"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi: koroonaviirus pole enam kriis, vaid uus normaalsus (0)
22. september 2021
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi Foto Mats Õun

„Perearstitöö on nagu üks otsatu jooksmine,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi. „Haigused ei lõpe kunagi ära, inimesi sünnib juurde, teised surevad ära. Töö ei saa kunagi otsa. Aga seda rohkem peame teadma seda, et mida me teeme, kuidas me teeme, miks me teeme, kuhu me teel oleme. Näiteks arengukava. Esmatasandi arengukava lõppes ära aastal 2020. Kas meil peaks olema siis nüüd „arengupeetus“? Arvestades, et meil on ka covidi situatsioon, mis ei ole enam kriis, vaid mis on saamas uueks normaalsuseks. Seda enam on vaja oma energiat kulutada ratsionaalselt ehk siis – me tegeleme asjadega, mida on vaja teha ja ei tegele nende asjadega, mis kellelegi parasjagu pähe kargab.“  

Vallikivi kinnitas, et perearstid on hästi hakkama saanud ja seda kriisi esimesest päevast peale. „Me oleme suutnud ennast mobiliseerida, asjadega kursis olla, oma töö ümber korraldada tingimustes, kus infoväli pidevalt muutub,“ lausus ta. „Eri piirkondades abi kättesaadavuse ja abi sidususe teemad on endiselt põletavad aga üldjoontes on pigem hea see, et nende tugevused ja ka nõrkused on tulnud selgemalt esile.“   

Olukord üleriigiliselt 

Eestis oleks vaja perearstidele abi ja tuge praktiliselt kõikides regioonides, mis on väljaspool Tartut ja Tallinna, sõnas Le Vallikivi.  

„Samas järjest suurenemas on nende kohtade arv, kus on tekkinud väga hästi toimivad perearstikooslused. Sinna tahavad ka noored tööle minna. Näiteks Paide, Rapla ja Kuressaare on head näited. Sellel aastal oli peremeditsiini residentuuri enneolematult palju huvilisi – 47. Võtsime vastu 35 ja saime valida. Meie väga suureks rõõmuks oli seal väga suur osa neid doktoreid, kes tahtsidki minna mitte Tartusse või Tallinnasse, vaid ütlesid, et ma tahan näiteks Valka minna. Koeru. Pärnusse.“

Mida rohkem suhelda, seda parem koostöö

Diskussiooniring, mida juhatas Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller kandis pealkirja „Mis nüüd siis saab?“. Vestlusringis osalesid Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ja tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tegelikult on meil nende riigiasutustega suhteliselt hea koostöö, eks loomulikult tuleb ette ka arusaamatusi ette.  Aga ministeerium, terviseamet ja haigekassa on meie igapäevased koostööpartnerid ja mida rohkem suhelda, seda parem on koostöö,“ ütles Joller.  

Joller ütles, et Covid tõi esile probleeme ja tõi esile tugevusi – see on nagu ikka kriisidega. „Täna oli ühes ettekandes juttu, et kriisi ajal toimetulekuks peab olema eelnevalt tugev alus ja harjumused või rutiinid enda jaoks välja töötatud,“ rääkis ta. „Tean, et on riike, kus perearstid said infot, mida nad peavad tegema, ajalehest. Meie saime ikkagi omavahel kokku leppida. Oleme saanud ära teha asju, mis on aastaid oodanud. On ka olnud vaja täiesti uudseid lähenemisi, aga väga kiiresti on loodud lahendusi ja võimalusi.“  

“Kriisidega on nii, et kui arstidel on kriisi ajal huvitav, siis tavalistel inimestel tegelikult ei ole üldse hea,” võttis Joller arstide vaatevinklist olukorra kokku. 

Teavitamine ja nõustamine 

Joller ütles, et arstitudengid on oma abi pakkunud ja see on suurepärane. „Nad helistavad meie patsiente läbi ja küsivad, nõustavad ja selgitavad. On olemas ka SMSid ja e-mailid. Minu idee järgi peaks inimesele hoolduse kohta tulema kiri, kui näiteks puugivaktsiini tähtaeg on saabumas. Selliseid võimalusi, kuidas me inimesi saame teavitada, on palju. Aga küsimus on ka selles, kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei taha teada ja kes ei taha teavitust?“ 

Jolleri sõnul on perearstid on üsna ühtne seltskond. „Kuna me oleme niimoodi hajutatud üle maa laiali väikeste gruppidena või mõni täiesti üksinda, siis tegelikult sellised kokkutulekud võimaldavad tõesti kokku saada nende paljude toredate inimestega, kellega ma muidu näiteks covidi ajal olen suhelnud läbi ekraani,“ lausus ta. „Tegelikult see ühtsuse tunne ja koostegemise tunne ja see, et me oleme ikkagi kõige ägedamad arstid üldse maailmas – et see on päris hea tunne.“ 

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak  ütles, et hoolimata Covid-19 pandeemiast saavutasid 100 perearstikeskust kõrgeima ehk A-taseme. „Neist esmakordselt saavutas A-taseme 15 keskust,“ lausus ta.

Perearstide aastakonverentsil autasustati parimaid praksiseid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.