"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Rail Balticu valmimine lükkub kümnendi lõppu (0)
27. september 2021
Rail Baltica Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg. Foto: Scanpix

“2026. aasta on seni olnud meie enda eesmärk, Euroopa tasandil pole see kivisse raiutud olnud. Nüüd on aga kahjuks selge, et see ajakava pole enam võimalik. Ühelt poolt ei jõua seda tehniliselt ja ehituslikult teostada, teisalt pole kogu projekti rahastamine kaetud,” ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg, kelle sõnul on see ka viimane daatum, kuhu projekt nihutada, sest 2030. aastaks peab Euroopa transpordivõrk TENT-T valmis olema.

Ehkki Rail Balticu ehitustööd käivad juba kõigis Balti riikides, ei ole senine eesmärk saada Rail Baltic valmis 2026. aastaks enam võimalik; raudtee valmimine lükkub kümnendi lõppu, kirjutab Postimees. 

Rail Balticu Eesti lõigu ajaraamis on praegu kaks suurt kari – Pärnumaa maakonnaplaneering ning põhitrassi projekteerimine. Riigikohtus tühistatud maakonnaplaneeringu uue versiooniga on rahandusministeeriumil plaan välja tulla selle aasta lõpus.

“Oleme leidnud varem pakutud trassile juurde väga häid alternatiive. Samas on neilgi omad vead juures. Nüüd tulebki kaaluda, milline on parim lahendus loodusele. Ajaliselt ei ole enam vahet, kas jääme vanale trassikoridorile või teeme selles muudatusi. Avalikud arutelud, kooskõlastused ja kogu muu kaasamisprotsess tuleb vastavalt seadusele ikka uuesti teha. Kui järgmise aasta lõpuks uus planeering kinnitatud saab, on hästi,” lausus Grünberg.

2018. aastal valminud Rail Balticu eelprojektis arvestati Eesti lõigu maksumuseks 1,68 miljardit eurot, praegu räägitakse juba mõnevõrra suuremast summast. Tõenäoliselt tuleb lisarahastust taotleda veel ka 2028. aastal algavast eelarveperioodist. Kui esimesed objektid läksid Rail Balticul plaanitust odavamaks, siis nüüd näib olukord vastupidine.

“Ehitushindade kasv mõjutab meid, eriti ökoduktide ja viaduktide ehitamist. Teame ka seda, et me ei tohi ehitusturgu üle kuumendada. Oleme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja transpordiametiga projektide graafikud üle hinnanud ja vaadanud, et 2024. ja 2025. aastal ei tekiks meeletuid ehitusmahte. Eesti ehitussektor ei suudaks seda ära hallata ja hinnad läheksid väga üles. Juba sellepärast on tegelikult hea, et lõpptähtajaks ei saa 2026. aasta,” rõhutas Grünberg.

Kui Eestis on seni tegeletud ökoduktide ja maanteesildade hangete ja ehitamisega, siis lätlastel ja leedulastel liigub projekt näiliselt kiiremini. Riias ehitatakse reisiterminali, Leedus on omandatud kõik vajaminevad maad Läti piirist Kaunaseni.

Grünbergi sõnul on kõigis kolmes riigis valitud erinev strateegia. “Meie oleme alustanud toetava taristu ehitamisest. Lätlastel pole näiteks ühtegi maanteesilda veel ehitama hakatud,” selgitas Rail Balticu Eesti juht.

Lähiajal peaks aga ka Eestis reisiterminalide ehitus algama. “Oleme Ülemiste terminali ehitusele üsna lähedal. Algne plaan oli ehitushange sel aastal välja kuulutada, aga mängu on tulnud erinevad nüansid. Peame veel detailplaneeringut linnaga kooskõlastama ja natuke tehnilisi täiendusi tegema. Aga järgmisel aastal tahame kindlasti hankesse minna,” lubas Grünberg.

Ka tulevat tema sõnul kogu raudteeprojekti vaadata ühtse tervikuna, mistõttu ei saa objektide valmimisega liiga kiirustada. “Kui ehitada väga uhke terminal valmis ja sel pole alguses piisavalt kasutust, siis kütame piltlikult öeldes õhku. Kui teame, et Rail Baltic hakkab sõitma kümnendi lõpus, siis pole vaja alguses plaanitud 2025. aastaks valmis ehitada,” ütles Grünberg.

Eestis on Rail Balticu objektidest valmis Saustinõmme maanteeviadukt, töös on veel viis objekti. Kokku on aga raudteesildu, ökodukte, raudtee- ja maanteeviadukte kavandatud üle saja, millest enamik ehitatakse valmis paralleelselt põhitrassiga.

“Praegu teeme neid objekte seetõttu eraldi, et aega võita ja kulutusi hajutada. Enamik projektiga kaasnevatest viaduktidest valmib ikka koos põhitrassi ehitusega, täpselt nagu maantee-ehituses,” ütles Grünberg, mööndes, et tempo on siiski loodetust aeglasem – esimesest 60-miljonilisest hankemahust on lepinguid sõlmitud alla 20 miljoni eest.

Kuigi Rail Baltic ei saa loodetud ajal valmis ja uusi probleeme paiskub projekti rööbastele ette järjepidevalt, on RB Estonia juhatuse esimehe sõnul praeguseks selge, et Balti riikide ühendusprojekti enam sahtlisse ei panda. “Kopp on maas ja ehitustööd käivad igas riigis. Rail Baltic tuleb, küsimus on, millal, ja rahastamismudelis,” lisas Grünberg.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.