 2001 New Yorgis kaksiktornide hävitamise, mille tulemuseks oli palju hukkunuid. USA nõudis bin Ladeni väljaandmist, Taliban keeldus ja president George W. Bush otsustas, et võidukas laiaulatuslik sõjaline operatsioon varjutab 11. septembri kibeduse. Osama bin Laden leiti ja hävitati alles 2011. Ja selline pikk viivitus terroristi number üks tabamisel sai saatuslikuks, kuna Taliban alustas kohe sissisõda ja hakkas takistama reforme, mida uus Afganistani valitsus püüdis ellu viia, tuginedes välisriikide sõjalisele abile.  

Tuleb märkida, et näiteks Prantsusmaa viis juba 2012. aastal suurema osa oma vägedest Afganistanist välja. USA ja tema liitlased viivitasid väljaastumisega. Selle taustal on maailmaareenile kerkinud veel üks moslemitest, äärmiselt äärmuslik üksus – niinimetatud islami kalifaat (IS), kes kuulutas 2013. aastal kõigile “uskmatutele” džihaadi. Praegu tegutsevad Afganistanis IS-i võitlejad.  

Alles 2020. aastal teatas USA juhtkond, keda esindas riigisekretär Mike Pompeo, valmisolekust pidada läbirääkimisi Talibani esindajatega ning USA president Donald Trump teatas, et USA väed viiakse välja. USA valimiskampaania ajal tekkinud pinged aga viisid president Bideni viimasel minutil muutma Trumpi taganemistähtaega ja tegid seda veel neli korda.  

Tulemus oli see, mida me täna näeme. Püüdes päästa oma sõjaväelasi ja teisi ameeriklasi Afganistanis, on USA juhtkond unustanud selle osa Afganistani kodanikuühiskonnast, kellele tugineti kõik need 20 aastat ja keda nüüd Talibani ajal ähvardab kõige kaotamine, sealhulgas elu. On kahetsusväärne näha, et USA armee on jätnud neid usaldanud inimesed taas iseenda hooleks – täpselt nagu see tehti 1975. aastal Vietnamis. 

Kas Talibani võit ähvardab mitte ainult neid afgaane, kes soovisid elada tsiviliseeritud elu, saada haridust, ehitada kaasaegset ühiskonda, vaid ka teisi riike? Pärast Talibani võitu on järjekordne põgenike sissevool Lähis -Idast Euroopasse paratamatu. Kuidas võib see mõjutada Euroopa rahvaste ja riikide elu?  

Kui meenutada hiljutise Aserbaidžaani ja Armeenia vahelise sõja tulemusi Karabahhi pärast, Prantsusmaa otsust Malist lahkuda, Türgi presidendi Erdoğani jõupositsioonil olevat poliitikat Küprosel läbi viia ja nüüd Talibani võitu Afganistanis, jõuame järeldusele, et moslemid koordineerivad oma tegevust paremini ja teavad, kuidas kohalike elanike toetust nautida.  

Ameerika Ühendriikide ja tema Euroopa liitlaste tegevus riikide moderniseerimiseks, millele nad laiendasid oma mõju lääne demokraatia vaimus või õigemini isegi vastavalt sellele, kuidas kaasaegne liberalism demokraatiat tõlgendab, ei toonud soovitud tulemusi. Aeg on näidanud, et ainult kalašnikovidega relvastatud külaelanikud Aasias ja Aafrikas võitlevad edukamalt kui USA ja Euroopa riikide eliitväeosad. Eriti kui mõelda, et ameeriklased ja eurooplased ei austa kohalikke traditsioone ega arvesta hõimuliidrite või aksakalide kogunemistega.  

Afganistan on ka kõnekas näide sellest, et neis piirkondades ei too monarhia kukutamine sugugi rahu ja jõukust. 1978. aastal võimu haaranud väikesearvuline kommunistlik Afganistani Rahvademokraatlik Partei sattus kohe kriitilisse olukorda ja pöördus abi saamiseks NSV Liidu poole. “Kremli vanemad” otsustasid, et Afganistanis on võimalik kiire sotsialismi ülesehitamine ja tõid sisse “piiratud kontingendi” Nõukogude vägesid.  

Kuidas seletada vastupanuvägede radikaliseerumist? NSV Liit tegeles mudžahiidide, kes võrreldes Talibaniga näevad välja üsna mõõdukad inimesed. Teatavasti rääkisid Nõukogude ohvitserid sügava lugupidamisega mudžahiidide ühe mõjukama juhi Ahmad Shah Masoudi, hüüdnimega Panjshiri Lõvi (Lion of Panjshir), vastu. (Muide, tema poeg Ahmad Massoud, jäädes patrioodiks, võitleb nüüd Talibani vastu.)  

Kõiki kommunismimeelsele režiimile vastupanu osutanud vägesid nimetati mujahideenideks. Kuid võitlus venis ja Afganistani territoorium on tohutu ning hõimutegur hakkas üha olulisemaks muutuma. Selle taustal ilmusid uued mängijad – al -Qaeda, Taliban jt. Talibani baasiks oli arvukalt puštusid, kes elavad nii Afganistanis kui Pakistanis. Pakistanist sai nende tagala ja siin on see mõjutanud tõsiasja, et radikalism leiab seal viljaka pinnase šiiitide ja sunniitide erimeelsuste ning pingete tõttu Indiaga.  

Ahmad Sahh Massoud oli kohalike tadžikide juht, marssal Dostum oli usbekkide juht. Puštude hulgas domineerivad nüüd need, kes elavad Pakistanis, ja neil on oma arved klaarida USAga. Ameerika vägede kohalolekut seletati Osama bin Ladeni otsimisega, kuid selle taustal arenes aastatel 2001–2011 kohaliku eliidi seas kiiresti korruptsioon, oopiumi kasvatamine suurenes järsult ja nagu Vietnamis, muutus see okupatsioonivõimude, ameerikameelse valitsuse … ja liidrite Talibani ühine äri.  

Pärast Osama bin Ladeni kõrvaldamist 2011.aasta mais võis mõelda vägede väljaviimisele, kuid just siis algas “araabia kevad”, kogu Põhja -Aafrika ja kogu Lähis -Ida lahvatasid ning ameeriklased ei suutnud otsustada, kummal poolel tulekahju kustutama hakata.  

Meie poisid osalesid missioonil Afganistanis. Talibani kättemaksuhimulisus ja jõhkrus on hästi teada, kas on tõenäoline, et nad kuulutavad Eesti vaenulikuks riigiks ja alustavad kättemaksu?  

Seda on raske öelda. Ühelt poolt osalesid meie sõdurid sõjategevuses Talibani vastu. Ja küsimus eestlaste kättemaksust võib loogiliselt tekkida. Tõsi, selles piirkonnas on olemas ka taoline vorm nagu lunastus – mis tahes materiaalsete annetuste kujul kohalikele kogukondadele.  

Afganistani sündmuste tagajärjel võib Euroopat katta uus põgenike laine. Ka meie peame omaks võtma sealt pärit inimesi – erinevate kommete, võõra mentaliteediga …  

Kuna me kanname oma osa vastutusest sõjalises missioonis osalemisega, tuleb pagulased vastu võtta. Seni on Eesti teatanud valmisolekust võtta Afganistanist vastu 31 inimest. Ma arvan, et teise mentaliteediga suuri probleeme ei teki: meil on paar perekonda Süüriast ja nad on kohalike oludega täielikult kohanenud. Pealegi oodatakse Afganistanist IT -spetsialiste ja nad kohanevad siin.  

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uskmatu-toomas
20. sept. 2021 06:04
Kui kommentaar läheb modereerimisele siis on selle sisu valus ?
uskmatu-toomas
20. sept. 2021 06:03
Migrantidel on täielik õigus siia ümberasumist nõuda sest ka meie osalesime selles sõjas aga vastutusest püüame kõrvale hoida ! Suur Eesti sõdib mitmes maailma sõjakoldes ajades eesti asja ?