"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
ÕHK JA BAKTERIDKI APPI Uued seadmed muudavad reovee puhtamaks kui merevesi (0)
27. september 2021
Aleksandr Gužov

Paljassaare veepuhastusjaama uus, 7,8 mln eurot maksnud mehaaniline puhastusseade hoolitseb, et 450 000 tallinlase reovesi töödeldakse näitajate poolest isegi märksa puhtamaks kui praegune merevesi, kuhu see juhitakse.

Tallinlased teavad reovee puhastamise köögipoolest üsna vähe. Siiski tasub meelde jätta: reovee mehaaniline puhastus tähendab, et võrede ja liivapüüdjate abil eraldatakse reoveest muuhulgas praht ning liiv. Igaüks saab puhasti koormust vähendada sellega, et ei kasuta näiteks tualettruumi prügikastina. Edasi suunatakse reovesi bioloogilisse ja keemilisse tsüklisse, kus seda puhastavad bakterid, kes vajavad elus püsimiseks reovees sisalduvaid toitaineid.

Äsja avatud puhastusseade ei paista üldiselt silma kuigi imposantsena, kujutades endast betoon- ja raudkonstruktsiooni. Kuid tema missioon on ääretult oluline, sest ligi poole miljoni inimese tekitatud reovee puhastus algab just sealt.

“Tallinna reoveepuhastusjaama ei saa nimetada Eesti kõige keerulisemaks, aga ta on nagu Volkswagen – teeb väga hästi oma töö ära ja ette heita ei ole midagi,” ütles keskkonnateadlane Vallo Kõrgmaa, kes kaitsnud reoveepuhastuse tehnoloogiate küsimustes doktorikraadi. “Uuest puhastist sünnib kindlasti väga suur kasu, see annab efekti kogu edasisele puhastusele ja mul isiklikult on väga hea meel, et selline investeering tehti.”

Veenormid järjest karmimaks

Eelmisel nädalal avatud uut mehaanilist puhastusseadet võib nimetada viimaste aastakümnete üheks olulisemaks investeeringuks puhtamasse merre. Kuigi ka praegu vastab puhastatud ja merre juhitav heitvesi vastavatele normidele, olles puhtam kui praegune merevesi, on uus seade muuhulgas töökindlam ja lõhnavabam.

Mikrobioloog Kai Künnis-Beres nimetas seadet samuti üheks olulisemaks investeeringuks mere puhtuse nimel, mis viimasel kümnendil Tallinnas on tehtud. Künnis-Berese sõnul ei ulatu Tallinna reovee puhastuse ajalugu just kuigi kaugesse aega: mehaanilise puhastusega alustati alles 1980. aastal. Seda peamiselt Soome valitsuse survel, sest puhastamata heitvesi jõudis hoovustega põhjanaabrite rannikumerre.

Edasi hakkas reoveepuhastusjaam arenema vastavalt, kuidas rahvusvahelised nõuded Läänemerre juhitava puhastatud vee norme järjest karmimaks muutsid. 1993. a jõuti reovee bioloogilise puhastuseni ja 2011. a võeti seoses järjest suureneva koormusega tarvitusele veel ka biofilter ehk täiendav osa. “Kui nüüd rääkida reoveepuhastusjaama järk-järgulisest uuendamisest, siis muidugi oli mõistlik alustada esimesest etapist ehk mehaanilisest puhastusest,” tõdes Künnis-Beres.

Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev tõdes uue seadme avamisel, et kasutatakse parimat tehnoloogiat, mida on võimalik turult saada. Reovesi jõuab mehaanilisse puhastusse peapumplast survetorustike abil. Mehaanilises puhastusetapis liigub reovesi esmalt läbi võrede, mille abil võetakse välja praht, ja suundub edasi liivapüünistesse, kus eemaldatakse liiv. Seejärel jõuab vesi eelsetititesse, mis lõpetab mehaanilise puhastuse.

“Mehaaniline protsess on seega esimene etapp reovee puhastuses, ja kui see töötab hästi, siis see aitab kaasa ka teistele etappidele,” ütles Timofejev. “Mida rohkem me võtame veest näiteks liiva välja, seda paremini töötab ka bioloogiline puhastus.”

Merre jõudvast puhastatud reoveest võtab Tallinna Vesi regulaarselt proove, mida analüüsitakse laborites veendumaks, et see vastab kvaliteedinõuetele.

Vett puhastavad kasulikud bakterid

“Kõige suurem küsimus on see, kuidas vana seadme töötamine ja uue seadme ehitamine ühitada nii, et reoveepuhastusjaam töötaks edasi,” rääkis Timofejev. “Selle pooleteise aasta jooksul, mil oleme uut puhastusseadet ehitanud, oleme jaama seisanud neli korda. See tähendab, et jaam ei töötanud sel hetkel, kui ehitati. Tänu sellele, et kõik oli täpselt planeeritud, ei olnud ühtegi reostusjuhtumit ja tarbija ei saanud katkestustest kuidagi aru. Me kogusime reovett kokku ja puhastasime seda hiljem.”

Timofejevi sõnul kestis kogu ehitus planeerimisest kuni valmis saamiseni umbes kuus aastat. Aega võttis näiteks projekteerimine, sest keerulisel ehitusel leidub palju nüansse. Ehitamiseks kulus väga palju jõudu ja materjali. Näiteks betooni valati 5300 kantmeetrit ehk 750 veokikoormat. Kõik seadme kanalid ja rajatised asuvad vaiade peal. 77 vaia tuli puurida maasse 20 m sügavuseni.

“Mehaaniline puhastus on üks kõige tähtsamatest etappidest – kui see ei tööta, ei tööta mitte midagi,” nentis Timofejev, et uus seade on märksa tõhusam kui vana. “Oluline on see, et me kogu aeg püüame teha midagi paremini.”

Keskkonnateadlase Vallo Kõrgmaa sõnul on veepuhastuses oluline roll operaatoritel. Pärast mehaanilist tsüklit teevad vee päriselt puhtaks bakterid, kes tegutsevad kiiremini pigem soojemal temperatuuril. Eestis kõigub reovee temperatuur seoses aastaaegade vahetumisega paarist kraadist paarikümneni. Operaator peab piltlikult öeldes talvel lisama puhastisse baktereid ja suvel neid vajadusel vähemaks korjama. Seadme tööd reguleeritakse näiteks hapniku lisamisega, et mikroorganismidele õiget keskkonda luua.

“Viimase aja suundumus, mida võib näha ka Tallinna näitel, on, et puhastusprotsessi jälgitakse järjest enam andurite abil ja juhitakse arvutitega.

“Tallinnas on reovee puhastusega seni kenasti toime tuldud – ei meenu ühtegi märkimisväärsemat avariid –, ja samas töötatakse keerulistes oludes, sest heitvett “toodetakse” laial skaalal, elanikest tööstusteni,” lisas Kõrgmaa.
Reovee käitlemise järel tekkivast settest toodetakse muuhulgas haljastusmulda: eelmisel aastal näiteks ligi 46 000 tonni. Seda kasutavad arendajad näiteks uuselamurajoonides ümbruse korrastamisel ja aukude täitmisel. Igale küsijale taolist mulda siiski koju ei veeta, ehkki muld ise on tasuta. Selleks peab olema jäätmeluba või tuleb end keskkonnaametis registreerida.

Puhtama mere nimel

Suurimat otseosalust Tallinna Vees omavad praegu Tallinna linn (55,06%) ja energiakontsern Utilitas (20,36%). 24,58% ettevõtte aktsiatest on Nasdaq Baltic turul vabalt kaubeldavad. AS-i Tallinna Vesi 2020. a käive oli 51,72 miljonit eurot.

Linnapea Mihhail Kõlvart sõnas uue mehaanilise puhastusseadme avamisel, et tegemist pole ainult ühe objekti avamisega. “Me räägime keskkonnasõbralikumast mõtteviisist, kus Tallinna roll on olla teistele linnadele eeskuju,” lausus ta.
Linnapea meenutas, et Tallinn valiti Lahtis mõned nädalad tagasi Euroopa roheliseks pealinnaks aastal 2023. Üheks argumendiks oli, et Tallinn loob rohepöörde elluviimiseks kompetentsikeskuse.

“Meil on ambitsioonikas eesmärk olla paljudele Euroopa – ja mitte ainult Euroopa – linnadele eeskujuks, koos areneda ja mõelda uusi mudeleid, et koos muuta maailma paremaks. Väga ambitsioonikas, aga siiski reaalne,” lisas ta. Kõlvarti sõnul on ka puhastusseadme avamine üks etapp selles pikas protsessis – näitamaks laiemalt, teistele linnadele, kuivõrd oluline on iga samm puhtama mere nimel. “Roheline linn ei tähenda ainult rohealasid, vaid ka kaasaegseid tehnoloogiaid,” märkis linnapea.
Kõlvarti sõnul on tal hea meel, et linnaasutustel on Tallinna Veega muuhulgas tugev partnerlus keskkonna hoidmise osas.

Rahvas joob kraanivett üha rohkem

• 2020. aastal jõi kraanivett 91% tarbijatest, samas kui 2011. aastal vaid 48%. Pea 90% Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest ehk järvest-jõest. 10% tarbijatest kasutab piirkondlikku põhjavett.
• Kui kasutada joogiks vaid põhjavett, oleks kogu selle varu praeguse tarbimise juures 30 aastaga ammendatud.
• Tallinlaste peamine veeallikas on Ülemiste järv. Järve kogumaht on 33 miljonit m3. Puhastamiseks kasutatakse sellest umbes 17 miljonit m3.
• Kogu Ülemiste järve vee suudaks sealne veepuhastusjaam ära puhastada 9 kuuga.
• Keskmiselt toodab jaam puhast joogivett 60 000 m3 ööpäevas. Maksimaalselt suudetaks puhastada aga 120 000 m3 vett ööpäevas.

Pudelid minevikku: Tallinlased joovad kaks korda enam kraanivett

Kuigi tallinlased tarbivad päevas ümmarguselt 60 000 kuupmeetrit ehk 14 tsisternrongi jagu vett, näitab see number pigem siiski kahanemise märke, sest inimesed on muutunud säästlikumaks.
• Kraanivee populaarsus on samas joogiveena kiiresti kasvamas. Kui 2020. aastal jõi kraanivett 91% tallinlastest, siis kümmekond aastat tagasi oli see number pea poole väiksem.
• Tallinlaste peamise veeallika Ülemiste järve vett puhastatakse põhjalikult. Kõigepealt eemaldatakse võrede ja mikrofiltrite abil järveveest praht, vetikad ja hõljum. Seejärel lisatakse osooni ehk teatud liiki hapnikku, mis parandab vee kvaliteeti ja värvust ning hävitab kahjulikud mikroorganismid ja bakterid. Lisatakse koagulanti, mis püüab kinni vees leiduvad osakesed ja seejärel põhja vajub, ning kanalisatsiooni pestakse. Lõpuks jääb filtreerimine läbi kahekihiliste liivafiltrite ja väikese koguse kloori lisamine, mis on inimese tervisele ohutu.
• Ülemiste järve vee kasutamine on Tallinna jaoks ainus lahendus, sest kui tarvitada vaid põhjavett, oleks selle varu ammendatud juba 30 aastaga. Seetõttu saadaksegi 90% Tallinna joogiveest pinnaveest ja vaid ülejäänu piirkondlikust põhjaveest. Näiteks Pirital ja Nõmmel tuleb vesi mitte Ülemiste järvest, vaid puurkaevudest. Vesi pumbatakse 80-150 m sügavuselt ning see liigub läbi liivafiltri, kus eemaldatakse raud, mangaan ja ammoonium. Põhjavee tarvitamine on Tallinnas pidevalt vähenenud – nii moodustas see 15 aastat tagasi umbes paarkümmend protsenti veetarbimisest.
• Tehnikakõrgkooli professori Erki Lemberi sõnul iseloomustab põhjavett suurem mineraalsus. Erinevalt Ülemiste pinnaveest sisaldab põhjavesi rauda, mis Tallinnas üldiselt eemaldatakse, küll jääb seda rohkem joogivee sisse Lõuna-Eesti asulates. Raud pole tervisele ohtlik, kuid jätab juhul, kui välja ei filtreerita, kasvõi dušikabiinidesse ebameeldivat pruunikat sadet.
• Ülemiste järv ei saa tühjaks selle tõttu, et on ühendatud pinnaveehaarde süsteemi, mille moodustavad Tallinna ümbruse jõed, mida on omakorda ühendatud kanalitega. Neist olulisim on Pirita jõgi. Reservveehoidlad paiknevad Paunkülas ja Soodlas. Ülemiste järve kogumaht on kokku 33 miljonit kuupmeetrit ja veepuhastusjaam suudaks selle ära puhastada üheksa kuuga. Praegu toodetakse keskmiselt 60 000 kuupmeetrit ööpäevas, kuid seda on võimalik tõsta kuni 120 000 kuupmeetrini. Kui liitrites väljenduda, siis Tallinna Vesi suunab veevõrku ligikaudu 70 miljonit liitrit joogivett päevas ning juhib puhastusjaama ja seejärel merre 120 miljonit liitrit keskkonnale ohutut puhastatud heitvett. Tallinnas on kokku tuhatkond kilomeetrit veetrasse.
• Kui elanikud tarbivad Eestis vähe vett ja 80% veetarbest on seotud tööstustega ja 10% põllumajandusega, siis Tallinnas on olukord teine. Kolmveerand veest tarvitavad majapidamised ja ettevõtted ning veerandi tööstus.
• Veetarbimine on näidanud Tallinnas juba palju aastaid pigem vähenemise suunda. Näiteks 2005. aastal tarvitati elaniku kohta 234 liitrit ööpäevas, kümmekond aastat hiljem aga 120 liitri ümber, ja nüüdseks on see number vähenenud 100 liitri kanti. Professor Erki Lemberi sõnul mängivad kindlasti olulist rolli säästlikumaks muutunud kodumasinad, aga ka inimeste kasvanud soovid ja oskused kulusid kokku hoida. Eesti keskmine olmevee tarbimise number on 87 liitrit ööpäevas ehk 213 vannitäit.
• Kui veel vähenenud tarbimisest näide tuua, siis 1990. aastal suunati veepuhastusjaamast ööpäevas linna keskmiselt 222 676 m3 puhast vett – praegu, nagu öeldud, on see number umbes 60 000. Selline kogus mahuks umbes 800 raudteetsisterni ehk 14 rongi. 2000ndate alguses suunati päevas veevõrku vett keskmiselt 82 000 m3, mis on küll mõnevõrra enam kui tänasel päeval, ent oluliselt vähem kui 1990ndatel. Muutuseni on viinud lisaks inimeste hoolikuse suurenemisele suurte tootmisettevõtete sulgemine või pealinnast mujale kolimine, veearvestite paigaldamine ja ka lekete kiire avastamine veevõrgus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.