"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
VIDEO TÖÖTERAAPIAST ÕPIABINI: Aitame katkise hingega noortel uut elu alustada (1)
27. september 2021
Albert Truuväärt

“Sisuliselt asendame paljudele noortele nende vanemaid, kuna ema-isa ei suuda nendega toime tulla ega toeta näiteks õppimises,” rääkis noortele toeks olev Mari Rull. “Kui noor meie juurde tuleb ja tal on kõht tühi, pakume alustuseks süüa. Sealt liigume edasi järgmiste vajaduste juurde, et iseseisvuda suudaks ka toetava pereta noor.” Selleks pakub Tallinna laste turvakeskus hooleta noortele nüüd uudset tugiprogrammi.

Turvakeskuse toanurgas lebab kott-tool, mis sai sinna toodud alles päev tagasi. Siis ilmus ukse taha üks alaealine ema, kel ei olnud kuskile minna. Neiu oli kolm päeva söömata ja magamata. “Päeva jooksul uurisime, kus ta saaks öömaja ja mis me edasi teeme,” ütles turvakeskuse psühholoog Siim Sander Rooba.

Kõnealune noor ema on väga traumaatilises olukorras ehk laps on saanud lapse ja kool on pooleli jäänud, “Meie töö algabki sellest, et teeme kindlaks, mida noor vajab. Vajadusel muretsema talle ka tugiisiku, kes aitab tal end üles ehitada,” rääkis turvakeskuse arenduse ja ennetuse koordinaator Pirkko Runnel. “Turvakodu on ajutine, tegelikult oleks vaja pakkuda elukohta pikemaks ajaks, samuti toetatud elu, et noor suudaks iseseisvuda.”

Üha rohkem tuleb spetsialistidel tegeleda ka tavalistes peredes elavate teismeliste vaimsete muredega. “Kevadest vajab lastekaitsjate ja meie Nõmme tee keskuse abi rohkelt koroonakriisi käes kannatanud teismelisi, keda ei saa enam kodunt välja ning keda vaevavad depressioon, ärevus ja õpiraskused. Arvukalt on olnud suitsiidikatsed,” selgitas Runnel, kuidas sündis mõte noorte tugiprogrammi loomiseks.

“Tallinnas on lastekaitsetöötajaid umbes 75 ning igaühel neist tuleb tegeleda 20-30, osal koguni 60 hädas lapsega. Lisaks selgus, et paljud lastekaitsetöötajad tegelevad 3-5 teismelisega, keda vaevavad üksildus, depressiivsus, kapseldumine ja ärevus. Nõnda panime pead kokku ja arutasime, mida saaks kohe ära teha. Mida need lapsed enim vajaksid? Kuidas neid aktiveerida ja nendega kontakt saavutada? Mõtlesime neile pakkuda teraapiat, huvitegevust, tööpraktikat, õpiabi ja tugiisikut, kõike seda omavahel kombineerides saame noori ja lapsi oma pilootprogrammi toel aidata.”

Noored täiskasvanud kõrvale jäetud

Tugiprogamm alustas tegevust juunis ning nüüd saab abi 30 noort. “Praegu on tegu aasta lõpuni kestva ja linna rahastatava pilootprojektiga, mille raames saame määrata hinna ja panna paika noorte vajadused,” selgitas Rull. “Sel aastal saame abi pakkuda veel 60-70 noorele ning järgmisel aastal – kui rahastus jätkub – kokku 150-200 noorele koos perega.”

Rooba sõnul vajavad hädas noored järjepidevat tuge. “See ei ole kiirabi, et maksame lihtsalt ühe trenni kinni,” lausus ta. “Seni abi saanutega hoiame jätkuvalt kontakti, vaadates, mis hetkel ja millist abi noor vajab.”

“Sisuliselt asendame paljudele noortele nende vanemaid, kuna ema-isa ei suuda pakkuda motivatsiooni, et noor eneseteostusega tegeleks. Nad ei suuda noort trennis käima suunata ega toeta õppimises jms,” lisas Rull. “Kui noor siia tuleb ja tal on kõht tühi, pakume alustuseks süüa. Sealt liigume edasi tema järgmiste vajaduste juurde, et iseseisvuda suudaks ka need noored, kel pole võrgustikku ega toetavat peret.”

Alustades kaaluti sedagi, milline võiks olla abisaavate laste vanus. “Mõtlesime, et see võiks olla 12-24,” lausus Rull. “Nihutasime eapiiri täisealiseks saamisest kaugemale, sest pahatihti tuleb täisealiseks saanud noorele pakkuda juba täiskasvanu teenuseid. Juba 17-18-aastased kaovad lastekaitse fookusest. Samas kui rääkida psühhiaatriakliinikuga, tekivad nende sõnul kõige keerulisemad probleemid vanuses 16+, aga pakkuda pole suurt midagi. Paraku jäävad noored kohe, kui nad põhikooli on lõpetanud ja koolikohustus neile enam ei kehti, omaette!”

Õpiabi tõesti töötab

Niisiis pole praegu olnud äsja täisikka jõudnud noortele sobivat abi. “Kui koolikohustus 17-aastaselt lõpeb, eeldatakse noorelt, et ta läheb tööle ja saab ise hakkama! Aga see ei käi nii lihtsasti,” selgitas Rull. “Vajadus toetuse järele ei lõpe ära 18-aastaseks saamisega. Iseseisvumine ja enesekindlus, et inimene ise toime tuleb, võtavad kauem aega. Kui isegi pealtnäha ideaalsest perest nn tavanoored vajavad 21-22-aastaselt ikka veel utsitamist ja jalgadele aitamist, ei ole keerukatest oludest pärit noortel põhimõtteliselt üldse tugivõrgustikku.”

Niisiis on noorte tugiprogramm vägagi vajalik. Muuhulgas pakub see ka õpiabi. “Hiliskevadel jõudis meile põhikooli lõpetav noor, kelle peret muserdas paar aastat tagasi lein,” ütles Runnel. “Nüüd kirjeldasid õpetajad õpilast kui lootusetut juhtumit, kelle lüngad olid tekkinud juba viiendas-kuuendas klassis. Tulemas olid põhikooli lõpueksamid ning mõtlesime katsetada õpiabiga. Noor sai põhikooli lõpueksamil 30 punkti 50-st. Seejärel leidis ta endale ise töökoha ning sai sisse kutsekooli. Jääme selle noore kõrvale võimalusel veel aastateks, sest tehtud on alles esimesed sammud. Keerulisem periood koolis ehk sügise keskpaik alles saabub.”

Õpiabi pakub keskus veel enam septembri lõpust. “Me saame anda abi nii reaal- kui ka humanitaarainetes,” rääkis Rooba. “Kevadel tuli välja, et kõige suuremat mure teevad matemaatika ja keeled. Õpilüngad saavad tihti alguse matemaatikast – ja nii me keskendumegi sellele kuni põhikooli lõpuni.”

Madal enesehinnang murrab

Rull lisas, et suurt edu on toonud mõni töökoht, kuhu noored on saanud tugiprogrammi kaudu praktikale minna. “Meie oleme maksnud neile palga, sõlminud töölepingu ning õpetanud ühtlasi ka päris elu oskusi – kuidas käib lepingu sõlmimine, tervisetõendi muretsemine jms,” selgitas Rull.

“Tööandjad oleme ise valinud, veendudes, et räägime ühistest väärtustest ja nad on meile toeks – saame tööandjate kaudu infot, kuidas noorel läheb. Vastavalt noore isiksuseomadustele ja valmisolekule oleme valinud eri tööandjaid – näiteks on olnud partneriteks Surfiklubi, La Muu jäätis, restoranid, trükikojad. Tööandja ei pea palka maksma, vaid ta toetab noort, olles mentoriks.”

Rulli sõnul on noortel pahatihti madal enesehinnang – neil ei ole usku ega lootust, osa ei taha kodunt üldse välja minna. “Kui noor on sotsiaalselt ärev ja soovib oma suhtlemisoskust parandada, on tööteraapiaga võimalik aidata,” lausus Rull. “Näiteks saab ta minna tööle restorani – paralleelselt suhelda ja käia teraapias. Sel moel püstitame eesmärke ja parandame noore enesehinnangut. On ka neid, kes tahavad olla omaette ja kleepida näiteks pakenditele silte – ka see on okei. Algul kleebib ta silte, aga järgmisel päeval saab juba järgmise ülesande. Talle antakse rohkem vastutust, teda usaldatakse.”

Rooba avaldas lootust, et noorte tugiprogramm saab pakkuda veel tööd teatris või taimede ja loomadega. “Osale sobib just loomadega töö, mis oleks eriti terapeutiline. See annab nii palju juurde, et iganädalaselt ei peakski ehk käima nõustamisel, vaid seda rolli täidaksid töö ja mentor – siin on juba mitu asja koos!”

Kuna on hästi teada, milline on psühholoogide ja terapeutide puudus ning kui pikad on järjekorrad, on noorteprogrammi mõte kaasata ka teisi ühiskonna liikmeid – näiteks kogemusnõustajaid ning treenereid, kes on valmis toetama ja kel on potentsiaali noortega tööd teha. “Huvitegevuse kaudu võtavad nad koormuse terapeudilt ära ja hakkavad noorele loomulikus keskkonnas turvalist tuge pakkuma,” selgitas Rull.

“Ainuüksi teraapia ja psühholoogiline nõustamine ei pruugi paljusid noori aidata. Psühholoog saab oma töös ehk teatud meetodit kasutada, aga pahatihti ei ole neil teisi meeskonnaliikmeid, et pakkuda noorele töökogemust, huvitrenni, turvalist elamist või õpiabi. See on meie teenuse unikaalsus – täna saame me seda pakkuda, üritades esmalt leida, mis on noore huvi, ja asudes sellega tegelema.”

Tegelema peab ka vanematega

Mari Rull rõhutas ka tööd vanemate ja kooliga ehk kogu last ümbritseva võrgustikuga. “Peredega töö on väga oluline, et aidata suhteid parandada,” rääkis ta. “Mõnikord on n-ö läinud suusad risti ja keegi pole süüdi – on puudunud piisavad vanemlikud oskused või kujunesid eluolukorrad nii, et kõik on kuhjunud. Siis on hea võtta kõigile aega rahunemiseks, stabiilsuse loomiseks ning suhete üles ehitamiseks. Keegi ei katkesta perega suhteid, pigem tahame osapooli uuesti kokku viia. Meie eesmärk on, et noor elaks kodus.”

Siim Sander Rooba täiendas, et võimaluseks on veel noore suunamine õpilaskodusse, et tekitada väike distants – ka see on perega töö, mis ravib suhteid. “Vanemaid omakorda saab suunata koolitustele, näiteks programmi “Tark vanemlus” või “Hoolivad isad”.”

Rull rääkis ka unistusest pakkuda tulevikus turvalist elukohta koos muude teenustega 16-24-aastastele, kellele kodu mõjub väga hävitavalt. “Selliseid teenuseid vajaksid eeskätt vanemas teismeeas lapsed ja täiskasvanuikka jõudnud noored, kes emotsionaalse vanuse poolest on tunduvalt nooremad,” selgitas ta “Kui 16-17-aastaste peresuhted on väga keerulised, on vaja noor kodunt ära saada ja pakkuda talle stabiilset elukeskkonda, et temaga tööle hakata.”

Noored ka heal järjel peredest

Lastekaitsetöötajate ja kriisinõustajate kaudu noorte tugiprogrammi jõudnud teismelised on pärit erinevatest kodudest. “Tänapäeval on vaimse tervise mured vägagi levinud ja meile satuvad noored ka väga hästi toime tulevatest peredest,” tõi Runnel välja. “Kui võtta arvesse teismelise eripära ning praegust edule suunatud ühiskonda, on noortel väga keeruline. On peresid, kus käib lahutus, ja peresid, kus valitseb lein.”

Rooba sõnul leidub ka noori, kes on asenduskodus, ning neidki, kel on üks vanem ja sealjuures erivajadusega. “Lisaks on kakskeelsed pered, kus noor ei ole sajaprotsendiliselt omandanud ei eesti ega vene keelt,” ütles ta.

“Näeme noori, kel on pealtnäha väga toimekas ja aktiivne vanem, aga ka emal või isal on vaimse tervisega probleeme või ta on kaotanud töö ning kodus valitseb verbaalne-emotsionaalne vägivald. Sel puhul on tegemist eriti keerulise olukorraga, mis seob noort ja vanemat väga tugevalt – ühest küljest vanem sõnadega tõrjub ja tambib maha, ja järgmisel hetkel näitab üles õrnust ja hellust. Sellisest perest noor ei tea, mida otsustada – kas minna eemale või tulla lähemale.”

Tugiprogramm on lastekaitsele ja noortele abiks. “Kui juhtumi keskel oleks pelgalt lastekaitsetöötaja, peaks ta sõna otseses mõttes hankima prillid, ostma toitu, suhtlema kooli ja vanematega, korraldama teraapiaid – ja see läheb antud ameti piiridest välja,” loetles Rooba. “Meie projekti boonus on see, et kõik need osad on koos kompleksteenuses.”
Rulli sõnul võib esimene rõõm ja edusamm tulla kiiresti, aga sellega peab edasi tööd tegema.

“Teismeeas on sekkumine veel võimalik. Ja see on väga oluline investeering noortesse, et nad tuleksid hiljem toime, ei jääks sõltuma sotsiaalsüsteemist ega satuks lausa õiguskaitsesüsteemi vaatevälja.” rääkis ta. “Veel üks põhjus, miks tuleb süsteemse tööga alustada just teismeliseeas, on asjaolu, et enamus psüühikahäiretest kujunevad välja just selles vanuses. Mujal maailmas on tehtud piisavalt arvutusi, mis läheb ühiskonnale maksma see, kui õigel ajal ei sekkuta ega pakuta tuge. Meie tegevus ei ole kulu, vaid investeering.”

Mida tugiprogramm noortele ja peredele pakub?

• Psühholoogilist abi ja pereteraapiat, sh kunsti-, kirjandus-, tegevusteraapiat;
• tugigruppe noortele, sh autismi, sotsiaalse ärevuse, enesevigastamise vastu;
• õpiabi;
• sobiva huvitegevuse leidmist ja vajadusel selle eest tasumist;
• tugiisikut ehk mentorit;
• karjääri planeerimist ja tööpraktikat;
• võimalust kõige selle abil taastuda psühhiaatrilisest haigusloost, kriisiga toimetulekut ja jõudu ning oskusi taas koolis käima hakata, arengu ja iseseisvuse kasvu, suitsiidi ennetust.
• Tugiprogrammi pääseb oma lastekaitsetöötaja soovitusel.

Beškina: abi on nüüd ühes kohas koos

“Noor ega tema pere ei pea enam paljude asutuste poole pöörduma, et eri teenuseid saada,” märkis abilinnapea Betina Beškina.
“Tallinna laste turvakeskuse noorte tugiprogramm on äärmiselt vajalik ning ka juba edukaks osutunud pilootprojekt. Seetõttu on väga oluline sellega ka edasi minna, sest noorte toetamine aitab ära hoida probleemide süvenemist ning ennetada oluliselt halvemaid ja kohati pöördumatuid tagajärgi, nagu näiteks kuritegevust, vaimse tervise halvenemist ning suitsiide. Igale noorele lähenevad spetsialistid paindlikult, et leida talle kõige sobivam abi.”

Abilinnapea tõi ka välja, et vastutus noore heaolu eest koondub ühte kohta. “See tähendab, et noorega töötav spetsialist võtab vastutuse noore igakülgse heaolu toetamise eest, mitte ei paku vaid üht kitsast teenust,” lausus ta. “Keerulises olukorras noore jaoks on see kahtlemata väga oluline, sest nii ei pea tema ega tema perekond eri asutuste poole pöörduma, et teenuseid saada.”

  1. aastal on kavas aidata 150 noort ja nende peret.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

paras põnts
3. okt. 2021 12:29
https://www.thesun.co.uk/fabulous/16291389/under-18s-banned-botox-cosmetic-fillers-had-our-fill/