"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
ülemaailmne marutaudipäev Marutaudi puhul tuleb endiselt olla ettevaatlik (0)
28. september 2021
Foto: Scanpix

„Selleks, et vältida marutaudi riiki tungimist, vaktsineerib PTA kaks korda aastas Kirde- ja Kagu-Eesti aladel rebaseid ja kährikuid marutaudi vastu. Sellel aastal on vaktsiini külvamise lendude käigus meie metsadesse jõudnud 244 000  vaktsiinidoosi,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Enel Niin, kelle sõnul on marutaudi ärahoidmise võtmesõnaks vaktsineerimine.

Täna tähistatakse 15. ülemaailmset marutaudipäeva, mille eesmärk on teadvustada haiguse ohtlikkust ning ennetamise lihtsust.

Iga lemmikloomaomanik saab omakorda anda oma panuse marutaudi vältimiseks, lastes oma koera ja kassi vähemalt iga kahe aasta tagant haiguse vastu ära vaktsineerida. „Riik toetab lemmikloomade vaktsineerimist. Igal aastal vaktsineeritakse marutaudi vastu 65 000 – 75 000 lemmiklooma, nendest 20 000 – 25 000 saab vaktsiinisüsti riigi toel,“ lisas Niin.

2003. aastal suri Eestis marutaudi üle 800 looma, neist 120 koduloomad. Praegu on Eesti marutaudvaba maa, kuid selleks tuleb pidevalt panustada. Marutaud on endiselt maailmas väga levinud ning marutõppe sureb iga 15 minuti tagant üks inimene. Kurva näitena taasnakatumisest võib nimetada Poola, kus marutaud tungis selle aasta alguses juba 16 aastat marutaudist vabasse piirkonda. Pealinna lähedastel aladel on nakatumise juhtumeid nii rebaste kui ka koerte hulgas. Septembri keskel jõudis avalikkuse ette info, kuidas Põhja-Saksamaal diagnoositi marutaud surma põhjusena koerakutsikal, kes oli illegaalselt Türgist sisse toodud. Meie lähiümbruses leitakse marutaudi pidevalt nii Venemaal, Valgevenes kui Ukrainas. „See näitab selgelt, et marutaudiohuga tuleb arvestada nii lemmikloomaga reisides kui ka lemmikuid piiri tagant soetades,“ kirjeldas Niin olukorra tõsidust.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Irina Filippova kommentaar:

„Marutõve viirusega võib nakatuda siis, kui haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Viirus paljuneb hammustuse kohal ja liigub mööda närvtüvesid seljaajju ning peaajju. Haigusnähud ilmnevad kiiremini näo- ja kaelapiirkonna ning käte vigastuste korral. Inimesel lõppeb ravimata haigus kahjuks alati surmaga.“

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Rohkem infot marutaudi kohta leiab marutaud.ee.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.