"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
VIDEO! Haridusameti juht Pajula: hübriidõpe jääb, distantsõppele suunamine vaadatakse üle juhtumipõhiselt (0)
24. september 2021
Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. Foto: Ilja Matusihis

“Kuigi üldised suunad räägivad seda, et õpilased peaks koolis käima ja distantsõppele kedagi ei saada, siis meie seisukoht on küll see, et meil ei ole vaja tervet kooli nakatunuid. Kui ühes või kahes klassis on koldeid, siis tegelikult on mõistlikum olla mingi aeg distantsi peal,” ütles Pealinnale Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula.

Koroonakoldeks loetakse seda, kui kollektiivis on üle viie nakatunu. Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul ei kolded hetkel suured, pooled jäävad alla kümne. 1800-st klassikomplektist on nakatunuid 83-s. Nakatunuid on ka õpetajate seas, rohkem on lähikontaktseid ja neid, kes isolatsioonis peavad olema.

“Kui me vaatame eelmise nädalaga võrreldes, siis üldarvud ei ole suurenenud, küll aga koldeid, kus on ühes koolis rohkem õpilasi, neid on juurde tulnud,” nentis Pajula.

Küsimus on aga selles, millal oleks aeg pakkuda õpilastele distantsõpet olukorras, kus nakatumiste arv siiski kasvab. Tänaseks on neljas koolis distantsõpe juba toimunud, osad klassidki juba koolis tagasi. Distantsõppele suunamine vaadatakse üle juhtumipõhiselt.

Merivälja Kooli direktor Greta Henriksson sõnas, et mõned õpetajad on neil koroona kahtlusega koju jäänud, kuid õpilased ei jää kümneks päevaks koju, sest neile on ette nähtud lihtsustatud karantiin.
Henriksson kinnitas, et enamik õpetajaid on neil vaktsineeritud, ehkki nemadki võivad nakatuda. “Distantsõpet selle otseses mõistes koolis praegu ei pakuta, lähtume Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendist,” ütles ta. Siiski sõnas Henriksson, et kui laps jääb ka näiteks mõne teise haiguse tõttu koju, siis õpetaja saadab talle ikka õppematerjale ning pakub võimalusel videoõpet.

Tallinna Prantsuse Lütseum distantsõpet kasutusele ei plaani võtta, küll aga pakutakse õpilastele eelneva aasta kogemuse baasil hübriidõpet, kus veebikaamera vahendusel saavad kodus viibivad lapsed osaleda õppetöös.  “Seda kasutame rohkem ikkagi põhikooli vanemates klassides ja gümnaasiumis. Algklassi laste seas siis, kui vanemad on palunud, et selline ühendus luuakse, siis saame seda ka teha,” ütles Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.

“Me vaatame küll natukene nakatunute arvu, aga me vaatame ennekõike riigis tervikuna haiglakohtade hõivatust. See on see tõsine kriteerium, mida peame arvestama,” lausus haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. “Me oleme näinud, et valulävi on kusagil 600 pluss voodikohta, sealt ülespoole tekivad juba nii keerulised  olukorrad meditsiinis, keda ravida ja keda mitte. Sellist olukorda me ei taha nähagi mitte.”
Rakaselg  ütles, et briti uuringud kevadise laine ajal on näidanud, et koolide täielik distantsõppele saatmine mõjutab väga vähe ühiskonnas tervikuna levivat viirust. Seega on koolide distantsõppele saatmine viimane meede, mida rakendada.

Kuni 12aastased lapsed jäävad lihtsustatud karantiini

Hendriksson soovitas kindlasti tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehega, kus on väga põhjalikud juhised, mida tähendab ning kuidas korraldada lihtsustatud karantiini. https://www.hm.ee/et/koroona#lihtsustatud_karantiin . Samuti soovitas direktor tutvuda skeemiga https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_nakkusjuhtumi_skeem_21.09.jpg , mis annab lapsevanematele väga kergesti mõistetava ning selge ülevaate.

Kokkuvõtlikult tähendab see kodulehe andmetel, et kuni 12aastased, kelle lähikontakt oli lasteasutuses või koolis, jäävad lihtsustatud karantiini. 12-18aastased ning 2021/2022. õppeaastal 19aastaseks saavad vaktsineerimata noored, kelle lähikontakt oli koolis, saavad lihtsustatud karantiini jääda juhul, kui nad teevad kaks SARS-CoV-2 testi: antigeeni kiirtesti ja 72 tunni pärast seda PCR testi. Testimise korraldab kool koostöös Terviseametiga. Lihtsustatud karantiin kestab 10 päeva ning sel ajal tohib osaleda kasvatus- ja õppetegevuses, kuid ei tohi käia mujal, näiteks huviringis, poes jne.

Septembris on koolides järjest enam koroonakoldeid. Koolide kolletes on nakatunud kokku 347 inimest, neist viimase kümne päevaga on lisandunud 218 nakatunut. Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et nakatumiste kasv seoses kooli algusega on teatud mõttes paratamatu, sest paljud lapsed pole vaktsineeritud ning ka teatud hulk õpetajaid pole kaitsesüsti saanud. Samas puutub koolides väga palju inimesi üksteisega kokku.

Pajula rõhutas, et ehkki vaktsineerimine on selgelt vabatahtlik, siis iga koolijuhi soov oleks, et oleks, et võimalikult paljud õpetajad end vaktsineeritaks. Ta tõi ka välja, et erinevates koolides on õpetajate vaktsineerituse tase väga erinev – on koole, kus peaaegu kõik on kaitsesüsti saanud, ent paraku ka selliseid koole, kus vaid 60 protsenti õpetajatest end vaktsineerida lasknud on. Mittevaktsineeritud õpetaja peab minema eneseisolatsiooni, kui ta on lähikontaktne ning ei saa loomulikult oma tööd teha. Pajula sõnul on praegu on 26 nakatunud õpetajat (kokku on 3600 õpetajat), mis on õnneks küllaltki väike protsent.

Omaette teema on Pajula sõnutsi distantsõppe rakendamine, sest avalikkuses on üles kerkinud küsimus, kas poleks aeg sarnaselt kevadega seda rakendama asuda. Pajula sõnas, et need õpilased, kes on suunatud eneseisolatsiooni, saavad õppetöös distantsilt osaleda ning teha koduseid ülesandeid, seega saab kasutada hübriidõpet.

Koroona arendas inimeste digioskusi plahvatuslikult

Pajula sõnul on praegu lisaks koroonaviirusele koolides paralleelselt levimas ka gripp. „Kõik õpilased, kes on lähikontaktsed, ei pea õppetööst eemale jääma,“ lausus ta. „Kes on vaktsineeritud saavad liikuda kooli ja kodu vahel, kuid ei tohi suhelda kolmandate inimestega. See tähendab siis lihtsustatud karantiini.“

Pajula sõnul on väga raske öelda, kas see meede on piisav, et haiguse levikut ära hoida. Ta osutas, et üks pool probleemist on haiguse levik, samas teine asi on kasvatuslik sisu, mis tähendab, et õpilased tahavad suhelda ja koolis käia. Osadele õpilastele muidugi sobib distantsõpe.

“Sarnaselt e-kaubandusele, mis seoses pandeemiaga kiire hoo sisse sai, siis ka distantsõppe osas on meie digioskused arenenud plahvatuslikult. Hübriidõpe on tulnud selleks, et jääda. Kõige halva juures, mis viirusega on ka kaasnenud, on ka häid momente, on arenenud uued võimalused,” sõnas Pajula.

Ta märkis, et hübriidõppe rakendamist on enne viiruse tulekut juba aastaid arutatud, kuid koroonaperioodil said need nüüd praktiliselt ellu viidud. “Suur tänu ka lapsevanematele, kes aitasid õpilasi kodus tehnoloogiaga toime tulla,” sõnas Pajula.

Terviseameti andmetel oli 36. nädalal jälgimisel koolides 10 kollet ja koolieelsetes lasteasutustes 9 kollet. Sellel nädalal oli koolikoldeid jälgimisel juba 30, uusi koldeid koolieelsetes lasteasutustes ei tuvastatud. Millistes koolides kolded on avastatud ning kui palju õpilasi ja õpetajaid nakatunud on, saab vaadata siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_20.09.2021.pdf

Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv enamikus vanusrühmades: 0–9-aastaste laste seas 15 protsenti, 10–14-aastaste laste seas 25 protsenti, vanusrühmas 60–64 aastat 30 protsenti, vanusrühmas 50–59 aastat 20 protsenti, vanusrühmas 40–49 aastat 8 protsenti ja vanuserühmas 70–79 aastat 20 protsenti.

Terviseameti prognoosi järgi võib uuel nädal oodata kasvu jätkumist keskmiselt 10 protsendi võrra. Järgmistel nädalatel võib oodata keskmiselt 500 nakatunut päevas ning 3500 nädalas.

“Kui distantsõppe rakendamine päevakorda tuleb, siis kaalumise kohtades ja olukordades keskendutakse eelkõige sellele, et distatsõpet rakendadakse võimalikult vähese aja jooksul ja et oleks võimalikult vähe gruppe ja klasse, kus seda teha,” selgitas Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik.

Sannik märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 olukorra kohta, et üldine eesmärk on hoida sel õppeaastal haridusasutused võimalikult kaua avatuna.

Distantsõppele suunamine jääb kõige viimaseks meetmeks

Sanniku sõnul peaks distantsõppele suunamine olema kõige viimasem ning äärmuslikum meede ning seda tuleks silmas pidada esimese ja teise kooliastme puhul. Lisaks ei tohiks tema hinnangul lihtsustatud karantiinis õppijad osaleda koolivälises tegevuses. “Testimine on see, mille kaudu seda kontrollitakse ja toimub see alaealiste õpilaste puhul lapsevanema nõusolekul,” kinnitas ta.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ütles, et koolides on nakatumiste arv nädalaga kolmekordistunud, kuid üldjuhul jääb ka lähikontaktsete haigestumine klassis alla 5 protsendi.

“95 protsenti koolides nakatunutest olid testimise ajal sümptomitega. Seega me ei räägi varjatud levikust koolidest. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata, et lastele on iseloomulikud kergemad sümptomid,” nentis ta.

“Oluline on, et koolitöötajad, lapsevanemad oleks vaktsineeritud ning nakatunud lapsi ei viidaks vanavanemate juurde,” ütles Härma.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.