"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
JUHTKIRI Kodu – see, mis meid paremaks teeb (0)
20. september 2021
Krista Kiin.

Olav Ehala tuntud lastelaulu on aeg-ajalt tsiteeritud ka kodutunde puudumise ja kodutuse kontekstis. Aga kes üldse on tänane kodutu? Värske uurimuse kohaselt ei kuulu selle määratluse alla ainult puukuurides, sildade all ja kokkuklopsitud osmikutes elutsejad, vaid ka öömajades, varjupaikades, sotsiaalmajutusüksustes ja ühiselamutes viibijad. Neil ei ole küll isiklikku või üüritud eluaset, aga on oma koht linna pakutud majas.

Olles kohanud paari paistetanud näo ja näpu otsas kõlkuvate kilekottidega meesterahvast asjatamas Balti jaama ümbruses, on küllap paljudele jäänud mulje, et “neid” oleks justkui sadu ja “nad” on kõikjal. Tegelikult ei ole see sugugi nõnda. 2011. ja 2020. aastat võrreldes on tänavakodutute arv Tallinnas vähenenud 43,8% ehk praegu elab põõsa all ja kuurides vaid 82 lindpriid. Iseseisvasse ellu tagasipöördujaid seevastu on üha rohkem – enda üürikorterit soovib soetada viimatise küsitluse andmetel koguni 63,9% vastajatest.

“Oma kodu on ikka oma kodu,” nentis ka Peeter, kellega vestlesime eelmisel nädalal Tallinna sotsiaaltöö keskuse ühiselamus (loe artiklit lk 2-3). Mees unistab päris oma elamisse kolimisest ning on selle jaoks invaliidsuspensionist rahagi kõrvale pannud. Olin peljanud, et näen trööstitut pilti elule alla vandunud inimestest viletsates elutingimustes, kuid Sõpruse pst 5 ühiselamutoad ei erine milleski tavalisest minikorterist, kus on ühendatud nüüdisaegse sisustusega kööginurk ja elutuba.

“Koht ühiselamus, kus inimese iseseisvus on kõige suurem, ongi re-sotsialiseerimise kõrgeim aste,” kinnitas kodutute hingeelu üdini tundev sotsiaaltöö keskuse juhataja Kersti Põldemaa.

Linn toetab kõigiti kodutute võimalusi naasta iseseisvasse ellu, kui nad seda vaid ise tahavad ja suudavad – kes tuleb iseseisvalt toime ning omab piisavat sissetulekut, sellele antakse korter sotsiaal- või munitsipaalmajas või leitakse sobilik eraüürikorter. Viimase osas paranevad võimalused järjest – näiteks laieneb 1. jaanuarist inimeste ring, kes saavad kasutada linna üüritoetust.


Inimlik oleks, kui seoses kodutute vähenemisega paraneks ka neisse suhtumine. On vägagi tõenäoline, et elu- ja töökohata inimesed, kes tuhnivad prügikastides ja panevad tänavapildis “korraliku kodaniku” südame võpatama, tunnevad end kodutuna ainuüksi seetõttu, et ülejäänud neid tõrjuvad, keelduvad olemast kodukaaslased laiemas tähenduses ja rõhutavad oma käitumisega, et kodutu on vales kohas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.