"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Depressioon tabab üha nooremaid Õigeaegselt ravimata haigus läheb riigile maksma miljoneid eurosid aastas (0)
29. september 2021
Foto: Pixabay

„Esmadiagnooside arvu langus on küll positiivne, kuid see, et üsna suurel hulgal patsientidest diagnoositakse juba esmasena mõõdukas ja raske depressioon, on murettekitav. Õigeaegse asjatundliku ravi kättesaadavus just neil juhtudel on eriti oluline häire süvenemise ärahoidmisel ja suitsiidse käitumise vältimisel,“ ütles uuringut konsulteerinud PERH-i Psühhiaatriakliiniku juht dr. Ülle Võhma, kelle sõnul nooremas vanuserühmas (18-24) on diagnooside arv hoopis tõusule pööranud.

Rakendusuuringute keskus Centar läbiviidud uuring raviresistense ja kõrge suitsiidiriskiga depressiooni levimusest ning majandusmõjust näitas, et lisaks inimeludele ja inimlikule kannatusele kaasnevad depressiooniga ka märkimisväärsed kulud riigile ning ühiskonnale laiemalt.

Veel tuvastati uuringus, et kui varasemalt oli depressiooni esmase diagnoosi riskirühmaks kesk- ja vanemaealised, siis nüüd on uute depressioonijuhtude arvu kasv toimunud just noorte seas. Uuringus leidis kinnitust, et raske ja raviresistentne depressioon on üheks suitsiidi riskiteguriks.

Igal aastal saab raske depressiooni diagnoosi sadu inimesi

Ravile raskesti alluva ehk raviresistentse depressiooni all kannatab Eestis umbes 4,2% depressiooniravi saavatest patsientidest ent noorte seas on see osakaal oluliselt kõrgem – 7,6%. Rakendades uuringus leitud raviresistentse depressiooni esinemissagedust kogu depressiooni diagnoosiga patsientide populatsioonile, siis võib selliste patsientide koguarvuks aastas olla hinnanguliselt 370. Vältimatut psühhiaatrilist abi, sh ka enesekahjustamise tõttu, saavate depressioonipatsientide arv on uuringu perioodil kahekordistunud.

“Peamiseks murekohaks ongi, et paljud inimesed ei tunne depressioonisümptomeid ära ning ei taha või oska õigeaegselt abi otsida. Sellistel puhkudel haigus süvenebki, muutub raskemini ravitavaks ning kasvab suitsiidirisk,“ selgitas dr. Võhma.

Kõikidest aastatel 2009-2019 tehtud suitsiididest oli 13,5%-l juhtudest tegu depressioonidiagnoosiga patsientidega. „Inimlikule tragöödiale on mõistagi keeruline rahalist mõõdet anda. Kuid kui 2019. aastal tegi suitsiidi 49 depressioonidiagnoosiga patsienti, siis rahvusvaheliste statistilise elu hinna arvutamise metoodikate põhjal tuleks kahju elamata jäänud eluaastatest – mis hõlmab nii majanduslikku kahju kui kaotatud heaolu – mõõta kümnetes miljonites eurodes,“ nentis uuringut teostanud Centari vanemanalüütik Sten Anspal.

Iga kuu jõuab haiglasse 20 suitsiidikatse teinud noorukit

Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskuse juht Anne Kleinberg  ütles, et teismeliste laste vanemad on täiesti nõutud, sest nad ei tea, mida oma lastele rääkida. „Lapsed tulid sellest kriisist läbi kõige suurema valuga,“ lausus ta. „Hommikul lugesin oma patsientide kirju. Nii kui algab kool, siis lähevad laste tervisenäitajad psüühilises mõttes kehvaks. Suvel on kõik hästi ja siis algab peale. Praegu on täpselt see aeg, kus patsiendid hakkavad massiliselt pöörduma. Kolm nädalat on möödas ja nüüd läheb kuni jõuluni järjest karmimaks.“

Kleinbergi sõnul jõuab iga kuu haiglase kuni 20 enesetappu üritanud noorukit. „Varasematel aastatel tuli neid aasta peale 30, aga sellel aastal tuli juba jaanuari-veebruariga 30 ära. Nii et maiks oli pilt päris kurb ja ta ei ole praegu läinud paremaks. Praegu on osakonnad täis. Ehk et ma ei saa vastu võtta inimesi, kes tahavad tulla puuet uuendama või mingisugust pisikest muret rääkida.“

„Mina olen 50-aastane ja minu kõrval töötavad inimesed, kes on 70-aastased ja kes ka ei lähe veel pensionile,“ ütles Kleinberg. „Arstid on sellel hooajal hästi suure surve all. Lastehaigla psühhiaatrid töötavad kahekordse koormusega tegelikkuses. Me võiksime Soomest tuua laevatäie psühhiaatrid siia, kui see teenuste hind võimaldaks neile sellist palka maksta, mis neid motiveerib siin töötama. Nii mõnedki neist läheksid Ida-Viru keskhaiglasse tööle, kus tegelikkuses on väga ägedad arengut praegu käivitatud.“

Kleinbergi sõnul tuleks arstid vabastada tegevustest, mis ei ole otseselt raviga seotud. „Kõik tõendid, arvamused, asjad, mida võiks teha kuskil mujal, keegi muu, aga mitte see tippspetsialist, tuleb meie õlgadelt ära võtta,“ lausus ta. „Reaalajas seisame selle eest, et need lapsed, kes tahavad ära surra või need täiskasvanud, kes ei taha enam elada, tahaksid meie juures ravi saada.“

Kleinberg ütles, et psühhiaatriline eriarstiabi vajab rohkem raha. „Ja praegu selleks, et neid inimesi üldse tööl hoida, eriti meie õdesid, peab tegelikkuses olema selline konkurentsivõimeline palk, ehk need inimesed püsiksid selle üsna suure väljakutse juures,“ lausus ta.

Kleinbergi sõnul on patsiendid ebavõrdses olukorras. „Maksujõuline inimene suudab endale abi osta, kuigi ka nendel jäävad ravi teekonnad lühikeseks,“ lausus ta. „Haigekassasüsteemis töötavad teenuseandjad on praegu ikka väga-väga lõhki, nad on lihtsalt nii ülekoormatud.“

Haiguse süvenedes on ravi oluliselt keerulisem, kulutused mitmekordistuvad

Eestis esmakordne raviresistentse depressiooni uuring kinnitab, et õigeaegse sekkumiseta ning haiguse süvenedes kasvavad kulud riigile kordades.

Piisavat ravi saanud[1] depressiooni diagnoosiga patsientide kulu 2019. a oli riigile kokku ligi 27 miljonit eurot. Tegelik aastane kulu on aga oluliselt kõrgem, sest uuringus vaadeldi vaid piisavat ravi saanute gruppi ning patsiente, kes said esmase diagnoosi perioodil 2009-2019. Ravile raskesti alluva depressiooniga patsiendi kulu on kaks korda kõrgem võrreldes patsiendiga, kel ei ole raviresistentset depressiooni vormi. „Seega on nii inimlikkuse, aga ka otseselt riigi huvides, et me suudaksime depressiooni all kannatavatele inimestele pakkuda õigeaegselt vajalikku abi,“ rõhutas dr. Võhma.

Vaimse tervise abi paremaks koordineerimiseks COVID-19 kriisis kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo märtsis kokku ametkondade-ülese vaimse tervise staabi, mis on aidanud kaasa paremale infovahetusele riigiasutuste, ühingute ja teadusasutuste vahel ning vältida tegevuste dubleerimist. „Kiirete lahendustena on välja töötatud infomaterjale, tehtud teavitust abisaamise võimalustest ning algatatud protsesse vaimse tervise abi kättesaadavuse suurendamiseks,“ lausus minister.  

Vaimse tervise staabi juhi, psühholoogi ja mõttekoja Praxis tervisepoliitika programmijuhi Anne Randväli sõnul koordineerib staap lisaeelarve kaudu rahastatud vaimse tervise tegevuste elluviimist ja kavandab valitsusele ettepanekute tegemist vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste mõjude leevendamiseks. 

Riigikogu vaimse tervise toetusrühma esimees Vilja Toomast kutsus arutelule asjaomased inimesed, et kujundada selles tundlikus valdkonnas senisest selgem vaimse tervise strateegia ja poliitika. 

Arutelu käigus puudutati ka Eestis esmakordset raviresistentse depressiooni uuringut, mille kohaselt õigeaegse sekkumiseta ning haiguse süvenedes kasvavad kulud riigile kordades. 

MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) juhataja Ott Oja sõnul on koordineeritud töö vaimse tervise vallas äärmiselt oluline. Oja rõhutas sihtrühmapõhise lähenemise tähtsust, et erinevate ametkondade sekkumised ka üksteist toetaksid. 

Centari läbiviidud uuringu tellijaks oli Janssen Eesti (Johnson&Johnson Eesti filiaal) ning uuringu eesmärk oli saada esmakordselt ülevaade raviresistentse depressiooni levikust ja sellega seotud suitsiidide esinemissagedusest Eestis ning ühtlasi analüüsida ka depressiooni majanduslikke mõjusid. Uuringus vaadeldi perioodi 2009-2019.


[1] Uuringus loetakse piisavaks raviks seda, kui ravimit on saadud vähemalt 6 nädalat või on saadud vähemalt kaks teraapiasessiooni 31 päeva jooksul.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.