"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Iglupargi juht Kallas: otsustasime - kas kõik või mitte midagi (0)
29. september 2021
Iglupargi juht Priit Kallas Foto Mats Õun

“Koroonaga koos hakkas liikuma siseturism ning oligi aeg küps, et siseneda teenusturule. Kriis mängis kätte selle situatsiooni. Mõtlesime, et kas kõik või mitte midagi, riskime,” kirjeldas Iglupargi asutaja ning juht Priit Kallas oma ettevõtmise edu võtit. Ettevõte tõi nimelt lisaks saunade müügile turule Iglupargi.

Vaata galeriid (26)

Tallinna ettevõtluspäeva avaseminaril „Muuta või muutuda?“ kirjeldame põnevaid lugusid sellest, kuidas nad on viimase aasta muutused oma kasuks tööle pannud. Et muutunud maailmas ellu jääda, tuleb reageerida kiiresti, tuleb olla valmis vanast lahti laskma ja tuleb kaasa minna uute trendidega või nagu selle seminari esinejate põhjal saab öelda, tuleb ise neid uusi trende luua.

Kõlvart: ärisektor käib ajaga kaasas ning toetab sellega avalikku sektorit

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles seminari avades, et ideaalne arengu valem on traditsioonide säilitamine ja positiivsed muutused, mis toimuvad kriisi ajal tavalisest kiiremini.  „Kuid see pole seotud vaid tehnoloogiaga, vaid on kinni mõtteviisis. Ettevõtja peab sellega arvestama, et ärikogemus loeb tänapäeval vähem, kui see oli aastakümneid tagasi,” ütles ta.

Vaata galeriid (48)

Rääkides rohepöördest sõnas Kõlvart, et talle meeldib pigem kõnelda keskkonnast ja elukvaliteedist, mis ongi avaliku sektori tellimus. “See on ringmajandus, linnaruumi areng, uued mõtted ja tehnoloogiad. Kindlasti on see tähtis sõnum ärile. Näen, et viimasel ajal piirid eri sektorite vahel pole reljeefsed ning vastasmõju on tugev. Eelkõige see mõju, mis tuleb ärisektorist, kuna see sektor käib ajaga kõige efektiivsemalt kaasas,” sõnas linnapea. Ta märkis, et kontseptsioonid tulevad ärisektorist avalikku sektorisse, kuid sotsiaalne närv, mis peaks olema avalikus sektoris, on omakorda tekkimas ka erasektoris.

Iglupargi juht Kallas: kriisi ajal suundusime teenusepakkumise turule

Iglupargi asutaja ning juht Priit Kallas sõnas, et viimase kahe koroonakriisi aastaga kasvasid nad palju, kuna panustati turundusse. “Suur muutus oli, et tulime teenusepakkujate turule, hakkasime ehitama parke, kus inimesed saavad tulla ja nautida sauna. Nägime, et kui kriis algas ning välisturism jäi seisma, buumis siseturism, inimesed ei tahtnud olla hotellides, vaid väiksemates kohtades,” rääkis Kallas.

Tänaseks on nad avanud esimese Iglupargi Tallinnas, kuid ühel päeval on neid tema prognoosi järgi üle Euroopa kümneid. Kallase sõnul on igluparki koondatud saunad, päevakontorid ja majutus. “Ka Tallinna südalinnas on võimalik aega maha võtta ja tunnetada, et oled kuskil kaugel,” sõnas ta.

Kallase sõnul tuli majutusteenust pakkuma hakates otsast õppima hakata, sest see tundus huvitav väljakutse äriliselt – see on pikema raha kontseptsioon, mis tekitab rahavoogu 5-10 aasta perspektiivis. Tegevusele andis hoo sisse soov leida kriisist ka midagi head. “Mõtlesime, et teeks kampaania: müüks iga päev ühe sauna, inimesed on ju kodudes. Tegime läbi ajaloo suurima turunduskampaania. Seejärel hakkas liikuma siseturism ning oligi aeg küps, et siseneda teenusturule. Kriis mängis kätte selle situatsiooni. Mõtlesime, et kas kõik või mitte midagi, riskime,” tõi Kallas välja oma eduloo võtme.

Lahepre Villa juht Vihtol: oleme elustiili ettevõte

Lahepere Villa juht Helen Vihtol rääkis, et nende restoranil pole inimesed mitte kliendid, vaid külalised. “Kui meieni jõutakse, siis aeg peatub, kuna kvaliteetaega on sedavõrd palju. See on teistsuguse kontseptsiooniga restoran, kliendid teavad, kuhu nad tulevad,” kirjeldas Vihtol oma ettevõtmise edu võtit. Tema sõnul on peakoka menüü fikseeritud, mis on neil esimene müügiargument. “Meil pole olnud külalist, kes oleks paha tujuga lahkunud,” kinnitas ta.

Vihtol selgitas oma äri võtmeks on, et inimene ostab pileti õhtusöögile, kuna restoran ei saa riske võtta. Seega külaline, kes juba Klooga-Ranna restorani jõuab, teab, mida ta saab. “Tahame olla põhimõttekindlad, et me pole mõeldud kõigile, pigem pakume vähem ja alustame selgete lubadustega,” sõnas Vihtol. “Tegin sellise koha, millises ma ise tahaks käia. See on elustiili ettevõte, ma ise, mu kaasa ja lapsed töötavad seal. Tähtis on fookust hoida, et mitte kaotada virvarris sihti ning teada, kuhu soovid jõuda. Keerulistel aegadel on kerge käega lüüa ja neid ongi palju,” rääkis restoraniettevõtja.

Haage Vesi juht Joost: müüme Eesti mineraalvett Hiinas 7 eurot pudeli eest

Haage kaubamärgi all looduslikku mineraalvett pakkuv Xenia Joost sõnas, et kriisid tulevad ja lähevad, peab olema pikaajaline plaan, sest muutused tulevad niikuinii. Ta tõi välja, et praegu on restoranides laual Haage vesi ning ei kasutata enam välismaa toodet.

“Meie vesi on ju vähemalt sama hea. Tulime loodusliku mineraalveega klaaspudelis, mis oli suur väljakutse just siis, kui restoranid koroona tõttu suleti,” rääkis Joost. Tema sõnul oli suuremaid julgustükke müük Hiina turule, sest tarne teekond on pikk ja kultuuriruum on erinev. Suur probleem oli see, et viiruse tõttu ei saanud läbirääkimisteks kohale minna, kuid Aasia kultuuriruumis on tähtis esmalt usaldus võita ja selleks on vajalik kohtuda.

“Uskumatul kombel on siiski võimalik olnud teha kõik läbi veebi,” sõnas ta. Kurioossel kombel pidi esimene kohtumine toimuma Hiinas ja just Wuhanis, mis jäi muidugi ära ning pole siiani toimunud. Joost rõhutas, et nende toote puhul on tähtis klaaspudel, millele tehti oma disain ja arendus. Ta möönis, et see võttis aega, kuid Haage mineraalvesi on nüüdseks sama hea või veel parem, kui konkureeriv toode ning Hiinas maksab üks pudel 7 eurot. Tema sõnul saaks nad müüa 80 miljonit liitrit aastas, mis on suurem, kui Eesti turg vajaks, seega on eksport vajalik. “Me ei müü soodsa hinnaga toodet, vaid väärika hinnaga kaupa.”

Oma äri edu puhul on tähtis suhtlemine olukorras, kus äkki kõik muutub ning inimesed ehmuvad ja tarduvad. “Tähtis on suhelda, helistada, kirjutada. Koroonakriisi alguses oligi keeruline, palju inimesi koondati, inimlikult oli tunne, et ei taha helistada, aga sellest peab aru saama, et ka nendel on raske, läbi suhtluse leiame ühise tee. Alati on midagi arutada ning selle kaudu need partnerid jäävadki,” meenutas Joost kriisi algust.

GraceFiti asutaja ja treener Shalini Mody rääkis, et kui enne oli saalis treenijaid paarkümmend inimest, siis nüüd, kui kõik on viidud online ja see muutus lihtsaks ja ligipääsetavaks, osaleb treeningul sadu inimesi. “Olime küll oma kodudes, kuid see grupp liitis inimesi, andis järjepidevust ja motivatsiooni. Meie turunduses poleks ilma kriisita sellist keskendumist online teenusele,” tõi ta välja kriisi plusspoole. Kui mujal maailmas on online-treeningud juba kümme aastat väga populaarsed olnud, siis see muutus kriisi tõttu ka meil normaalseks.

GraceFiti partner Sven Nuum rääkis, et online treenimine oli väga uus ning väga võõras, sest ei teatud, kuidas seda tehniliselt teostada. “Kui tehniliselt midagi juhtub, tuleb kohe midagi muuta. Muutuste läbiviimisel tuli teha väga palju investeeringuid ja läbi elada ka ebaõnnestumisi,” ütles ta.

Koroonaviirus sundis e-poodi avama

Uuskasutuskeskuse juht Diana Paakspuu rääkis, kuidas koroonaajastu tekitas erinevaid väljakutseid täpsemalt – kolm muudatust. Esiteks pandi püsti e-pood, teiseks loodi uute kontseptsiooniga kauplused ning kolmandaks rajati kogumismajad. Paakspuu kõneles, et nende sektoris on e-pood keeruline väljakutse, kuna kõiki tooteid on vaid üks eksemplar ning toodete hinnad on madalad. “Olime pikalt mõelnud, kas seda teha, sest see ei tundunud efektiivne. Koroonaaeg mängis meid olukorda, kus poed olid suletud ja käive kukkus nulli. Seega panimegi e-poe püsti,” rääkis ta. Ta meenutas, et neil olid kauplused suletud ning tööjõudu sai rakendada e-poe tarbeks. Paakspuu sõnas, et võti kriisis toime tulla on olla paindlik. “Meil oli eelmise aasta algul palju plaane, mis võis paari nädala jooksul prügikasti visata. Võti oli paindlikkus ja valmisolek muutusteks, see muutub järjest olulisemaks. Kõhklusi oli palju, seda ideed pead müüma teistele, mis pole lihtne, kuid annab võimaluse läbi mõelda. Meid toetas kriis, kuna alternatiive polnud. E-poe avamine oli rõõmupäev ajal kui midagi ei toimunud,” rääkis ta.

Marit Ilison loovateljee partner Peeter Ilison rääkis, kuidas nad hakkasid moeloomingu asemel pakkuma sisekujundust. “Astusime teise valdkonda – moest sisekujundusse. Tegelikult on rõivad inimese jaoks samuti ruum, kus ta inimene viibib,” tõi ta välja kahe ala ühisosa. Ta rõhutas, et endalt tuli küsida, et kas me peale kriisi üldse enam lähemegi sinna tagasi, kus me enne olime? “Oleme järgmisel levelil, kogu infovahetus on kiire, mis varem tundus kiire, on nüüd aeglane. Meil oli kriiside lahendamise oskus juba olemas moevaldkonnast, kui asjad ei jõua õigeks ajaks, tuleb seda varakult kommunikeerida, omavahel tuleb suhelda,” kirjeldas Ilison oma ettevõtmise edu võtit.

Tallinna ettevõtluspäev – muutuste lainel

2021. aasta Tallinna ettevõtluspäeva peateema on „muutuste lainel”. Kas ja kuidas edasi? Seda on iga ettevõtja viimase kahe aasta jooksul pidanud endalt korduvalt küsima. Majandus on pöördumatult muutunud ja see kõik kajastub nii ettevõtjate kui tarbijate käitumismustrites.

Arengud, mida arvasime kätte jõudvat pikemas perspektiivis, on kohal juba täna ja me keegi ei tea, kuhu see kõik edasi viib. Seepärast on hetkel kõige mõistlikum jälgida toimuvat, oma edasised sammud hoolega läbi mõelda ja muutused enda kasuks tööle panna. Uute trendide tekkimine ning võimendumine pakub targa tegutsemise korral alati võimaluse kasvuks. Kuidas täna otsustame, kannab vilja tulevikus.

Abilinnapea Aivar Riisalu sõnul on tänavune ettevõtluspäev sisustatud enam kui 40 eri üritusega. “Kuna praeguses muutunud maailmas on oluline paindlikkus ja ajaga kaasas käimine, siis keskendub tänavune ettevõtluspäev targale majandusele ja kiirele kohanemisvõimele,” lausus Riisalu. “Paljud ettevõtted mõtestasid ümber enda tegevusala, tõid turule uusi teenuseid või leidsid teisi võimalikke viise ootamatult tabanud olukorraga kohanemiseks. Kontaktivabad, nutikad lahendused, keskkondlik mõtteviis on märksõnad, millele on tulnud tähelepanu pöörata.”

Linna ettevõtluspäev on toonud igal aastal kokku ligi 3000 inimest. Kokku on linna ettevõtluspäeva kavas üle neljakümne ürituse, programm ning online-TV on leitavad ettevotluspaev.tallinn.ee veebilehel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.