"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
filmiloojad andsid ise ideid Uues filmilinnakus saab korraldada ka uhkeid plahvatusi ning tekitada vihmasadu (0)
20. september 2021

Kavandatava filmilinnaku kõrge lagi lubab vett niimoodi alla lasta, et kui piisad jõuavad näitleja näoni, näeb see välja nagu päris vihm. Kuna stuudioid on palju, saab filmida mitut stseeni korraga.

Näitleja Evelin Võigemasti sõnul vajab Eesti taolist filmilinnakut. “Kui me tahame saada tulemust, tahame filmifestivale ja Oscari nominatsioone, siis tuleb filmivaldkonda oluliselt rohkem toetada, kui seda seni on tehtud,” lausus ta.

“Filmilinnaku valmimine on oluline Eesti kultuuri jaoks, ja filmiinimesed peavad samamoodi saama head võimalused oma tööd teha. Me oleme kõik väga rõõmsad, kui Eesti filmil kuskil hästi läheb, aga tuleb anda ressurssi juurde, et see nii olla saaks. Olen isegi osal filmivõtetel olnud ajutistes paviljonides, kuhu püütakse stuudioid sisse ehitada, sest päriskorterites filmimine on tihti ebamugav. Kui filmilinnak on olemas, hoiaks see palju aega ja ressurssi kokku. Samuti on meil palju välismaiseid koostööprojekte ja -partnereid, kes samuti tunnevad huvi filmilinnaku vastu. Mulle tundub, et see on Eesti riigi südameasi: toetada oma filmitööstust.”

Võigemast lisas, et näiteks filmi “Deemonid” võtted oleks linnak kergemaks muutnud. “Praegu oli ajutisse stuudiosse üles ehitatud kogu korter, kus minu ja Tambet Tuisu tegelased elasid,” meenutas ta. “Filmilinnaku olemasolu looks eelkõige paremad võimalused valguse ja heli jaoks, samuti oleksime seal eraldatud. Alati leitakse ajutised ruumid, kuid ehitamine ja sinna valguspargi vedamine on nii kulukas. Kui see juba oleks ühes kohas olemas, hoiaks see pikas perspektiivis tegelikult raha kokku.”

Mustamäe korteris filmis sajapealine meeskond

Eesti filmitegijad teevad suurepärast tööd, sageli tuleb tippkunsti luua aga väga kesistes oludes. Näiteks režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo Oscarile kandideerinud “Võta või jäta” stseenid filmitigi just korteris.

“Kui filmi tegevus toimub Mustamäe kahetoalises korteris, siis sinna paigutada ära viiekümne kuni sajapealine meeskond, on väga keeruline. Kui me teeksime seda aga stuudios, siis me ehitame selle kahetoalise  korteri sedasi, et kõik seinad on eemaldatavad.  Lõpptulemus välja näeb ikka nagu  kahetoaline korter. Kuid on võimalik ülevalt valgustada, akendest valgustada, seinu eemaldada, teha need seinad täpselt nii kõverad või sirged, rohelised või punased kui vaja,” täpsustas Trishkina-Vanhatalo.

Stuudio ehitamine selliseks, et ta oleks  tehniliselt funktsionaalne ja  kunstiliselt põnev ja usutav,  mis ei ole vähem tähtis,  on omaette kunst.  “Ja kui seda ei saa praktiseerida, siis varsti me ei oska seda enam. Meil kasvab terve põlvkond filmitegijaid, kellel puudub paviljonis filmimise kogemus,” tõdes režissöör.

Aadressile Kopli 35 kerkiva filmilinnaku esimene peahoone sisaldab esialgu kolme stuudiot. Üks on 1300, teine natuke üle 800 ja kolmas natuke üle 500 ruutmeetri suurune. See võimaldab vett ülevalt niimoodi alla lasta, et kui piisad jõuavad näitleja näoni, siis näeb see kõik see tänu aerodünaamikale välja nagu reaalne vihm.

Keskus arvestab heli- ja vibratsioonitundlikkusega, seal on õiged ligipääsud, dekoratsioonid, abiruumid, rohelised ekraanid jm, mis on vajalikud tänapäevaste filmide tegemiseks. Ka osutub võimalikuks näiteks kontrollitud plahvatuste või isegi vihmasaju loomine.

14-meetrine laekõrgus lubab vett niimoodi alla lasta, et kui piisad jõuavad näitleja näoni, siis näeb see välja nagu päris vihm.
Kõik need võimalused lubavad teha ka ulmefilme ja õudukaid. Stuudiotele lisaks on linnakus administratiivplokk grimmi- ja kostüümitubade, produktsioonikontorite ja nõupidamisteruumidega.

AS Tallinn Film Wonderlandi juhatuse liige Ivo Felt lisas, et Paljassaarde filmilinnaku rajamine on igati õigustatud. “Eesti filmitegijad on päris head – meil on väga hea filmikool ja head režissöörid,” ütles ta. “Kui me suudame neid ka majanduslikult vääriliselt toetada ja riik näeb filmikunsti väärilise kunstina teiste kunstide seas, jõuame päris kaugele. Ma mäletan aastat 1996, kui esimest korda rääkisime filmistuudio rajamise olulisusest, nii et see mõte on juba aastakümneid õhus olnud.”

Kultuurkapitali seadus ütleb, et rahastada saab vaid kaht objekti korraga. Filmilinnak on praegu järjekorras viies. Kas see tähendab, et peame veel 15 aastat ootama?
Abilinnapea Aivar Riisalu leidis, et ootama ei peaks enam üldse. “Tegelikult on Tallinnal praegu vajadus ja kohustus see ehitus esialgu ilmselt ise ära finantseerida ehk leida AS Tallinna Tööstusparkidele rahastus, et ehitushange välja kuulutada,” lausus ta.

Filmiloojad andsid ise ideid

Mitu eri mõõtmetega stuudiot annavad võimaluse filmida samaaegselt eri stseene. Keskuses hakkavad tegutsema ka filmidele tugiteenuste pakkujad, kes hoolitsevad, et võteteks oleks olemas nõutavad tingimused. Seal hakkavad asuma ka stuudiod, mis sobivad teleproduktsiooniks ja ürituste läbiviimiseks. Linnakusse mahuks nii Läänemere suurim stuudiokompleks kui ka Eesti filmitööstuse eri ettevõtted.

Koostöös Tallinnaga asutavad uut stuudiokeskust Eesti filmiloojad Allfilm, Filmivabrik, Kinosaurus, Nafta Films, Stellar, Taska Productions ja 18 põhilist filmitootjat ühendav Eesti filmitööstuse klaster. Osaühing tegeleb nii stuudiokompleksi loomise kui ka selle hilisema opereerimisega.

Filmilinnak rajatakse linnale kuuluvale tööstusmaale ning selle loomise eest hakkab vastutama AS Tallinna Tööstuspargid. Selle juhataja Margus Jaanson rääkis, et filmikeskuse loomine on tööstusparkide laual olnud kaks aastat. “Me oleme praegu juba sealmaal, et nüüd võiks ehitama hakata,” kinnitas ta. “Sellele projektile on sisu andnud filmiinimesed ise oma teadmiste ja soovidega, mida on seal arvestatud.”

Linnal on juba olemas ka ehitusluba 6300-ruutmeetrise stuudiokompleksi ehitamiseks. “See tähendab, et me oleme filmilinnaku loomisel juba olnud väga usinad,” ütles Riisalu. “Aga riigi rahastamine avaneb parimal juhul alles 2023. aastal, kuigi filmiinimesed ju väga ootavad seda filmimispaika.”

Riisalu nentis, et filmilinnaku esimese järgu ehk kolme stuudio ehitamise aeg iseenesest ei ole pikk. “Nende ehitus võtaks aega poolteist aastat, mis tähendab, et kui praegu alustada, siis juba 2022. aastal võiks seal filmida,” lausus ta. “See on hulk aega enne riigi rahalaeva tulekut. Samas oleks filmikeskus mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti jaoks uue suure filmi eduloo avanemine. Tallinnas filmida on väga mõnus. Siin on fantastiline loodus, fantastiline vanalinn, ja kui me suudame luua ka tehnilised tingimused, siis see on meie riigi uue suure majandusharu arengu algus Tallinna eestvedamisel. Tallinna roll selle asja juures ei saa jääda kõrvaliseks, me peame tohutult pingutama, et see asi kiiresti valmis saaks.”

Esialgsete arvutuste järgi läheb filmilinnaku esimene etapp maksma ligi 14 miljonit eurot. Et tööstuspargid saaksid linnaku loomisel kiirelt otsuseid teha, sooviks Jaanson teada, kuidas siis kavatseb riik linnaku loomisel õla alla panna. “Tallinna tööstuspargid on küll linnale kuuluv äriühing, kuid meie tegevusloogika on üles ehitatud selliselt, et meie käima pandud objektid toodavad tulu,” lausus ta.

“Mõne puhul on see tulu väiksem, teise puhul suurem. Meie arvutused on näidanud, et filmilinnakut me ainult oma raha eest ehitada ei suuda. Tulu hakkab tulema rendi kaudu tagasi, küsimus oli ehituse hinnas. Kõik sõltub sellest, kas rentnik – Tallinn Film Wonderland – suudab ehituskulud rendiga tagasi maksta. Kusagilt jookseb ju piir, millest suuremat renti pole võimalik filmitaristu eest küsida. Nagu ma aru saan, on tegemist eelkõige kultuuriobjektiga, mitte otseselt äriobjektiga. Kui ta oleks puhtalt äriobjekt, küllap siis oleks ta juba ka ammu valmis ehitatud.”

Jaanson lisas, et tööstuspargid ei soovi võtta endale põhjendamatut riski ega kohustust kanda kultuurivaldkonna doteerimise kohustust. “Kui rahastamise küsimus saab selgeks, siis võib ehitushanke ära koostada ning välja kuulutada, sest oleme projekti viinud lõppfaasi ja ehitusluba on meil olemas,” selgitas ta.

Praegu vaid ajutised angaarid

Praegu kasutatakse filmimiseks ajutisi plekist angaare, mis pole filmimiseks kuigi sobivad ja kus ükski välismaine filmitegija tööle hakata ei kavatsegi. Seda saime kõik tunda, kui kaks suve tagasi tehti siin Ameerika lavastaja Nolani superfilmi. Ta oleks rohkemgi Tallinnas tööd teinud, aga polnud stuudiot, kus filmida. Niisiis on otsus linnak luua kohaliku filmitööstuse arengu jaoks ainuõige. “Meie võimalused kasvavad stuudiokeskuse valmides hüppeliselt,” lausus Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp. “Ja ka raha, mida Eesti stuudios filmijad siia majandusele jätavad, on märkimisväärne.”

Riisalu lisas, et filmilinnak oleks ka reaalne sissetulekuallikas riigile ja linnale. “Linnakut luues loome linna ka tarku töökohti ja edendame nii linna kui ka ettevõtluskeskkonda,” rõhutas ta ning märkis veel, et paljud rahvusvahelised filmiproduktsioonifirmad ja režissöörid tunnevad tegelikult suurt huvi siin filmimise vastu. “Seega peame võimalusest kinni haarama ja sellest kasu lõikama. Seetõttu on hea meel, et loodav kaasaegne võttekompleks saab ka kultuurkapitali toetuse.”

ANDRES MAIMIK: Stuudio abil saab luua suuri vaatemängulisi filme

“Kui Tallinnas juba nii tarmukalt ehitatakse teatrilavasid ja kontserdisaale, siis miks filmikunsti jaoks ei võiks ka midagi teha? Sellist asja nagu kinostuudio meil ju ei olegi,” ütles filmirežissöör Andres Maimik.
Maimik sõnas, et kui filmilinnaku toetamine on juba otsustatud, siis mida kiiremini ehitusega peale hakata, seda parem. “Sinna tekib ikka hädavajalik infrastruktuur – stuudiod kõigi oma tehniliste võimalustega,” ütles ta.

“Kui Tallinnas nii tarmukalt igal pool teatrilavasid ja kontserdisaale ehitatakse, siis miks filmikunsti jaoks ei võiks ka midagi teha. Sellist asja nagu kinostuudio meil ju ei olegi. Ega vanalinnas endas enam ka kõiki ajaloolise filmi stseene üles võtta ei saa. Reaalses keskkonnas on neid filme juba päris keeruline teha. Võtame või apteeker Melchiorist tehtud filmi – vanalinn on keskajast saadik nii palju muutunud. Sama pole enam majade välimus ega interjöörid. Lihtsam on seda kõike stuudios üles ehitada kui pärast kõike digitaalselt ümber muuta. Väiksemaid, kammerlikke draamasid annab muidugi teha ka ilma stuudiota, aga suuri vaatemängulisi filme ainult olemasoleva keskkonna abil ikka ei tee.”

Maimik rääkis, et stuudioid välismaa filmitegijatele pakkudes meelitaks see meile raha. “Lisaks sellele peaks filmitegijatel olema ka oma koht, kus olla,” ütles ta. “Kuhu minna, nagu teatrirahval on teatrid. Filmitegijad on igal pool laiali. Natuke peaks seda koondama. Nii loome eelduse heade vaatemänguliste filmide sünnile. Stuudiod ja kogu filmilinnak annab võimlause koondada kogu filmitööstus ühte kohta, mis muudab tootmise lihtsamaks ja loogilisemaks. Film on siiamaani meie kultuuris olnud nagu suur üksiklane, aga ta võiks nüüd ka olla rehabiliteeritud. Film on ju Eesti kultuuri jaoks üks suurimaid ekspordiartikleid. Kui õnnestub filmile saada hea levik, siis ta on meie kultuuri jaoks kõige nähtavam saadik kogu maailma jaoks. Meil on Arvo Pärt, oma ala tipp. Kino võiks samamoodi olla meie kultuuri tipp kogu maailmas.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.