"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Punased rattarajad aitavad pöörata tähelepanu kõige ohustatumatele liiklejatele (0)
30. september 2021
Foto: Mats Õun

„Aastatel 2015 kuni 2022 lisandus Tallinna 44 km jalgratta- ja jalgteid, aga enamus neist väljaspoole kesklinna ja väljaspoole südalinna. Punase teekattemärgistuse projekt algas tegelikult juba poolteist aastat tagasi ja selle eesmärk oli täita ja ühendada puuduolevad lüngad kesklinnas, ümber vanalinna, Gonsiori tänava lõpus, Narva maanteel ja Mere puiesteel ning see peamine eesmärk on nüüdseks täidetud,“ selgitas Tallinna rattakoordinaator Erik Sarapuu täna sel teemal peetud pressikonverentsil.

Sarapuu nentis, et kui bussirajad alguses tulid, said ka need palju kriitikat, aga praegu ei kujutaks keegi enam linnaliiklust ilma bussiradadeta ette. „Ma loodan, et tulevikus ei kujuta me linna ette ka ilma rattaradadeta,“ märkis ta.

Tallinna Transpordiameti juht Andres Harjo sõnas, et rattaradade märgistamine punase värviga on saanud väga palju vastukaja meedia ja erinevate liiklejate gruppide poolt ning sellega kaasnevalt on ainuüksi viimase kuu jooksul transpordiametile tehtud umbkaudu 50 pöördumist.

„Vastukaja on olnud väga-väga intensiivne, aga kui aasta tagasi oleks Tallinnas autojuhtidelt küsitud, kus jalgrattarajad asuvad, oleks vastus olnud suhteliselt nullilähedane, sest hallikas tänavakate jalgrattaradade märgistusega sellest täit pilti andnud ei oleks. Ja kui täna küsida samasugust küsimust, siis enamus teab, mida need „punased vaibad“ endast kujutavad,“ lisas Harjo, kelle sõnul on tänu uutele lahendustele ka liiklus ohutumaks muutunud.

Paremad võimalused ohutumaks liiklemiseks

„Tänasel hetkel me võime öelda seda, et kuna punane värv toob esile vähem kaitstud liikleja liiklusruumi, on ka autojuhid sedavõrd ettevaatlikumad ja arvestavamad. Tänane pilt on varasemast ohutum, aga mitte piisavalt ohutu, et seal võiks kinnisilmi liigelda,“ tõdes transpordiameti juht.

Harjo sõnul tuleb meeles pidada, et kõikidel liiklejatel on oma kohutused ja õigused ning kui liiklejad üksteisega ei arvesta, on ka liiklusõnnetused suhteliselt kerged tulema. Samal seisukohal oli ka Põhja prefektuuri liikluskeskuse juht Hannes Kullamäe.

„Punastest rattateedest rääkides saame politsei seisukohalt öelda, et rattateede esile tõstmine on kindlasti suurendanud turvalisust, sest on paremini aru saada, millega tegu, kus see asub ja autojuhtidele parem märgatav,“ ütles ta.

Kullamäe sõnul on tänavu Tallinnas toimunud ratturitega 101 vigastustega lõppenud liiklusõnnetust – pooltel juhtudel on rattur kas ise kukkunud või millegi vastu sõitnud ning pooltel juhtudel on toimunud kokkupõrge teise liiklusvahendiga.

„Neist õnnetustest omakorda pooltel juhtudel on jalgrattur olnud ise õnnetuse põhjustaja ja pooled on toimunud mootorsõiduki juhi süül. Äärmiselt oluline on, et liikluses tuleb olla alati tähelepanelik, ükskõik mis rollis liiklejana ollakse ning jälgida seda, mis ümberringi toimub. Selliselt liigeldes tagame me liiklusohutuse,“ märkis Kullamäe.

„Ükski värv ei suuda õnnetust ära hoida, aga inimeste enda käitumine liikluses osalemisel ja maksimaalne panustamine turvalisusesse hoiab paljud liiklusõnnetused ära.“

Töö ohutuma rattaliikluse nimel käib pidevalt edasi

Rattaradade tegemine polnud ainult punase värvi maha panemine, see oli Andres Harjo sõnul suurem ja komplekssem töö, sest mõnes kohas tuli nihutada äärekive, tõsta ümber reklaamtulpasid ja nihutada trolliliinide kandeposte.

Kokku märgiti punase teekattevärviga 24,3 kilomeetrit jalgrattaradu ja 31 000 ruutmeetrit teepinda kaeti punase teekattevärviga ning projekti kogumaksumuseks koos eeltöödega oli Andres Harjo sõnul pisut alla miljoni euro, ent töö rattaradade teemal käib edasi.

„Kogu linna tänavaruumi korraga ümber ehitada ei ole võimalik ja teisest küljest sunnib elu peale, sest igapäevaselt tuleb tänavapilti üha rohkem elektritõukerattaid, jalgrattaid ja vajadus eraldiseisva liiklusruumi jaoks on olemas. Kuna seda üleöö valmis ei ehita, olime sunnitud minema kergema lahenduse teed mööda. Tööd peavad tegelikult jätkuma ja lõpuks peavad kesklinna läbima eraldi jalgrattarajad, mis peavad sinna ka tee-ehituslikult tekkima,“ lubas Harjo.  

Toimiv rattateede võrgustik ei sünni üleöö

Uute jalgrattaradade loomise ja märgistamisega soovib Tallinn luua paremad rattaga liikumise võimalused vanalinna ümber ja kesklinnas laiemalt, nii et jalgratturi teel oleks vähem katkestusi. Uued rajad kulgevad valdavalt „Tallinna rattastrateegias 2018–2028” kavandatud jalgrattateede trasse mööda, edaspidi on kavas samadele trassidele rajada püsivam taristu.

„Jalgrattastrateegia paneb suures plaanis paika eesmärgid, mida on vaja saavutada. Rattastrateegialt pole mõtet oodata konkreetseid ristlõikeid, kuidas peaks konkreetses asukohas seda probleemi lahendama. Strateegiline kokkulepe tähendab siiski suure eesmärgi kokku leppimist, mitte detaile,“ selgitas Tallinna rattastrateegia üks loojaid, arhitekt Raul Kalvo.

Igasugune teedevõrgustik peab Kalvo hinnangul töötama kaasa suurema turvalisuse ja kiiremate ühenduste eesmärgi saavutamiseks – kui võrgustik hästi tükiline ja üle linna laiali ja ei moodusta tegelikult reaalset võrgustikku, siis see ei aita ülemäära palju kaasa igapäevase liikumise mugavamaks muutmisel.

„Me tegime seal strateegias siiski ka ettepanekuid ja mängisime läbi, et meie tehtud ettepanekud visualiseerida konkreetsetes asukohtades. Tõsi on see, et meil on palju problemaatilisi asukohti ja kui me mõtleme oma trajektoorile, siis tihtipeale inimesed üritavad vältida kõige ebamugavamaid kohti ja võivad teha selle nimel pikemaid jalutuskäike, pikemaid ümbersõite. Kui problemaatilised kohad on suures osas elimineeritud, siis me hakkame oma trajektoore valima teistel alustel, näiteks meeldivuse järgi,“ selgitas ta.

Kalvo tõdes, et jalgrattateede võrgustikku pole võimalik ehitada ühe korraga, ent praeguseks juba tehtud tööst on mitmekülgselt kasu – lisaks jalgratturite turvalisuse tõstmisele aitab projekt käimas hoida suuremat ühiskondlikku diskussiooni selle üle, kuidas seda kõike paremini teha.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.