"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Elektri hinnatõusu aitab kompenseerida toimetulekutoetus Veskimägi: kõrge elektrihinna tingisid vähene tootmine ja kiire majanduskasv (0)
22. september 2021
Foto Ilja Matusihis

“Tänased kõrged kütuste ja elektrihinnad pole mitte kliimapoliitika tagajärg, vaid COVID-ist tuleneva tootmise madalseisu, kiire majanduskasvu ja eelmise külma talve koosmõju tulemus,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Veskimägi kirjutas teisipäeval FB-s, et möödunud nädalal on mitmel pool, nii meedias kui sotsiaalmeedias kõlanud väiteid elektri hinna kujunemise kohta, mis kahjuks eksitavad.

“Viimase aja elektri börsihinna tõus tuleneb eelkõige kütusehindade tõusust ja vähem CO2 kvoodi hinna tõusust. Selle on tinginud sõltuvus fossiilsetest jaamadest, mitte liigne taastuvenergia. Elektrienergia kuu keskmised börsihinnad on Eestis tõusnud ligikaudu sama palju kui hinnangulised maagaasi elektrijaamade tootmiskulud. Maagaasi elektrijaamade tootmiskulude tõusust omakorda moodustab lõviosa aga hoopis kütuse hinna tõus, mitte heitmekvoodi hinnatõus,” selgitas olukorda Veskimägi.

Ta jätkas, et kui CO2 hind oleks aasta alguse tasemel, oleks elektri hind 140 asemel hinnanguliselt ikkagi 120. “Tänased kõrged kütuste ja elektrihinnad pole mitte kliimapoliitika tagajärg, vaid COVID-ist tuleneva tootmise madalseisu, kiire majanduskasvu ja eelmise külma talve koosmõju tulemus,” lausus Eleringi juhatuse esimees.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles esmaspäeval toimunud Riigikogu erikomisjonis istungil kõneldes, et elektritarbijad on hinnatõusu tõttu maksnud tänavu juba 250 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ning tõenäoliselt see summa aasta lõpuks suureneb.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots sõnas istungil, et rusikareegli järgi tehtud arvutus näitab – 1 euro CO2 hinnatõusu tonni kohta tähendab elektrihinna tõusu 1 eurot megavatt-tunni kohta. Lisaks on tema sõnul kallinenud nafta ja maagaas.

Ots esitas küsimuse: kas turg üldse toimib? Enda püstitatud küsimusele vastas ta kohe, et mingit anomaaliat turul pole, põhjuseks ei ole elektrituru mittetoimimine. “Kõrged hinnad on kõikjal Euroopas. Ma arvan, et oleme jõudnud kõrgete energiahinna perioodi, kus seni on olnud elektri hind 45 eurot, siis tuleviku hind võib olla 100 eurot megavatt-tunni kohta. Kiireid ja häid lahendusi ei ole,” märkis ta.

Otsa sõnutsi on võimalikud ka spekulatiivsed mõjud. Mida aga riik saab teha, siis soovitas Ots üle vaadata aktsiisid. Rääkides taastuvenergia toetustest, mis makstakse välja riigiabi skeemi abil, pani ta ette, et kui kõrge energiahind jääb püsima, siis tuleb vaadata, kas taastuvenergia toetused on eesmärgikohased ning kui energia hind on väga kõrge, võib lõpetada toetuste väljamaksmise.

“Kui oleme kaks või kolm korda kõrgemas hinnafoonis, siis võib olla tegu üle kompenseerimisega. Taastuvenergia polnud varem konkurentsivõimeline, ent selline hind kiirendab rohepööret ning 100 eurose elektrihinna juures saab igasuguste subsiidiumitest loobuda ja rohepööre toimub turumajanduse põhimõtetel,” sõnas ta.

Hando Sutteri polnud aga Otsaga üldse nõus, sõnades, et taoline samm oleks väga halvaks signaaliks investoritele. “Neil on õigustatud ootus ja me peame arvestama, et vanematel taastuvenergia projektidel on madalam tootlikkus ja tasuvusaeg väga pikk, toetuste äravõtmine annaks investoritele väga halva signaali,” vaidles Sutter.

Mölder: elektriaktsiis tuleks külmutada

Keskkonnaminister Tõnis Mölder selgitas, et ettevõtluse taastumine peale koroonakriisi on pannud CO2 hinna oluliselt kasvama, mis on kaasa toonud turule hinnasurve ja põhjustanud hinnaralli. “Rohepööret ei pea kinni maksma tarbijad. Oleme hinnakasvuga juba ületanud kevadise prognoosi, sellist CO2 hinnatõusu ei osanud analüütikud ette näha,” sõnas ta.

Mölder avaldas lootust, et riigid ja ettevõtted siiski investeerivad rohelisse energiatootmisesse. Ta märkis ka, et oluline meede on energiatõhususe tõstmine ning elektriautode kasutusele võtmine. Rääkides tavatarbijatest, kes elektrihinna tõusu tõttu kõige enam kannatavad, ütles Mölder, et neile on on võimalik see kompenseerida väikse sissetulekuga peredele mõeldud sotsiaalpaketina.

Mölder puudutas ka CO2 turu küsimust ning viitas, et majandusminister Taavi Aas on teinud ettepaneku kogu CO2 kaubandus lauale võtta. Omalt poolt lubas Mölder Euroopa keskkonnaministrite debatil üles tõsta teema, et hinnal oleksid laed ning see ei sõltuks ainult kauplemissüsteemist ning elekter oleks tarbijatele taskukohane.

“Kiireim variant on elektriaktsiisi külmutamine, mis hoiab ära järgnevad hinnatõusud,” pani ta ette. Teine meede oleks ka ülelaekunud CO2 raha jagada tavatarbijatele või välja töötada erilisi meetmeid, kus kohalikud omavalitsused kompenseerivad elanike elektriarveid. “Eesti toodab piisavalt elektrit, et katta oma nõudlust,” kinnitas ta.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmann ütles, et CO2 kvoodi hinnatõus on neid valusalt puudutanud ning vähendab põlevkivielektri konkurentsivõimet ning kümne aastaga selle üldse konkurentsist välja lülitada. “See aga tähendab, et aastatel 2030-2040 jääb Eestis tootmata 4,5 miljardit euro ulatuses rahvuslikku rikkust,” muretses Asmann. Ta jätkas, et kõik prognoosid sõltuvad poliitilistest otsustest ja kui me praegu pelgalt ennustame Euroopa Komisjoni tulevikuotsuseid, siis peaksime hoopis väga aktiivselt osalema nende poliitikate väljatöötamise.

Asmann oli nõus keskkonnaminister Möldriga, et riik peab tarbijale elektrihinnatõusu kompenseerima, sest CO2 kvoodi hind on tõusnud ja toonud tulu riigieelarvesse.

Elektri hinnatõusu aitab kompenseerida toimetulekutoetus

Ehkki elektri hinnatõusu kompenseerimiseks kavandatakse meetmeid, saab juba praegu taotleda toimetulekutoetust. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk selgitas Pealinnale, et vähekindlustatud ja raskustesse sattunud inimestel on võimalik taotleda toimetulekutoetust, mida makstakse, kui pere sissetulekud jäävad pärast eluasemekulude katmist alla toimetulekupiiri. Toetus koosneb siis toimetulekupiirist ja eluasemekulude kompensatsioonist ning seda saab taotleda elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Üldine valem on Pukki selgituse järgi selline: toimetulekutoetus = pereliikmete toimetulekupiir + eluaseme normkulu – sissetulekud.

Toimetulekupiir üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele on 150 eurot. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist ehk 120 eurot. Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist ehk 180 eurot.

Tarbijale esitatavast elektriarvest moodustab 20% käibemaks, 26% võrgutasu, 12% aktsiis ja 42% on elektrienergia.

Tatar: tarbija maksab elektri eest liiga palju 

MKM-i energeetika asekantsler Timo Tatar selgitas kõrget elektrihinda sellega, et fossiilkütuste hinnad on tõusnud mitmekordseks, hüdroenergia ja tuuleenergia pakkumine seevastu on üle aastate madal.

“Turul on peamiselt fossiilkütustel põhinev elekter ning CO2 hind muudabki elektri nõnda kalliks. CO2 hind on aastaga kahekordistunud liikudes turul täiesti prognoosimatult,” sõnas Tatar. Ta märkis, et majandusminister Taavi Aas on pöördunud Euroopa Liidu energiavolinike poole, kuna CO2 hind on tõusnud ennaktempos ning see instrument ei tööta nii nagu plaanitud.

“Tuulepargi ehitamine võtab aastaid, praegune hind tähendab, et tarbija maksab ebaloomulikult palju ning rohepöördele see ka kaasa ei aita,” sõnas ta. Tatari sõnul ei tohi hind rohkem tõusta, milleks peaks heitmekvootide turuloogikat parandama, et enam ei tuleks selliseid turušokke.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.