"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
telemagasin "siin tallinn" Tallinnas on korrarikkumised liikunud tänavatelt kodudesse (0)
24. september 2021

„Oluliselt rohkem kurdetakse rahurikkumiste ja müra üle nii päevasel kui öisel ajal, mis tähendab, et meelelahutuse raames on väljast mindud oma koju või sõprade juurde koosviibimistele, mis häirib naabreid,“ märkis Põhja prekt Joosep Kaasik. „Seevastu avalikus kohas toime pandud kuritegude arv on koroonapiirangute tõttu vähenenud, sest inimesed lihtsalt ei käinud väljas.“

Kaasiku kinnitusel on Tallinn üsnagi turvaline linn ja olukord viimastel aastatel stabiilne. Mõistagi tuleb siin arvestada, et paar aastat on olukord olnud teistsugune koroonapiirangute tõttu – avalikust kohast on tegevused liikunud erapinnale.

Mõistagi jagub suurtes linnades eri huvigruppe, mille huvide vahel politsei soovitab leida kompromisse. „Meie vaatevälja jõuavad juhtumid, mil eri huvigrupid ei jõua omavahel kokkuleppele – ühed tahavad pidutseda ja teised rahulikult magada,“ kirjeldas Kaasik. „Kui need eri grupid leiaksid kompromissi, ei peaks politsei käimas omavahelisi tülisid klaarimas.“

Bordellid ja kanepihõng vanalinnas

Kassisaba Seltsi juhatuse liige Kaire Sõmer leidis, et turvalisuse baastaset võib nii Tallinnas kui Kassisabas heaks pidada. „Meie piirkonnas aitab kogukonna tunne inimestel üldist turvalisust hoida,“ rääkis Sõmer. „Tunneme üksteist paremini – teame, kes mida teeb ja kus on võimalikud ohukohad. Üldiselt pole siiski millegi üle kurta.“

Vanalinna elanik Beatrice seevastu nentis, et vanalinnas elades ei saa müra probleemiks lahterdada, kuna see käib paratamatult asja juurde. „Mina olen bordelli kõrval elanud 13–14 aastat ning korduvalt ka politseid kutsunud, sest olen näinud igasuguseid asju.“

Joosep Kaasik kinnitas, et bordell ei ole legaalne ning politsei tegeleb seksuaalteenuste vahendajatega iga päev, et neid avastada. „Siiski on antud valdkond praegu oluliselt rohkem kontrollitud kui 1990ndatel,“ lisas Kaasik. „Aja jooksul on muutunud asjaolu, et vahendajaid enamasti vahel ei ole.“

Vanalinnas jalutades võib siin-seal tunda kanepi lõhna. Joosep Kaasiku sõnul pöörab politsei sellele kõigiti tähelepanu ja aitab sõltuvusse sattunuid. „Meie peamine sihtmärk on uimastavate ainete kättesaadavaks tegijad,“ rõhutas Kaasik. „Paraku ütlevad uuringud, et üle kolmandiku alaealistest on proovinud mingit ainet ja see on meile suurim riskikoht. Kui noor narkootikumidega tutvust teeb, tuleb ta nende juurest võimalikult kiiresti eemale saada ja see ei õnnestu politseil üksinda, vaid tuleb teha koostööd kõigi osapooltega ning ka psühholoogilist abi osutada.“

Uimastite tarvitajate kinnipidamine ei ole Joosep Kaasiku sõnul eesmärk omaette. „Täna me oleme seda meelt, et kui inimene ise mõistab oma teo olemust, ei ole eesmärk teda karistada, vaid suunata alternatiivsete meetodite juurde ehk võimalustele probleemist vabaneda või seda leevendada,“ jätkas Kaasik.

Politsei on alati lähedal

Kaire Sõmer usub, et Kassisaba piirkonnas toimib hästi naabrivalve. „Omal ajal ei loodud Kassisaba Seltsi küll turvalisuse tagamise eesmärgil, vaid tegevused (Kassisaba kevadpäevad, eri pereüritused) olid algusest peale pigem kergema meelelahutuse tagamiseks, kuid need on n-ö kõrvalsaadusena kaasa toonud, et inimesed teavad üksteist ja teavad, kes on nende naabrid,“ väljendas Sõmer rõõmu. „See tagab naabrivalve mitte ametlikul moel, vaid vaikival kokkuleppel.“

Ka Joosep Kaasik sõnas, et naabrivalve eesmärk on inimesed omavahel kokku tuua ja tuttavaks teha. „Täna on Tallinnas on umbes 124 naabrivalve sektorit,“ jätkas Kaasik. „Suhtlemine on järjest aktiivsemaks läinud ja tundub, et sellisel kujul polegi naabrivalvet ehk igal pool vaja. Kassisaba selles mõttes hea näide, et kui inimesed suhtlevad ka niisama, ei pruugi see toimuda naabrivalve märgi all.“

Naabrivalve aitab inimestel kokku leppida kindla piirkonna ühiselu reeglites. „On häid näiteid, kus üks naaber on teise juurest tabanud korterivarga, kes on üritanud sisse murda,“ tõi Kaasik välja. „Sellisel viisil kokkulepped toimivad. Lisaks hirmutab võimalikke pahategijaid naabrivalve silt – kui tead, et naabrid jälgivad, ei minda sinna piirkonda majade vahele enam nii julgelt mingeid asju korda saatma!“

Olgugi, et võib tunduda nagu Tallinnas politsei jalgsipatrulle ei kohta, kinnitas Joosep Kaasik, et jalgsi käimine on pigem probleemipõhine. „Kui teatud kohas vaja probleemi lahendada või toimuvad üritused, ollakse rohkem jalgsi väljas,“ sõnas Kaasik. „Valdavalt on meil kombineeritud patrullid, mis osa aega sõidavad autoga ja teatud aja kõnnivad jalgsi. Tahame olla inimeste seas ja nende jaoks, et ebameeldivaid sündmusi ära hoida.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.