"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Ringmajandusettevõtete liit: kui täna sordiksid kõik inimesed jäätmeid 100% õigesti, ei oleks meil tegelikult tehaseid, kus neid materjale käidelda (0)
29. september 2021
Foto: Scanpix

„Mul on hea meel, et arutame üha rohkem, kuidas leida efektiivseid lahendusi ringmajanduses. Vaid ühiste pingituste tulemusel jõuame tulemusteni, millega saame olla rahul. Innovatsiooni ja kaasamõtlemist ei saa selles valdkonnas olla kunagi liiga palju,“ sõnas keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Täna toimub Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu Ringmajanduspäev, kus astuvad üles teiste seas keskkonnaminister Tõnis Mölder, Yoko Alender, Peeter Eek, Peeter Koppel, Erkki Karo ja paljud teised. Ringmajanduspäeva eesmärk on jagada parimat teadmist uudsetest ringmajandusnäidetest ning arutleda võimaluste, vajaduste ja ka probleemide üle ringmajanduse elluviimisel.

„Jäätmete liigiti kogumine on nende ringlusse võtmise eelduseks. Nagu me teame, ei ole Eesti inimesed väga head jäätmete sortijad ning keskmiselt on üle Eesti segaolmejäätmete kastis SEI Tallinna Segaolmejäätmete sortimisuuringu järgi 32% pakendijäätmeid ning biojäätmeid lausa pool – 53%. Tõenäoliselt on üheks põhjuseks ka see, et inimesed ei tea, mida saaks neist materjalidest teha, kui need ka oleksid kõik liigiti kogutud,“ sõnas Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

„Seda, mida jäätmetest teha saab, on Ringmajandusettevõtete Liit aastate jooksul palju rääkinud ning räägib ka edaspidi. Kuid pean täna tunnistama, et oleme natuke ka ummikus: uutesse käitlusvõimalustesse – see tähendab tehastesse – mis suudaks jäätmed ringlusse võtta, on ettevõtetel väga raske investeerida,“ selgitas Margit Rüütelmann.

Ühelt poolt on puudu teadmistest ja innovatsioonist: kogu maailmas ei ole olemas siiani häid ja efektiivseid lahendusi näiteks tekstiilijäätmete ringlussevõtuks. „Teiseltpoolt on probleem ka selles, et ettevõtjail on raske teha investeerimisotsuseid, kui pole kindlust, kas riik lubab ja toetab, kas omavalitsus toetab arendust oma territooriumil ja kas inimesed mõistavad, et kaubad, mida oleme ise tarbinud, vajavad ka pärast jäätmeks muutumist kohta, kus neid ümber töödelda. Mitte-minu-tagaaias printsiip takistab samuti innovatsiooni,“ täpsustas Margit Rüütelmann

Näiteks kui tänasest olmejäätme massist sorditaks eraldi seal olev 80-100 000 tonni biojäätmeid, siis käitlusvõimalust neile jäätmetele Eestis tegelikult ei oleks. „See tähendab, et kui kõik Eesti inimesed sordiksid praegu jäätmeid 100% õigesti, siis Eestis olevad tehased ei suudaks tegelikult seda jäätmehulka käidelda. Jäätmekäitlustehase sõna tekitab juba inimestes hirmu, samas peaksime mõistma ja endalt küsima: kuhu me need jäätmed siis paneme ja mida nende materjalidega teeme?“ sõnastas jäätmekäitlejate probleemid Margit Rüütelmann.

Margit Rüütelmanni sõnul on väga tervitatav, et inimestel on tekkinud järjest paremad keskkonnakäitumuslikud harjumused: proovitakse tarbida kvaliteetsemalt, vähem ühekorratooteid ja rohkem keskkonnasõbralikke tooteid. „Samas on oluline, et nn rohelise maailmavaate juurde käiks ka arusaam, et kui oleme ise jäätmed tekitanud, on meil oluline mõista ka vastutust nende käitlemise ees. See tähendab: meil on vaja teha tehaseid nii ohtlike jäätmete käitlemiseks kui ka näiteks biojäätmete ringlussevõtuks. Ei saa mõelda nii, et ma sortisin jäätmed ära, nüüd pange kus tahate! See ei ole vastutustundlik käitumine.“

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on korraldanud traditsiooniliselt jäätmepäevi juba enam kui kakskümmend aastat. 2020. aastal toimunud Jäätmepööripäev tõi kokku riigi, kohalike omavalitsuste, teadusasutuse, ettevõtjate, jäätmekäitlejate, aga ka meedia esindajad, kelle parimaid teadmisi ühendades saaks suuta jäätmete liigiti kogumises ja ringlussevõtus ringmajanduspöörde käivitada.

2021. Ringmajanduspäeva fookuses on ringmajanduse ärimudelid: millesse investeerida, missugused on innovaatilised lahendused, kes peaks võtma vastutuse, kas ettevõtted, kohalikud omavalitsused või riik ning kuidas üle saada mitte-minu-tagaaias fenomenist.

RINGMAJANDUSPÄEVA AJAKAVA

10.00 – 10.20                   Tervitus ja avakõne. Kalle Kikas, ERMEL juhatuse esimees.

TEEMA: Ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja riik – kes peaks võtma initsiatiivi ja vastutuse.

10.20 – 10.35                   Tõnis Mölder, keskkonnaminister, „Rohepöörde olemus ja rahajagamine rohepöörde raames“. 

10.35 – 11.15                   Paneeldiskussioon

Osalejad: 

Kristi Klaas, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

Timo Suslov, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige 

Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees

Rein Haak, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja

TEEMA: Kas NIMBY fenomeni ajastu välistab suured investeeringud rohetehnoloogiatesse? 

11.30 – 11.45                   Peeter Eek, ringmajandusekspert

11.45 – 12.30                   Paneeldiskussioon

                                           Osalejad:

Peeter Eek, ringmajandusekspert

Jaanus Arukaev, Enefit Green AS regulaatorsuhete juht

Jaanus Saat, Lääne-Harju vallavanem 

Kalev Kallemets, Fermi Energia OÜ tegevjuht

TEEMA: Ringmajanduse uued ärimudelid: rohepesust maailma muutmiseni.

13.15 – 13.30                   Erkki Karo – Taltech, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi director

13.30 – 13.45                   Silver Kuus – Agrone OÜ arendusjuht 

13.45 – 14.30                   Paneeldiskussioon.

                                           Osalejad:

Erkki Karo, Taltech, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor

Katrin Bats, Rimi Eesti Food AS vastutustundlikkuse juht

Peeter Koppel, SEB panga strateeg

Silver Kuus, Agrone OÜ arendusjuht 

14.30-14.40                      Kokkuvõte päevast.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.