"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
INTERVJUU Asekantsler Tatar: Soojuselektrijaamu tuleb hoida ja vajadusel kasutada (0)
26. september 2021
Scanpix

“Kindlasti saab välja tuua järelduse, et liialt kergekäeliselt ei saa olemasolevaid soojuselektrijaamasid Euroopas sulgeda. Nagu möödunud aastad on näidanud, siis soodsate ilmastikutingimuste korral ei lähe neid jaamasid pikalt tarvis, kuid ebasoodsate tingimuste korral on neil jaamadel täita oluline roll,”  ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar intervjuus Pealinnale.

Kõrge elektrihinnaga toimetulekuks soovitatakse tarbimist vähendada. Samas on rohepöördega ette näha hoopis tarbimise suurenemist, kui pidada silmas kasvõi transporti või hoonete kütmist. Kuidas selle vastuoluga toime tulla?

Elektri turuhind on tulevikus järjest muutlikum, ka pärast seda, kui tänane kõrgete hindade periood läbi saab. Nii transport kui hoonete kütmine annab võimalused tarbimise juhtimiseks neile tundidele ööpäevas, kui elektri hind on soodsam. Niiviisi on võimalik oma elektritarvet tulevikus oluliselt kokku hoida. Elektriturul tegutsevad juba täna ettevõtted, kes aitavad tarbijatel oma elektriauto laadimine automaatselt ajastada neile öötundidele, kui elektrituruhind on kõige soodsam. Samasuguseid lahendusi saab kasutada ka näiteks soojaveeboilerite või piisavalt soojapidava hoone puhul ka elektriga hoonete kütmise korral. Kindlasti on ka elektriseadmeid, mida hõlpsasti välja lülitada või selle tarbimist ajastada ei ole võimalik. Nende puhul tasub astuda samme, et kulukamad koduseadmed (energiaklass d,e,f) asendada väiksema energiatarbimisega (energiaklass a,b,c) seadmete vastu.

Septembris järjest rekordeid löönud elektrihinna põhjustena tuuakse kõrge CO2 hind, Gazpromi otsus tarneid vähendada (mis võib olla hoopis poliitiline manipuleerimine), probleemid vedelgaasi tarnimisega, tuuleparkide vähene tootlus jne. Ükski neist probleemidest pole ju uus ega tule ka üllatusena, miks siiski on elektri hind nii kallis? Kas oleks võimalik tulevikus neid riske maandada?

Asjaolu, et elektritootmine on üha enam ilmastikust sõltuv, on suures osas paratamatus. Õnneks esineb selliseid aastaid, nagu tänavu, väga harva. Kindlasti annab Euroopa elektriturul kujunenud olukord võimaluse analüüsida regulatsioonide toimimist ning vajadusel vajakajäämistega tegeleda. Kindlasti saab välja tuua järelduse, et liialt kergekäeliselt ei saa olemasolevaid soojuselektrijaamasid Euroopas sulgeda. Nagu möödunud aastad on näidanud, siis soodsate ilmastikutingimuste korral ei lähe neid jaamasid pikalt tarvis, kuid ebasoodsate tingimuste korral on neil jaamadel täita oluline roll. Eesti süsteemihaldur Elering on täna välja öelnud, et näevad vajadust, et Eestis oleks igal ajahetkel olemas vähemalt 1000 MW ilmastikust mitte sõltuvat tootmisvõimsust. Elektri varustuskindlus ja pikaajaliselt konkurentsivõimeline hind on kombinatsioon välisühendustest ning riigis asuvatest elektrijaamadest.

Kuna päikese- ja tuuleenergiat nimetatakse juhuenergeetikaks, sest pole ju võimalik tagada päikesepaistelist või tuulist ilma ning põlevkivi kasutamine tuleb varem või hiljem lõpetada, siis kas on lahendus tuumajaama ehitamine või on teisi alternatiive?

Lahendusi on kindlasti veel. Juhitavat taastuvenergiat pakub ka näiteks madala kvaliteediga puidu kasutamine energeetikas, mida saab edukalt teha ka olemasolevates põlevkivielektrijaamades. Samuti on turule tulemas salvestuse lahendused, tarbimise juhtimine või kiiresti käivitatavad gaasiturbiinid, mis ei pea tingimata kütusena kasutama fossiilset päritolu maagaasi, vaid ka biometaani või tulevikus hoopis vesinikku. Eesti energiastrateegia ei välista täna ka tuumaenergiat, kuid samme selles suunas alles kaalutakse. Tegemist on otsusega, mis jääb meiega inimpõlvedeks, mistõttu ei saa seda teha rutakalt ilma kõiki aspekte põhjalikumalt kaalumata. Esimese sammuna on käivitatud tuumaenergia töörühm, mis peab andma juba järgmisel aastal esmase tagasiside Vabariigi Valitsusele tuumaenergeetika arendamise võimaluste kohta Eestis. Hoiame end täna kursis uute tehnoloogiate arenguga, suhtleme võimalike erainvestoritega, et saada aru nende plaanidest ning toetame nende uuringute tegemist. Kui asi läheb tõsisemaks ja plaanid selgemaks ning langetatakse vastav poliitiline otsus, saame otsustada oma järgmised sammud, sealhulgas vastava regulatsiooni loomise. Praegune aasta on tuuleenergia ja põhjamaadest tuleva hüdroenergia vähese tootlikkuse mõistes pigem erand, kui reegel. Eestis on praeguse seisuga siiski tuuleenergeetika kõige perspektiivikam taastuvenergia valdkond, kus tasub suurematesse tootmisüksustesse investeerimisse panustada. Mõistagi hoiame end kursis ka teiste tootmisviiside arengutega. Lõppkokkuvõttes tahame, et meie elektri varustuskindlus oleks tagatud erinevate tootmisviiside ja välisühenduste koosmõjus, mitte et jääksime lootma vaid sellele, et ilm tootmist soosib – kindlasti peal alati jääma ka võimalus, et saaksime vajadusel tööle panna juhitavad võimsused.

Avalikkus on seni olnud tuumajaama vastu eelkõige psühholoogilistel põhjustel – hirmust võimaliku katastroofi ees. Kas kõrge elektri hind võiks elanike vastuseisu vähendada või oleks vajalik ka laiem teavituskampaania?

Mõistagi on ka selge, et tuumaenergia arendamine erineb üsna palju teiste energialiikide arendamisest. Ühelt poolt tuleb selleks üles ehitada riigi võimekus, näiteks luua tuumaohutusamet, mehitada see tippspetsialistidega, välja töötada tuumaseadus ja nii edasi, ning sellega kaasnevad mõistagi ka suured kulud. Seda on mõistlik ja põhjendatud teha üksnes siis, kui olemas on arendaja huvi, olemas end tõestanud sobiv tehnoloogia ning ühiskonna toetav hoiak tuumaenergiale.

Kuna elektri hind sisaldub enamal või vähemal määral väga paljudes toodetes ja teenustes, siis kas ja kui palju võiks prognoosida lähiajal tarbijahinnaindeksi kasvu?

Tarbijahinna kasv jätkub tõenäoliselt ka lähikuudel. Lisaks energiahindadele mõjutab tarbijahindu ülespoole endiselt kiire palgakasv, mis suurendab inimeste ostuvõimet. Et liiga suurt elektrihinna tõusu ära hoida, kaalub valitsus järgmisesse aastasse plaanitud elektriaktsiisi tõusu edasilükkamist, samuti arutatakse, kas võtta osa taastuvenergia tasust riigieelarve kanda. Lisaks töötame selle nimel, et Euroopa energia- ja kliimaregulatsiooni CO2 kauplemismehhanimi saaks muuta viisil, et see suudaks paremini reageerida väga kiiretele muutustele turul. See tähendab, et kui CO2 hind väga kiiresti tõuseb, rakenduks mehhanism, mis kvootide pakkumist veidi suurendab.

Millised on riigi võimalused vähekindlustatud inimesi abistada?

Juba olemasolevatest meetmetest on praegu vähekindlustatud inimeste abistamiseks riigil olemas toimetulekutoetus, mida saab taotleda kohalikest omavalitsustest. See on abiks, kui inimesel on probleeme eluasemekulude katmisega, kaasa arvatud elektriarvete tasumisega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.