"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
pered on olnud sõbrad 150 aastat Kalamaja muuseumis saab tunda kohavaimu (1)
27. september 2021

„Meil on ühed väga toredad kaks prouat, kes meie töös kaasa löövad – Riina ja Anneliis,“ ütles Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi. „Nende pered on olnud sõbrad 150 aastat. 150 aastat sõprust kalamajas, et vot see on juba lugu, mis ka lugu on. Nende lood on eraldi perede lood ja koos lood ning kõik nad on muuseumis tallel intervjuu vormis. Osad mälestused on valitud ka muuseumis lugemiseks ja mälestusteraamatutest saab nendega tutvuda.“ 

Vaata galeriid (24)

Paatsi ütles, et muuseum kutsus inimesi üles rääkima oma Kalamaja lugusid ja annetama esemeid ja tooma fotosid. „Nagu kalamaja genius loci ehk kohavaim on siia tulnud nende esemete ja lugude näol,“ lausus ta.

Paatsi sõnul kutsuti kõigepealt kohalikku rahvast küsitlusele vastama, et kas üldse tahetakse sellist Kalamaja elust-olust, ajaloost, tänasest, eilsest  ja ka homsest rääkivat muuseumi. „Inimesed ütlesid jah ning lisasid oma tingimusi, mida nad tahavad siin näha. Korjasime need mõtted üles, tegime mõttetalgud – kolm tükki tervelt. Sealt sündis püsinäituse plaan ja kogu kontseptsioon. Üks kogukonna liige, Bianca Soe, on kirjutanud raamatu „Õhus on Kalamaja“. Tema toruklambritest ehted, mida meie muuseumis näha saab, ei ole vanad asjad. Kalamaja ei ole ju ainult kunagine keskaegne asum – kogukonna muuseum ei saa ju rääkida ainult vanadest aegadest. Ta peab tulema tänasesse päeva ja olema inimestega täna koos.“ 

Tavaliste inimeste põnevad ja huvitavad elud 

Paatsi sõnul pole Kalamajas elanud palju kuulsaid inimesi. „Artur Rinne korteri uus elanik annetas muuseumile laulja joonistuse, mis tuli remondi tegemise käigus seina vahelt välja,“ lausus ta. „Artur Rinne on meil kuulus, aga meil pigem ongi Kalamajas tavalised inimesed oma tavaliste põnevate ja huvitavate eludega. Sidemed küll ulatuvad ka Pelgulinna, Koplisse ja Piritale. Me räägime tegelikult eeslinnadest ja nagu meie ajalookonsultant  Jaak Juske armastab öelda – oleme agulimuuseum – ja see on täitsa tõsi.“

Vaata galeriid (41)

Paatsi sõnul on muuseumis on üks tore ruum, kuhu saab ka teise kogukonna inimene tulla tegema näiteks Kassisabast näituse. „Praegu on meie ajutiste näituste ruumis Teele Pehki näitus,“ lausus ta. „Pehk on seotud olnud Kalarannaga ja teinud näituse Kalaranna loost ammusest aegadest tänapäevani. See ruum on mõeldud selleks, et näiteks inimene Piritalt saab siia tulla, teha näituse teemast, mis just Pirita elanikku kõnetab. Pakume ka pinda teistele ja oleme läinud ise näiteks välja Pelgulinna ja seal kohapeal teinud tänavanäituse. Muuseum ei pea olema ainult majas.“  

Paatsi ütles, et laupäeva hommikul tulevad need 150 aastase sõprusega kaks prouat ja pakuvad soovijatele isetehtud vahvleid ja kohvi ning sinna juurde räägivad Kalamaja lugusid. „Muuseum kindlasti ei ole see koht, kus ainult asju saab vaadata,“ lausus ta. „See on ka kokkusaamiskoht tänastele ja eilsetele kalamajakatele. Päris palju on neid, kes on kolinud Õismäele, Lasnamäele, Mustamäele, Vändrasse ja mujale Eestisse. Kelle süda on Kalamajas, tahavad siia tulla. Nüüd koht kuhu tulla ja oma lugusid rääkida.“  

Paatsi sõnul elab muuseumi vastasmajas Andres Siplane, kellel on piisavalt haruldane huvi ja hobi. „Nimelt huvitub ta kanalisatsioonikaevude luukidest,“ lausus ta. „Meie koostöö sai alguse sellest, et ta rääkis oma huvist kanalisatsioonikaevuluukide vastu ja ma ütlesin, et tee siis muuseumituur.  See läks nii hästi, et kõik tahtsid tulla. Andres kirjutas sellest raamatu. Kõik see sai aga alguse siitsamast Kotzebue tänavalt, kus ta esimese huvitava luugi leidis.“

Paatsi lausus, et kogukonna liikmed, kes teevad midagi või tahavad midagi põnevat teha, saavad läbi muuseumi väljundi.  

Kõige põnevam annetus kalamajakatelt muuseumile 

 „Kotzebue 16 majas elas nõukogude ajal seitse leibkonda,“ rääkis Paatsi. „Mõtlesime, et kuidas maja lugu inimestele näidata? Kalamajas on alati kitsad olud olnud ja nii me kuulutasime välja kampaania – too muuseumile oma vana prill-laud. Ja siis tõid inimesed tõesti täpselt seitse vana prill-lauda, mille me oleme pannud muuseumis kasutatavasse WCsse välja. Et siin need seitse leibkonda ühte WCd kasutasid. Ütleme, et prill-laudu iga muuseum ei eksponeeri.“  

Paatsi sõnul on see on kindlasti meil selline üllatuslik moment ja kuna Kalamaja on selline veidi kiiksuga kant, siis oleme proovinud taolisi kiikse ka muuseumisse tuua.

Paatsi sõnul ollakse avatud ka näiteks kolmapäeviti ja neljapäeviti kella kaheksani, et tööl käiv inimene saaks ka tulla muuseumisse. “Püüame luua sellist muuseumi kuvandit, et võibki niisama läbi astuda, tulla siia mõnusalt aega veetma, võib olla juua teed või kohvi,“  lisas ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tuulepea
26. sept. 2021 08:05
Väike vigade parandus: need toredad prouad on Riina ja Anneliis.