"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Aas: me ei saa suurendada sademeid või tuult, kuid saame muuta heitmekaubandust ja elektritootmist (0)
28. september 2021
Foto Scanpix

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis täna riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni poolt korraldatud arutelul CO2 kvoodi hinnatõusu mõjust ning elektritoodangu tulevikust.

Ebasoodsa ilmastiku tõttu on praegu elektriturul puudu taastuvenergia tootmisest ning kõrge nõudluse katmiseks töötavad põlevkivil, kivisöel ja gaasil põhinevad elektrijaamad. Fossiilsete kütuste hinnad on aga mitmekordistunud, ühtlasi on kasvanud CO2 kvoodi hind ja nii on kogu Euroopas elekter kallinenud.

Minister Taavi Aas rääkis arutelul, et jagatud elektriturul on hinna langetamiseks võimalused piiratud. „Meil ei ole hooba, et suurendada sademeid Norras või tekitada tuult, mis suurendaks Euroopa tuuleparkide toodangut. Ka ei ole meie võimuses mõjutada kuigi palju globaalsel turul kujunevaid fossiilsete kütuste hindu,“ ütles ta. Seega tuleks ministri sõnul üle vaadata heitkogustega kauplemise süsteem, millele ta pööras tähelepanu ka pöördumises Euroopa Komisjonile.

Eesti arendab meretuuleparke

Aas märkis, et hinnahüpete leevendamiseks on kvoodikaubanduses ette nähtud mehhanism, mis peaks kiirete hinnakõikumiste korral turule pakkuma täiendavaid CO2 ühikuid. „Kuid süsteem on disainitud ajal, kui CO2 hind oli tasemel 5 eurot tonni eest, mitte 60 eurot, ning seega on vastavad hinnatõusu kirjeldavad kordajad selgelt ajale jalgu jäänud,“ ütles ta.

Aas lisas, et pikaajaline lahendus hinnašokkide vältimiseks on rohkema taastuvenergia turule lisandumine, mille saavutamiseks teeb Eesti jõudsalt tööd. Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse muudatus, mis loob laiemad võimalused Narva elektrijaamades fossiilkütuse asendamiseks jäätmepuiduga. Riik plaanib veel kahel korral läbi viia suuremahulised taastuvenergia vähempakkumised ning valitsus otsustas hiljuti ka avaliku sektori pikaajalise taastuvelektri ostu-müügilepingu kasuks. Järgmise aasta alguses jõuab lõpusirgele ka Eesti merealade planeering uute meretuuleparkide rajamiseks ning Eesti ja Läti on algatanud ühise meretuulepargi arenduse. Lisaks valmib peagi kohaliku kasu eelnõu, mis toob kasu rajatavate tuuleparkide läheduses elavatele kogukondadele.

Aas rõhutas, et samal ajal tuleb hoida Eestis igal ajahetkel kättesaadav ka vähemalt 1000 MW juhitavat tootmisvõimsust. „Plaanime juba järgmisel aastal välja tulla täpsema ja turupõhisema võimsusreservi regulatsiooniga, et tagada juhitavate reservvõimsuste olemasolu ka tulevikus,“ ütles ta.

Reinsalu: elektri hinnatõus ohustab inimeste toimetulekut

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et senised prognoosid elektri hinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ja need ohustavad kõiki Eesti kodutarbijaid, ettevõtteid ja sellega seoses kogu meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut.

Reinsalu tõi välja, et ettevõtted ja tarbijad maksavad kõrgemat elektrihinna seoses CO2 kauplemishinna tõusuga ja see raha laekub tegelikkuses täies mahus riigieelarvesse. „Kui tarbijatele koormus kerkib, siis see ei tähenda sugugi, et riigieelarvesse laekuv raha jõuab tegelikkuses tarbijatele tagasi,“ rääkis Reinsalu ja lisas, et elektri hinna tõus sellel aastal läheb Eesti tarbijatele maksma prognoositavalt vähemalt 250 miljonit eurot.

Reinsalu sõnul on riigil vaja selget ja kiretut analüüsi nii emissioonikaubanduse mõjule kui ka kliimapoliitikale, mis on nende asjade maksumus Eesti tarbijatele. „Me vajame selget ja kiretut analüüsi hüppeliselt kasvanud energiadefitsiidi tingimustes sellest, milliseks kujuneb meie riigi elektrivarustuskindlus,“ ütles Reinsalu. Ta meenutas, et koroonakriisi alguses, kus riikide piirid sulgusid, seisid riigid iseenda eest oma riigi elanike ees. „Ei ole vähematki kahtlust ka börsitingimustes, tekib hüppeline defitsiit, siis riigid hakkavad langetama kiretuid otsuseid, eelistades varustuskindluse tagamist oma riigi elanikele, oma riigi tarbijatele.“

Veel tõi Reinsalu välja, et elektritootmise varustuskindluse kõrvale on vaja selget seisukohta, mida Euroopa praegune emissioonikaubanduse dünaamika tähendab elektritarbijatele.

Reinsalu tõi välja, millised võimalused on regulatiivsel turul valitsusel tegutseda. Ta nimetas taastuvenergia tasu, mida tarbijad maksavad. „Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike,“ pakkus Reinsalu.

Teiseks märkis ta, et tuleb üle vaadata energiavarustuskindluse tagamine ja Eestis põlevkivienergeetika sulgemisotsus. „Peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energia tootmise edendamiseks,“ kõneles Reinsalu.

Eestis ei toodeta piisavalt palju elektrienergiat

Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson selgitas, kuidas elektriturud toimivad. Ta tõi välja, et hinda börsil määrab marginaalne tootja ehk viimane turule pääsev elektrijaam oma muutuvkulude baasilt. Euroopa elektritootmisest on umbes 20 protsenti maagaasipõhine. „Kui hinnad kerkivad spot-turul siin umbes 100–160 euro juurde, siis see on ka see tase, millega tänasel päeval on võimalik gaasielektrijaamast elektrit toota,“ rääkis Allikson. Tema sõnul sisaldab see CO2 kulu, see sisaldab kütusekulu, see sisaldab ka opereerimiskulusid. Kui hind tõuseb kõrgustesse, siis hinna määrajaks ongi gaasijaamad.

Ta tõi ka välja, et Balti riikides on lisaks omad põhjused, mis on hinda mõjutanud ülespoole. Esimesena mainis ta, et 2021. aasta novembrist alates on vähendatud tarneid Vene-Valgevene piiridel, sest Leedu ei ole soovinud osta Astravetsi tuumaenergiat. Teiseks mõjutab meie hinda ka see, et meie ühendused Lätiga on suuremad kui varem. „Tegelikult Läti ja Leedu on olnud alati vähekene kõrgemas hinnapiirkonnas ja seetõttu hinnad ühtlustuvad. Me ei ole enam Soomega samas hinnas, meie hinnad on mõnevõrra kõrgemad,“ kõneles Allikson. Ta möönis, et Soome on olnud iseenesest tulevikku vaatavalt väga tubli. „Nendel hakkab järgmisel aastal käima uus tuumajaam ja on tulemas juurde oluliselt uusi tuulevõimsusi. Nii et ilmselt jääb Soome odavama hinnaga piirkonnaks ka edaspidi.“

Allikson peatus enda ettekandes ka pikaajalisemal prognoosil. „Kõik, mis tõuseb, hinna mõttes, ilmselt ka langeb,“ sõnas ta ja selgitas, et pikas perspektiivis eeldatakse, et Põhjamaades tuleb juurde elektriühendusi, hinnad ühtlustuvad eri piirkondade vahel ning pikaajaliselt nähakse hinnataset endiselt madalamalt.

Allikson märkis, et Eestis ei toodeta piisavalt palju elektrienergiat – kui tarbimine on üle 1000 megavati, siis tootmine on üle 900 megavatti tasemel. „See tähendab seda, et meil on elektrit puudu ja meil on alati elektrit vaja osta,“ tõdes ta. „Kui ostetav elekter on kõrgema hinnaga, siis meie hind on kõrgem, sõltumata sellest, mis hinnaga Narva Elektrijaamad soovivad müüa.“

Alliksoni sõnul ei ole võimalik CO2 kauplemissüsteemi ja elektriturgu eraldada. „Ei saa öelda, et me oleme nagu CO2 turus sees ja elektriturus ei ole või vastupidi,“ tõi ta välja paratamatuse. Samuti pole tema hinnangul mõistlik muuta taastuvenergiale kehtivaid toetusi. „Sellepärast, et see muudab Eesti, kus on vaja taastuvenergia investeeringuid, investoritele mitte atraktiivsemaks, vaid pigem vähem atraktiivseks, aga on vaja rohkem investeeringuid, mitte vähem investeeringuid,“ selgitas ta.

Allikson tõi välja, mida Riigikogu saab teha, et elektri hinda mõjutada. Tema sõnul saavad poliitikud mõjutada elektri hinna administratiivset osa. „Saate kasutada CO2 kõrgemaid oksjonitulusid kas elektriarve komponentide või hinnatõusu kompenseerimiseks ja aktsiisi või käibemaksu saab alati alandada,“ sõnas ta.

Muus osas mõjub elektri hinnale ilm. Gaasihindu aitaks Alliksoni sõnul vähendada gaasi tarbimise vähenemine. Pikemas perspektiivis on tema sõnul aga vaja uusi ühendusi – Estlink 3, taastuvenergia arengu kiirendamine, salvestustehnoloogiate arendamine, energiatõhusus, tarbimise paindlikkus ja tuumaenergia ning vesiniku võimaluste väljaselgitamine, loetles ta.

Dmitri Dmitrijev: riik peab tagama elanikele taskukohase elektrihinna

Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmine ei tohi kaasa tuua märkimisväärset elektrihinna tõusu ja inimeste toimetuleku halvenemist, rõhutas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, kus arutati elektrienergia hinnatõusu vähendamise võimalusi.

“Hiljuti läbi viidud küsitlusest selgub, et Eesti tarbija on väga tundlik elektrienergia hinnatõusu suhtes ja 63% inimestest ei toeta Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, kui see tähendab mitmekordset elektrihinna tõusu,” ütles Dmitri Dmitrijev. “Sel kuul rekordtasemele tõusnud elektrihind on ühiskonnas tõstatanud kriitika Euroopa kliimaeesmärkide suunal, kuna oluliseks hinnatõusu põhjuseks on kõrge CO2 kvoodi hind. Kuid mitte ainult. Kiire majanduskasvu olukorras on järsult kasvanud ka nõudlus elektrienergia järele, mis on tugevasti ületanud Euroopa elektriturul pakkumust. See kõik viitab sellele, et väljatöötatud meetmete mõjude ebapiisav hindamine võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Riigi kohus on tagada, et üleminekul kliimaneutraalsele majandusele ei kannataks Eesti energiajulgeolek, peab tõusma inimeste heaolu ja paranema elukeskkond.”

Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi sõnul ei ole põlevkivil põhinevaid elektrijaamasid mõistlik sulgeda enne, kui oleme suutnud leida samaväärse alternatiivi. “Elektrienergia varustuskindlust saame lähiaastatel tagada vaid oma elektrijaamadega,” märkis Dmitri Dmitrijev. “Samal ajal tuleb aktiivselt panustada taastuvenergeetikasse, et Eestis oleks võimalik rajada tuuleparke nii maismaal kui merel, ning energia salvestustehnoloogiate arendamisse. Euroopa Liidu rahastus ja riiklikud otsused toovad Ida-Virumaale järgmise kümne aasta jooksul uusi investeeringuid kokku üle kahe miljardi euro. Peame seda võimalust nutikalt ära kasutama ning panustama tulevikulahendustesse. Tuleb arendada keskkonna- ja rohetehnoloogiatele keskenduvaid tööstusvaldkondi ning pöörata tähelepanu vesiniku kasutusvõimaluste laiendamisele.”

Dmitri Dmitrijev tunnustas valitsust, kes võttis Keskerakonna initsiatiivil vastu otsuse peatada elektrienergia, diiselkütuse, eriotstarbelist diislikütuse, maagaasi ja kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisitõusu. “Aktsiisitõus avaldab otsest mõju toodete ja teenuste hindadele ning COVID-19 pandeemia tingimustes on riigi kohustus teha kõik endast olenev, et vältida kiiret hinnatõusu,” rääkis Dmitri Dmitrijev.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.