"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
erakondade reitingud Reformierakonna toetus on lähiajaloo madalaimal tasemel (0)
22. september 2021
Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Foto: Mats Õun

Reformierakonna toetus on kukkunud lähiajaloo madalaimale tasemele ning valitsuse juhtpartei edestab teisel kohal olevat Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda veel vaid napi 1,4 protsendiga, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 24,2 protsenti ja Keskerakonda 18,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, vahendab BNS.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,5 protsendi võrra ning viimased viis nädalat kestnud languse jooksul on peaministripartei kaotanud oma toetusest 5,4 protsendipunkti. See tähendab, et Reformierakonna toetus on nüüd madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. 

EKRE toetus on viimase kahe nädala jooksul kasvanud 2,3 protsendipunkti võrra ning vahe Reformierakonnaga on kahanenud 1,4 protsendipunktini. Nii väike pole nende kahe erakonna vahe Norstati küsitlustes varem olnud. 

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,7 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,5 protsendiga ning Isamaa 7,1 protsendiga,. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44 protsenti ja opositsioonierakondi 39,8 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud. 

Teadur Martin Mölderi sõnul on praeguste pikaajaliste trendide jätkudes kuude küsimus, kui EKRE tõukab Reformierakonna Eesti populaarsema erakonna troonilt. “Reformierakond oli oma toetuse tipul 2019. aasta teises pooles, kui tal oli võimalus olla Jüri Ratase teise valitsuse varjus peamiseks opositsioonierakonnaks. Alates 2020. aasta algusest on nende toetus mõne üksiku ja silmapaistva erandiga, nagu näiteks Kaja Kallase valitsuse moodustamise moment, keskeltläbi pigem vähenenud kui kasvanud. Reformierakonnal on oht jääda Eesti 200 ja EKRE vahele lõksu,” märkis Mölder. 

EKRE toetus oli alates 2019. aasta valimistest kuni 2021. aasta alguseni äärmiselt stabiilne ning hakkas jõudsalt kasvama alles siis, kui Jüri Ratas pidi peaministritooli Reformierakonnale loovutama. “Eesti 200 pikaajaline trend alates 2019. aasta valimistest on olnud ülesmäge. Oma suurima toetuse saavutasid nad abielureferendumi arutelude varjus 2020. aasta lõpus ning alates sellest ajast pole nad uut pinda juurde võitnud, kuid samas pole nad ka kogutud toetust oluliselt kaotanud. Ees ootavad kahed valimised saavad Eesti 200 jaoks olema tõehekt, mil tuleb näidata oma võimekust üldine toetus ja uudsuse lubadus reaalseteks häälteks muuta,” ütles Mölder. 

Tema sõnul pole Reformierakond kunagi olnud nii tihedas poliitilises konkurentsis. “Vastaspoolusel ohustab teda EKRE, kes on palju tõsiseltvõetavam vastane, kui Keskerakond seda eales oleks suutnud olla. Ning nende endi tagalas on ennast sisse seadnud Eesti 200, kellel on väga tugev potentsiaal ajapikku hakata Reformierakonna tuumiktoetajaid enda selja taha koguma,” ütles Mölder. 

Kohalike valimiste lõppedes hakatakse Mölderi sõnul valmistuma riigikogu valimisteks ning need jõujooned loksuvad paika just nüüd. “Praeguse valitsuse võimekus tulla välja hapuks läinud koroonavaktsineerimise protsessist ja saada hakkama jooksvalt üles kerkivate ja inimesi potentsiaalselt valusalt puudutavate probleemidega nagu elektrihinna tõus ning opositsiooni võimekus kuvada ennast valijatele mõistlikuma ja soodsama alternatiivina määravad ära selle, kuidas need jooned paika saavad,” ütles Mölder. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.