"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
transpordiameti analüüs Neljarealised teed hoiaks aastas ära ligi 50 liiklusõnnetustes kannatanut ja hukkunut (0)
22. september 2021
Foto: Scanpix

„Kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks tänasele Tallinn-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal,“ märkis Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei.

Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarealiseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi.

Tarmo Trei sõnul näitab analüüs, et neljarealised põhimaateed pole pelgalt mugavuse ja kiire ühenduse küsimus, vaid need säästavad otseselt eestimaalaste elusid. „Neljarealised teed vähendavad selgelt liiklusõnnetusi, mille kõige madalam näitaja on Tartu maantee väga hästi lahendatud 2+2 teelõikudel,“ ütles Trei.

Statistika kohaselt on kõige ohtlikumad Tallinna ringtee ja Tallinn-Narva maantee 1+1 sõidurajaga lõigud. „Transpordiameti analüüsist nähtub, et 2015. – 2019. aasta keskmine liiklusõnnetuste arv miljoni autokilomeetri kohta Tallinn-Narva maantee 1+1 sõidureaga lõikudel on näiteks pea kolm ning Tallinna ringtee kaherealistel lõikudel ligi neli korda suurem kui Tallinn-Tartu neljarealistel lõikudel,“ ütles Trei ja lisas, et riigil pole praegu veel isegi visiooni, milline hakkaks neljarealine Tallinn-Narva maantee marsruut välja nägema, rääkimata konkreetsest ehituse ajakavast.

Eesti taristuehituse liidu analüüsi kohaselt on Eesti riik pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127.

Eesti riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.–2025. aastal võrreldes kehtiva teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.