"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
video Tervisekassa juht: emakakaelavähi sõeluuringut saab kodus teha (3)
28. september 2021

Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane küsis, miks see naine siis sinna emakakaelavähi sõeluuringule ei lähe. „Põhjused on hästi lihtsad – mul on see ebamugav, buss ei käi, see on kuskil kaugel,“ rääkis ta. „Siit tulebki idee – saadame selle uuringute komplekti postiga koju ja anname teile piisavalt aega. Võtate selle analüüsi siis, kui teile sobib, saadate postiga ära. Tänapäeval on Eesti kaetud postipaki automaatidega, see teenus toimib.“ 

Juba praegu saavad pilootuuringu sihtrühma kuuluvad naised proovivõtukomplekte. Sel aastal kutsub tervisekassa pilootuuringusse augustist oktoobrini juhuvalimi teel 26 000 naist nende seast, kes on tänavuse sõeluuringu sihtrühmas, kuid teadaolevalt ei ole sõeluuringus veel osalenud. Kodutesti valik on vabatahtlik ja naistele ei kaasne kulusid.

Pilootuuringus osalejad on omakorda jagatud kahte rühma, kes saavad proovivõtukomplekti kahel erineval viisil:

  1. Pooltele saadetakse kodusele aadressile HPV kodutesti proovivõtukomplekt, milles sisaldub proovivõtuvahend, juhend proovi võtmiseks, küsimustik ja eelmakstud tagastusümbrik;
  2. Pooltele pakutakse võimalust proovivõtukomplekt tasuta tellida internetipõhise tellimiskeskkonna kaudu.

Naistel palutakse võtta proov vastavalt juhendile ja postitada see hiljemalt viie päeva jooksul. Lisaks palume naistel täita lühikese küsimustiku ja saata selle koos prooviga laborisse. Täidetud ankeete ning teste ootame tagasi kuni 31.12.21 ning pilootuuringu esialgsed tulemused valmivad 2022. aasta I kvartalis.

SMS kutsega vaktsineerimisele

Tervisekassa saadab täna näiteks neile inimestele SMS kutsega vaktsineerimisele, kes on haiguse läbi põdenud ja siis saab kuus kuud mööda. „Aga see on ühiskonnas tekitanud ka vastukaja,“ lausus Laane. „Päris palju on positiivset, kus öeldakse – aitäh, et meelde tuletasite. Samas on ka neid, kes võtavad seda väga negatiivselt – miks te mulle seda saadate.  

„Hetkel on Eestis kolm sõeluuringut – rinnavähi, jämesoole ja emakakaelavähi uuring,“ ütles Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna peaspetsialist Made Bambus. „10 printsiipi WHO Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt annavad kriteeriumid, mille kohaselt uuringuid tehakse. Haigus peab olema esiteks laialdane terviseprobleem, peab olema varakult avastatav ja selle avastusega peab olema midagi peale hakata.“

Bambus ütles, et kui riigis käivitatakse sõeluuring, siis peab selleni olema tehtud pikk eeltöö. „See ei saa olla ühekordne projekt, et alustame ja lõpetame – see peab olema jätkuv ja sisuliselt jääv,“ lausus ta.

Bambuse sõnul on emakakaelavähi sõeluuringu kõige suurem mõte saada rakumuutused kätte enne vähi teket. „ Kui me oleme need muutused saanud kätte juba vähina, on tegelikult meil juba pikk lugu maha magatud,“ lausus ta. „Teada on see, et inimese papilloomviirus vajab organismis toimetamiseks aega 10 kuni 15 aastat, et sellest üldse tekiks vähk. Siit saab selgeks, kui kaua peab inimene olema uurimata, kui kaua tegelikult peaks kogu see protsess aega võtma.“  

Rain Laane kinnitas, et kui me räägime rahva tervisest, siis iga analüüs on oluline. „Kui eelmistel aastatel ravikindlustamata inimesed ei saanud seda teha, siis nüüd on see takistus kõrvaldatud. Eeldame, et ka see annab natuke parema tulemuse,“ lausus ta.

Laane sõnul on Eestis on umbes kuus protsenti ravikindlustamata inimesi. „On see vähe või palju?“ küsis ta. „Tegelikult on ju ravikindlustatus päris paljudel ajutine, et kui viimasest töölepingu lõppemisest on möödas rohkem kui kaks kuud, siis Eesti tänaste seaduste kohaselt see katkeb. Aga kui sõlmite uue töölepingu või töövõtulepingu, siis saab ravikindlustus taastatud.“ 

Bambus ütles, et talle meeldiks kui sõeluuringutes osalemine ja ennetavad tegevused oma tervise hoidmisel muutuksid sotsiaalseks normiks. „Me võiksime jõuda selleni, et oma tervist riigi poolt pakutavate ennetusmeetmetega kontrollida tahame,“ lausus ta. „See ilmselt võtab aega. Teadlikkusega on ka niimoodi, et tegelikult Eestis ei ole sellega probleemi. Eesti naised on väga teadlikud, aga siis tekivad teatud põhjused, miks ikkagi ei minda uuringule. On toodud välja hirmu. Näiteks osad naised ei taha teada – äkki ongi midagi. Võib ka olla see, et aeg läheb tohutult kiiresti. See moment kui saad kutse,  on sul on see meeles aga muu elu tuleb peale ja unustad. Fakt on ju see, et keegi meist ei ela nii-öelda ainult sõeluuringute kalendris. Uuring peaks olema võimalikult mugavaks tehtud – kui mul tuli see kutse, võtan selle numbri, saan aja ja see kõik ei nõua minult mingisuguseid ekstra pingutusi.“ 

Kaire Innos: lõpuks ometi on sõeluuringud hakanud mõju avaldama

“Tõenäoliselt on lõpuks ometi sõeluuringud hakanud mõju avaldama. Me ootasime seda  tulemust küll juba varem aga nüüd siis loodetavasti on see mõju siiski kohale jõudnud.  Muidugi on raske eristada sõeluuringu tulemust muudest mõjuritest, nagu näiteks ravi  tõhustumine aga nad kombinatsioonis on andnud positiivse tulemuse,” ütles Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.

Eestis on emakakaelavähi esinemise sagedus ja suremus üks kõrgemaid Euroopas. Viimased andmed näitavad aga,  et alates 2013ndast aastast on emakakaelavähi haigestumus hakanud kõigis vanuserühmades langema.

Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis naistele ja meestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks. Sõeluuringud on efektiivsed siis, kui seal osaleb vähemalt 70, ideaalis 80 protsenti sihtrühmast.

Järjest rohkem naisi osaleb rinnavähi sõeluuringul ning viimaste aastate jooksul on ka suremus sellesse langenud.  Kui vähk leitakse alles sümptomite avaldumisel, siis on oluliselt väiksem tõenäosus ellu jääda.

“Kui rinnavähk on leitud sõeluuringul, siis tõenäosus, et inimene on viie aasta pärast elus, on 93 %. Kui aga inimene ei käi sõeluuringul, siis on tõenäosus umbes 7 %,” lisas Tervisekassa analüütika osakonna andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Alates 2021. aastast saavad sõeluuringutel osaleda ka ravikindlustamata inimesed.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vot tak
9. okt. 2021 17:46
Seoses vaktsineerimisega sai huvi pärast tutvutud ka digiloo sisuga. Selgus, et sõeluuringud võivad olla ka kahtlase väärtusega, sest mõni perearst ei saa uuringu vastusest aru, ja tekitab ise probleeme juurde. Aasta tagasi toimus sõeluuring jämesoolekasvaja avastamiseks. Näitajaks oli peitvere hulk väljaheites. PERH-i laboris tehtud proovi analüüsi vastus oli negatiivne, mis tähendab, et probleemi ei ole. (Näit < 10 μg /g, referentsväärtus < 20). Positiivse vastuse korral saadab Tervisekassa isikule kutse tulla täiendavale uuringule, ja alles siis saab midagi diagnoosima hakata. Selgus aga, et mõni perearst ei tea, millal on proovi analüüsi negatiivne vastus hea ja positiivne vastus halb. Võib–olla ei teata ka matemaatilisi sümboleid näitude ees. Kuigi uuringu vastus oli negatiivse koostati epikriis, kus on kirjas koguni korduvhaigestumine vähki, kuigi pole isegi esmast haigestumist olnud! Seega on valed ka digiloo aegkriitilised andmed. Selline uuringute vale tõlgendamine võib selle perearsti puhul olla ka laiemalt levinud, ja küsimus on siin ka valeandmetest riiklikus tervise infosüsteemis TEHIK ja Tervise Arengu Instituudi andmebaasis, mis lähtuvad perearsti poolt koostatud vale epikriisi andmetest. Vale epikriisi koostaja ( 01.07.2020 00:00) perearst Irina Fomkina . Aegkriitiliste andmete õigsuse eest digiloos vastutab TEHIK.
vot tak lisaks
13. okt. 2021 17:27
Perearst peab sõeluuringul osalenud isikut uuringu tulemusest teavitama, mida aga ei tehta! Eesti Haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend. Lisa 2. Negatiivse peitveretesti tulemuse teavituse vorm. Jämesoolevähi sõeluuringu peitveretesti tulemus. Osalesite jämesoolevähi sõeluuringus ja saatsite laborisse proovimaterjali peitveretesti tegemiseks. Analüüsi tulemusena ei leitud Teie väljaheitest peitverd. Seega ei ole põhjust Teil jämesoolevähki kahtlustada ning edasisi uuringuid ei ole vaja teha. Mis saab edasi? Ootame Teid uuesti sõeluuringule kahe aasta pärast. Kutse osalemiseks saadetakse uuesti Teie rahvastikuregistris märgitud aadressile ja riiklikku patsiendiportaali www.digilugu.ee. Kui olete 60–69-aastane, siis on oluline osaleda jämesoolevähi sõeluuringus kahe aasta tagant. 60–69-aastased inimesed kuuluvad vanuserühma, kus risk vähi tekkimiseks on kõige suurem. Varakult avastatud jämesoolevähk on ravitav! Kui Teie terviseseisund muutub, siis palun pöörduge kindlasti oma perearsti poole. Lugupidamisega Teie perearst. Sõeluuring korraldatakse Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi koostöös. --- Lisa 3. Peitveretesti positiivse tulemuse teavituse vorm. Kutse jämesoolevähi sõelkoloskoopiale. Osalesite jämesoolevähi sõeluuringus ja saatsite laborisse proovimaterjali peitveretesti tegemiseks. Analüüsi tulemus näitab, et Teie väljaheites leidub peitverd ja seetõttu on vaja teha täiendavaid uuringuid. Jne.
temaatik
28. sept. 2021 21:14
https://pealinn.ee/2021/09/20/regionaalhaigla-naistearstid-julgustavad-naisi-osalema-soeluuringutel/