"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
LINNASEKRETÄR PRIIT LELLO: Hääletada saab seekord ka telkides ja kaubanduskeskustes. Tule julgelt valima! (1)
20. september 2021
Mats Õun

“Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud, pakkudes linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule,” ütleb Tallinna linnasekretär Priit Lello. “Kui näiteks ei saa last elukoha lähedal lasteaeda panna ja tuleb hakata kohta otsima, tuleb järelikult püüda midagi paremaks muuta.” Linnaasutuste kujundamine järjest kodanikusõbralikumaks on vaid üks tahk linnasekretäri töös. Ta pingutab oma meeskonnaga praegu selle nimel, et võimalikult paljud inimesed tuleksid 17. oktoobril valima ja saaksid kodanikukohust täita nii, et viirus ei ohusta.

Priit Lellol täitub linnasekretäri ametis esimene aasta. Kokku on ta töötanud Tallinna linnasüsteemis 24 aastat, neist 13 õigusdirektorina. Seda ametit peab ta linnasekretäri töö kõrvalt tänaseni.

Vabal ajal jooksmise ja orienteerumisspordiga pingeid maandav mees on kirjutanud ennast Tallinna ajalukku sellega, et on päästnud otseselt või aidanud päästa linnakodaniku jaoks mitmeid tähtsaid objekte. Näiteks rahva jaoks kaduma minna ähvardanud armastatud kontserdipaik Mustpeade maja, mille omandiõiguse üle vaidlemine pole küll veel praegugi läbi.

Linnasekretäri võib pidada linnakantselei tegevjuhiks. Ta hoolitseb, et linnavalitsus saaks tööd teha – nõnda nagu riigisekretär vabariigi valitsuse juures riigikantseleis. Kuid peale selle leidub veel lisaülesandeid, millest tõsiseim on kohalike valimiste korraldamine Tallinnas. Tegemist on eriti suure väljakutsega, sest toimuvad esimesed valimised n-ö uues reaalsuses ehk koroonaviiruse seatud tingimustes.

Kui kindlalt end selles osas tunnete ja kui palju on vaja veel tööd teha, et valimised õnnestuks vaatamata viirusele korralikult ja turvaliselt läbi viia?

Valimiste korraldamise edukus sõltub meeskonnast. Ja see on mul väga hea: inimesed, kes on varem valimisi korraldanud.

Valimiste korraldamise edukus sõltub meeskonnast. Ja see on mul väga hea: inimesed, kes on varem valimisi korraldanud. Ettevalmistustööd tehakse koos linnaosavalitsustega. Me oleme üsna kindlad endas, aga samas ka pingutame iga päev. Neid inimesi, kes linnakantseleis hommikust õhtuni rakkes, on küll vaid kaks: Aljona Kallaste ja Heiki Soome. Nemad koordineerivad tegevust üle kogu linna. Need spetsialistid on sageli targemad kui mina. Meil käib tihe koostöö riigi valimiskomisjoniga – anname neile teada, kuidas meil läinud on. Suurimad partnerid on linnaosade valitsused. Tänan siinkohal kogu meeskonda, kes püüab anda endast parima.

Kuidas valimiste korraldamise igapäevatöö praegu välja näeb?

Meil on välja töötatud plaan, et millised toimingud milliseks kuupäevaks on tarvis teha. Praegu käib selline administratiivtöö, hangime näiteks vajalikke asju.

Mida näiteks?

Kasvõi isikukaitsevahendeid. Lisaks paigaldame uuendusena kuute kohta linnas telgid, et inimesed saaksid hääletada väliskeskkonnas, kui nad tunnevad, et see on nende jaoks turvalisem. Telgid tulevad Lasnamäele Tondiraba keskuse juurde, kesklinna Keskturu juurde. Kuna Nõmmel ei ole head siseruumi Männiku külje all, siis on üks telk mõeldud valimiste nädalavahetuseks, reedest pühapäevani ka sinna. Lisaks paigutame telgid Põhja-Tallinnasse ja Haaberstisse, samuti Mustamäele. Kõik suuremad linnaosad on kaetud. Seestpoolt näevad telgid välja nagu tavalised valimisjaoskonnad.

Mida sisetunne ütleb – kuivõrd võib praegune viiruseolukord valimisaktiivsust mõjutada?

Tõenäoliselt kasvab e-hääletuse osakaal. Aga maandamaks riski, kus alalhoidlikumad ei taha välja tulla ja püsivad kodus, oleme mõelnud luua rohkem jaoskondi, et neid jääks inimeste liikumisteedele.

Eestis ei ole kohalikke valimisi koroonatingimustes korraldatud, mistõttu ei julge hinnata. Tõenäoliselt kasvab e-hääletuse osakaal. Aga maandamaks riski, kus alalhoidlikumad ei taha välja tulla ja püsivad kodus, oleme mõelnud luua rohkem jaoskondi, et neid jääks inimeste liikumisteedele. Et inimesel oleks võimalikult lihtne valimas käia ja tekiks valikuvõimalus, kas minna kodu lähedale jaoskonda, või kui valija läheb poest läbi, siis tee peal käib hääletamas.
Valimisjaoskondi tuleb seega juurde ja rõhk liigub varasemast rohkem kaubanduskeskustele. Aga jah, nõnda nagu varem, asuvad valimisjaoskonnad traditsiooniliselt suuresti koolides.

Oluline muudatus on see, et kui varem pidi valija minema oma kindlasse elukohaga seotud valimisjaoskonda, siis nüüd võib ta hääletada ükskõik millises jaoskonnas kogu valimisringkonnas. Juba see peaks muutma inimese jaoks hääletamise mugavamaks. Tallinnas on kaheksa valimisringkonda, mis kattuvad linnaosadega.

Seoses viirusekriisiga inimesed ei saa või ei taha sellises ulatuses ringi liikuda nagu varem. Kuidas lahendatakse sellised olukorrad, kus inimene sooviks ehk hääletada, aga ei saa välja jaoskonda minna?

Tööle asuvad meeskonnad, kes tegelevad ainult kodus või mujal inimese ajutises asukohas hääletamise korraldamisega ja kastide kohale viimisega, mitte millegi muuga.

Kodus hääletamist korraldavad kodulähedased linnaosade valitsused. Kui inimesel ei ole võimalik näiteks tervislikel põhjustel jaoskonda tulla, siis ta saab helistada linnaosavalitsusse ja kutsuda valimiskasti koju. Oluline on, et iga valija saaks oma tahet väljendada. Need kontaktid jõuavad valijateni muuhulgas infolehtedel, mida siseministeerium 7. oktoobriks inimestele valdavalt elektrooniliselt postkastidesse saadab.

Kui ma lihtsalt kardan kodust välja tulla, näiteks nakatumisohu tõttu, kas on see siis piisav põhjus, et mulle hääletuskast koju tuuakse?

Soovimatus või hirm ei ole piisav argument. Kodus hääletamine on mõeldud ikka selleks, kui valija ei saa haiguse tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel hääletamisruumi tulla. Üldiselt on valimismeeskond kogenud ja selgitab välja, mis on kellegi põhjus, miks on vaja kast koju tuua. Aga tegemist ei ole siiski mugavusteenusega. Seda ei ole kodus hääletamise võimaldamisega mõeldud, et igaüks saaks lihtsalt soovi korral kasti koju tellida.

Kui ma olen näiteks haiglas – olukorras, kus arstid pole mul kokkusaamisi kellegagi ära keelanud –, kuidas ma siis hääletada saan?

Siin ei ole küsimustki – tegemist on asukohas hääletamisega. Olgu siin tegemist haigla, hooldekodu või kinnipidamisasutusega. Meeskond toob hääletuskasti kohale. Soovi tuleb selleks avaldada administratsioonile. Ja sealt siis teatatakse valimiskomisjonile, et meil on siin nii ja nii mitu inimest, kes sooviksid hääletada.
Valimiskomisjon seletab juba varem eraldi ravi- ja hooldeasutuste juhtkondadele lahti, mismoodi asi peaks käima ja mis samme astuda.

Kuidas valimisjaoskondade komisjonide eest hoolitsetakse, et nad ei nakatuks?

Vaktsineerimistõendit siiski kellegi käest valimistega seoses otseselt ei küsita. Ei hääletama tulnutelt ega ka mitte jaoskonnakomisjonide liikmetelt.

Me oleme kutsunud üles valimiskomisjonide liikmeid end vaktsineerima. Vaktsineerimistõendit siiski kellegi käest valimistega seoses otseselt ei küsita. Ei hääletama tulnutelt ega ka mitte jaoskonnakomisjonide liikmetelt.
Püüame viia riski võimalikult madalale – et oleks turvaline nii komisjoni liikmetel kui ka valijatel. Kõikidele, kes valimiskomisjonides, oleme näinud ette isikukaitsevahendid. Maski või soovi korral visiiri kandmine on komisjoni töötaja jaoks kohustuslik.

Kui keegi tuleb hääletama nii, et tal pole maski kaasas, siis pakume kohapeal. Igasse jaoskonda tulevad mõistagi desovahendid, mida igaüks saab seal kasutada. Komisjoni laudade peal paiknevad veel eraldi kaitseekraanid – nagu neid võib näha kauplustes või teenindussaalides. Lisaks puhastame pidevalt pastakaid.

Ja veel oleme suurendanud jaoskonnakomisjoni liikmete arvu. Kui tavapäraselt on neid olnud viis ühes komisjonis, siis nüüd tuleb mõni juurde – igasuguste ootamatult tekkida võivate murede lahendamiseks.
Valimiste korraldamine on muidugi väga pikaajaline töö. Meie oleme sellega tegelenud juba alates jaanuarist.

Nüüd on tekkinud veel ümber valimise võimalus, varem antud e-häält saab muuta valimispäeval, 17. oktoobril valimisjaoskonnas. Milleks taoline muudatus vajalik on?

E-hääletamist korraldab riik, omavalitsuse pärusmaaks on hääletamise korraldamine jaoskondades. Tõenäoliselt sooviti valija jaoks teha olukord veelgi paindlikumaks: on antud rohkem võimalust järele mõtelda, et sünniks võimalikult kaalutletud otsus. Valimiskasti ääres on veel viimane võimalus oma valikut muuta. Nüüd on talle see võimalus antud pühapäeval, põhilisel valimispäeval. Varem seda võimalust ei olnud.

Seega on valimas käimine isegi ohutum kui tavaline poeskäik ja demokraatia pidupäevast ei kujune ühtlasi viiruse pidupäev?

Hääletamas käimine on tõepoolest ohutumgi. Lihtne toiming, mis võtab erinevalt poeskäigust vaid loetud minutid. Seega tulge julgesti kõik hääletama!

Teie elulugu lugedes paistab silma, et olete laia kogemustepagasiga – oma tööelu alustasite 90ndatel hoopis tollis ja olete end üles töötanud lihtjuristist linnasekretäriks.

Oi, see oli ikka väga ammu! Kooli kõrvalt töötasin seal poolteist aastat. Aga juristina alustasin omaaegses Tallinna omandireformi ametis, kus tegelesin kohtuvaidluste lahendamisega. Algul esindasin linna kohtus, hiljem juhtisin varade ja maade tagastamise osakonda. Maa-ametis olin õigusosakonna juhataja.

Omandireformi põhilised aastad olid ju väga keerulised ja kirjud, nagu me mäletame. See andis vist ikka kõva juristikooli?

Jah, see oli väga äge kooliaeg. Praktika mõttes. Tegelesime sadade kohtuvaidlustega. Vahel oli kolm kohtuistungit päevas. Nädalas vähemalt seitse kuni üheksa.
Praeguse praktika järgi ajavad sageli mitu juristi ühte kohtuasja koos. Aga siis pidi üks jurist mõne raske asja kohtus korda ajama.
Vaidlustes olime siiski edukad. Valdava osa kohtuasjadest linn võitis siis ja võidab ka täna. Linna juristid on kõvad kohtujuristid!

Üks eredamaid näiteid tollest ajast on ilmselt Mustpeade maja tagastamise saaga, mis on veninud välja tänasesse päeva.
Mustpeade maja on muidugi sümboltähendusega, aga vanalinn ja kesklinn on täis objekte, mille tagastamise üle oleme kõvasti vaielnud. Üks objekt kesklinnast kaugemal on näiteks Nõmme kultuurikeskus, mida samuti tagasi sooviti. See jäi siiski Tallinna linnale ja seega laiemalt linlaste kasutada.

Hästi pikk vaidlus, ligi 11 aastat järjest, käis Narva mnt 10 maja tagastamise ümber. Seal elab ju sadu inimesi ja all asub kuulus kohvik Narva. Vaieldi, kas maja on ümber ehitatud üle 50%, mis oleks tagastamise välistanud. Lõpuks jäi tagastamine ära. Ka Skoone bastionit on püütud omandada – tõsi, pisut teise meetodiga ehk seoses kunagise kuulumisega nõukogude armeele. Samuti oleme tegelenud hotelli Palace vaidlusega.
Linna organisatsioonis on olnud väga äge töötada ja mulle on antud võimalus tegeleda väga ägedate juriidiliste küsimuste ning projektidega. Viimati näiteks AS Tallinna Vesi aktsiate omandamise nõustamisel.

Kas ei ole tekkinud sellist kiusatust, et hakkaks hoopis vandeadvokaadiks?

Mul on see kiusatus olnud, aga kui läksin lahkumisavaldusega ülemuse juurde, veendi mind ümber.

Mis asjades ja kellega linn veel sagedamini kohut peab käima?

Hiljuti võitis üks minu kolleegidest kohtuvaidluse korteri asjas, mis oli pärandatud linnale, aga mida lahkunuga seotud inimesed endale nõudsid. Kuigi ma ise selliste kohtujuhtumitega otse ei ole tegelenud, ütleksin, et need on viimase aja suundumus, ja see kasvab.

Linnavalitsuse istungite materjalidest võib sageli näha, et juhtudel, kus inimestel pole järeltulijaid, on linnale jäetud päris arvestatav vara. Mitte ainult korterid, vaid ka rahasummad. Sageli kümneid tuhandeid. Need lähevad linna eelarvesse. Linna kassasse.

Nimetage veel mõni oluline kohtuvõit.

Tõeline juriidiline kompvek on olnud koos meeskonnaga tegeleda Tallinna huvide esindamisega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjades. Fookus asub seal põhiseaduslikel aspektidel, et kuidas eristada riigi ja kohaliku elu küsimusi. Riigi ja omavalitsuse ülesannete eristamise põhimõtted on saanud selgemaks. Sellest sõltub omavalitsuste rahastamine.
Meenutaksin veel, et Vanalinna niinimetatud Bermuda kolmnurga baaride asjus on linn pidanud kohalike elanike kaitseks maratonvaidlust seitsme-kaheksa ettevõttega.

Linn võitis kõik need kohtuasjad. Tuvastati, et baaride pidamisega käisid kaasas avaliku korra rikkumised. Ja et linna seatud piirangud baaridele olid põhjendatud.
Kindlasti oli sellel pretsedendil lai ja paljude tahkudega mõju. Ennekõike õnnestus seista hulga linnaelanike huvide eest. Avalikul võimul pole ju sellist ressurssi, et iga päev politseinik seisaks baari kõrval. Politsei esindajad on selliste vaidluste puhul toonitanud, et teised paigad linnas vajavad samuti korra hoidmist ja kaitset. Ei saa suurt osa ressursist panna ainult vanalinna. Seetõttu olidki need kohtuvaidlused murrangulised, et ettevõtjate ja kohalike elanike huvide vahel hakati otsima tasakaalu. Sai kõigile ühtemoodi selgeks, et kui seda tasakaalu ei leita, siis tulebki hakata reguleerima. Nõnda nagu on nüüd septembrist jõustunud piirangud alkomüügi osas baarides.

Varem valitses kahjuks suhtumine, et siin Bermuda kolmnurgas ongi baaripidajate koht. Meil on õigus baari pidada. Kui tänaval tuigub purjus inimene, siis pole see justnagu meie, vaid politsei probleem. Selles kohtuasjas on ühemõtteliselt öeldud, et baaripidaja tegevuse mõju ulatub baarist ja kohvikust ka õue, baari lähemasse ümbrusesse. Kõik, mis seal toimub, on samuti tema tegevusega seotud ja ta vastutab selle eest, mis seal õues sünnib.

Teile on seoses linnasekretäri ametiga vist päris palju tööd juurde tulnud?

Nüüd on üldjuhtimine üks täiendavatest tööülesannetest. Lisanduvad muud kohustused, mida seadus linnasekretäri õlgadele asetab, näiteks peatselt toimuvate valimiste korraldus. Õigusdirektori ülesandeid täidan seejuures samuti edasi.

Inimesi huvitab kindlasti, et kas ja kuidas muutub edaspidi asjaajamine linna asutustega – kas läheb siin midagi kiiremaks või üldse mugavamaks?

Septembrist kehtestasime kõigile linna asutustele kiirema dokumentidele ja avaldustele vastamise nõude. Kui varem oli see 30 päeva ja erandjuhtudel sai pikendada veel kuu võrra, siis nüüd tuleb vastata kahe nädala jooksul. Seda on vaja, et kiirendada haldusmenetlust. Keegi ei taha ju pangas või mujal eraettevõtluses või äris, et talle öeldaks, et vastame kuu aja pärast. See tähendab, et inimene valib teise teenuseosutaja.

Meie eesmärk on asjaajamiskiirust veelgi tõsta. Oleme teinud otsustamisprotsesse lihtsamaks ja lühendanud menetlusi

Kiiremini vastamise reegli järgimine ei ole vähemalt siiani küll tagasilööke andnud. See töötab igati. Kitsamalt, linnakantseleis endas oleme seda reeglit järginud juba mitu aastat. Meie eesmärk on asjaajamiskiirust veelgi tõsta. Oleme teinud otsustamisprotsesse lihtsamaks ja lühendanud menetlusi. Viimase pooleteise aasta jooksul oleme vähendanud näiteks linnavalitsuse istungil vastuvõetavate otsuste hulka sadade otsuste võrra ning viinud neid ametite tasemele, mis muudab menetlused kiiremaks. Hiljuti lõppes projekt mittetulundustegevuse ja sordivaldkonna toetuste andmise lepingute arvu vähendamiseks. Nüüd ei ole toetuse kasutamiseks vaja enam lepinguid sõlmida, piisab otsusest. Töö bürokraatia vähendamiseks jätkub.

Paneme suurt rõhku elektroonilisele asjaajamisele. Alates käesoleva aasta algusest menetletakse õigusakte 100% elektrooniliselt. Me ei allkirjasta ühtegi paberit. Samuti suutsime koroonaviiruse alguses luua kolme nädalaga elektroonilised süsteemid volikogu töö jätkamiseks interaktiivsel moel.

Mida teie tuttavad, sõbrad, naabrid jne teile ütlevad – kuidas linnaga asjaajamisega üldiselt rahul ollakse?

Suurt kriitikat ei ole kuulnud. Teatud menetlused võiksid muidugi käia kiiremini. Aga üldiselt on enamik teenuseid siiski hästi korraldatud ja inimeste mured lahendatakse väga kiiresti. Kasvõi avalike ürituste jaoks loa küsimised. Me anname neid aastas valdavalt ettevõtjatele välja sadu ja kiiremini kui õigusaktid ette näevad. Seejuures on enamus teenuseid Tallinnas elektroonsed.

Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule.

Minu vaade linnakodanike ja linnaasutuste suhtele on, et linnaasutus ei pea olema inimesele selles mõttes vajalik, et inimene peaks kogu aeg tegelema asutusega suhtlemisega. Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule. Kui näiteks ei saa last elukoha lähedale lasteaeda panna ja tuleb hakata kohta otsima, tuleb järelikult mõtelda millegi paremaks muutmisele. Lapsevanem ei pea kohta taga otsima.

Inimesele peavad olema kõik teenused kättesaadavad, aga ta ei pea neid kusagilt nõutama – seda tahan öelda. Ta ei pea näiteks teadma, et meil tegutseb keskkonna- ja kommunaalamet, sest tänavad on korras ja puhtad ning kõik on hästi. Kui tal tuleb kirjutada kiri, et tänaval pole kaua aega puhastusautot käinud, siis see ei ole hea avalik teenus.
Linnaasutuste töö selline külg peab muidugi olema nähtav, et kui inimesel on sotsiaaltuge vaja, ta teab, kuhu pöörduda. Nõrgemate jaoks peame alati olemas olema, et teataks, millised sotsiaalteenused on võimalikud.

Kust leiab valimiste kohta infot?

• Infot valimiste kohta leiab aadressilt www.tallinn.ee/est/valimised/Kodus-haaletamine-7
• Kui valija tervise või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. Kodus hääletamise taotluse saab esitada juhul, kui valija asub oma elukohajärgse valimisringkonna territooriumil.
• Kodus hääletamine toimub ainult 15. –17. oktoobril kella 9 – 20ni . Valijal tuleb esitada kirjalik taotlus kodus hääletamise kohta www.tallinn.ee või www.valimised.ee
• Kui oled haige või karantiinis, hääleta kodus. Seda on võimalik teha interneti kaudu e-hääletades, samuti võib linnaosa valitsuse kaudu tellida endale valimiskasti koju.
• Valimisjaoskonnas ei kontrollita, kas valija on vaktsineeritud või mitte. Jaoskonda jõudes tuleks desinfitseerida käed. Samuti tuleks kanda maski, mille saab vajadusel jaoskonnast. Isiku tuvastamisel palub jaoskonna töötaja korraks maski eest ära võtta, et võrrelda inimese nägu fotoga isikut tõendaval dokumendil.


Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ainar koosa
3. okt. 2021 10:18
mind huvitab,kuidas te tuvastate isikut,kui tal on nägu kaetud?