“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
ETTEVÕTLUSPÄEV Kõige rohkem kannatasid koroonakriisis naised (0)
01. oktoober 2021
Scanpix

“Peamiselt naistest meditsiinitöötajad riskisid ajal, mil haigusest teati väga vähe, tegelikult eluga,” rääkis ettevõtluspäeval koroonaaja mõjudest Tallinna ülikooli dotsent Barbi Pilvre. “Koroona ajal koju jäänud naised pidid aga olema täiskohaga kokad, koristajad ja koduõpetajad. Emad sai alles öösel hakata oma tööd tegema, kuni nad lõpuks arvuti taga magama jäid.”

Pilvre tutvustas Talinna ettevõtluspäeval Praxise uuringut, mis uuris naiste olukorda Covid-19 pandeemia ajal. “Meditsiiniõed ei teadnud, kas nad järgmine päev pole ehk ise nakatunud ja varsti surnud. Kohe alguses oli selge, et selle kriisi eesliinil on naisi rohkem,” lausus ta. “Ka oli naiste ülekaal valdkondades, mis said kohe kriisis pihta ehk teenindus, söögikohad ja turism. Paljude selle ala ettevõtjate elutöö läks vaieldamatult kiiresti kõige kaduva teed.”
Üks suur valdkond, mis senisest veel raskemalt naiste õlule langes, moodustus Pilvre sõnul tasustamata reproduktiivtöödest “See mõiste on võetud kasutusele tähistamaks töid, mida enamasti naised teevad kodus selleks, et üldse perekond ja kodu funktsioneeriks,” selgitas ta. “Need tööd on sellised, mida sa ei näe, aga kui jätta tegemata, siis paistavad välja. Näiteks nõude pesemine. Need tööd on tasustamata, keegi nende eest ei maksa, need on need tööd, mis tehaksegi suurest armastusest kodu vastu. Koroonaperioodil lisandus sellele täiskohaga koka, koristaja ja koduõpetaja roll. Pärast seda, kui kõik need päevased kodukoolid ja kokatööd ja sellised asjad olid tehtud, sai ema öösel hakata oma tööd tegema, kuni ta lõpuks arvuti taga magama jäi.”

Firma kasvas just koroonaajal

Tallinna ettevõtluspäeval julgustasid paljud firmajuhid koroonaaja raskustega toime tulema. Iglupargi asutaja ning juht Priit Kallas sõnas, et viimase kahe koroonakriisi aastaga kasvas nende firma palju. “Hakkasime ehitama parke, kuhu inimesed saavad tulla ja nautida sauna,” rääkis Kallas. “Nägime, et kui kriis algas ning välisturism jäi seisma, siis buumis siseturism – inimesed ei tahtnud olla hotellides, vaid teistest eemal väiksemates kohtades.”
Nüüdseks on nad avanud esimese Iglupargi Tallinnas, kuid Kallase sõnul unistab ta, et ühel päeval on neid üle Euroopa kümneid. Igluparki on koondatud saunad, päevakontorid ja majutus. “Isegi Tallinna südalinnas on võimalik aega maha võtta ja tunnetada, et oled kuskil kaugel,” mainis ta.
Kallase sõnul tuli majutust pakkuma hakates otsast õppimist alustada. Tegevusele andis hoo sisse soov leida kriisist ka midagi head, mis sellest, et ettevõtmine hakkab raha sisse tooma ehk alles 5-10 aasta pärast. “Mõtlesime, et teeks kampaania: müüks iga päev ühe sauna, inimesed on ju kodudes,” rääkis Kallas. “Tegime läbi ajaloo suurima turunduskampaania. Seejärel hakkas liikuma siseturism. Mõtlesime, et kas kõik või mitte midagi, riskime.”
Lahepere Villa juht Helen Vihtol rääkis, et nende restoranis pole inimesed mitte kliendid, vaid külalised. “Soovime, et kui külastaja meieni jõuab, siis aeg peatub, kuna kvaliteetaega on sedavõrd palju,” lausus ta. “Meil pole käinud külalist, kes oleks paha tujuga lahkunud.”

Pilet õhtusöögile

Vihtoli äri võtmeks on, et menüü on fikseeritud ning inimene ostab pileti õhtusöögile, kuna restoran ei saa riske võtta. Seega külaline, kes juba Kloogaranna restorani jõuab, teab, mida ta saab. “Pigem pakume vähem ja alustame selgete lubadustega,” lausus Vihtol. “Tegin sellise koha, kus ma ise tahaks käia. Ma ise, mu kaasa ja lapsed töötavad seal. Tähtis on fookust hoida, keerulistel aegadel on kerge käega lüüa, ja neid ongi palju, kes seda on teinud.”
Haage kaubamärgi all looduslikku mineraalvett pakkuv Xenia Joost sõnas, et kui kriisid tulevad ja lähevad, peab olema pikaajaline plaan, sest muutused tulevad niikuinii. Ta tõi välja, et praegu on restoranides laual Haage vesi, mitte välismaa oma.
“Meie vesi on ju vähemalt sama hea, kuid meid ootas suur väljakutse, sest restoranid suleti koroona tõttu,” rääkis Joost. Tema sõnul oli suuremaid julgustükke müük Hiina turule, sest tarneteekond on pikk ja kultuuriruum erinev. Suur probleem oli, et viiruse tõttu ei saanud läbirääkimisteks kohale minna, kuid Aasia kultuuriruumis on tähtis esmalt usaldus võita ja selleks on vajalik kohtuda. “Uskumatul kombel on siiski võimalik olnud teha kõik läbi veebi,” mainis ta.
Joost rõhutas, et nende toote puhul on tähtis klaaspudel, millele tehti oma disain ja arendus. Ta möönis, et see võttis aega, kuid Haage mineraalvesi on nüüdseks sama hea või veel parem kui konkureeriv toode, ning Hiinas maksab üks pudel 7 eurot. Joosti sõnul saaks nad müüa 80 miljonit liitrit aastas, mida on rohkem, kui Eesti turg vajaks, seega on eksport vajalik. “Me ei müü soodsa hinnaga toodet, vaid väärika hinnaga kaupa,” ütles ta.
Oma äri edu puhul on tähtis suhtlemine olukorras, kus äkki kõik muutub ning inimesed ehmuvad ja tarduvad. “Tähtis on suhelda, helistada, kirjutada. Koroonakriisi alguses oligi keeruline, palju inimesi koondati, inimlikult tekkis tunne, et ei taha helistada, aga sellest peab aru saama, et ka nendel on raske, läbi suhtluse leiame ühise tee. Alati on midagi arutada ning selle kaudu need partnerid jäävadki,” meenutas Joost kriisi algust.

LINNAPEA Mihhail Kõlvart: Kriisid toovad ühiskonnas kiireid muutusi
Linnapea Mihhail Kõlvart nentis ettevõtluspäeval, et kriisi ajal toimuvad muutused kiiremini – aga ka ilma selleta võtavad muutused tänapäeval üha vähem aega.
“Muutused ei ole üksnes tehnoloogias, vaid mõteviisis, selles, kuidas inimene praegu elab,” lausus linnapea. “Just ettevõtjad peavad arvestame, et ühiskond pole enam selline nagu 20-30 aastat tagasi. Tänapäeval peavad firmad arvestama rohepöördega, keskkonna ja elukvaliteediga. Elanikud ootavad rohelisi muutusi, ringmajandust, muutusi energiatootmises ja tänavapildis. Tehnoloogia peab selles suunas arenema.”
Kõlvart lisas, et viimasel ajal pole piirid ettevõtete, riigi või omavalitsuse ning MTÜ-de vahel enam nii teravad. “Ettevõtlus mõjutab kahte ülejäänud sektorit väga tugevasti,” tõdes ta. “Ettevõtlus suudab muutustega kiiremini kaasa minna ning ka kriisiolukorras toimetulek on äris efektiivsem. Seega võivad olla ärid ja ettevõtjad uute ideede loojad, muudatusettepanekute esitajad omavalitsustele ja riigile.”
Kõlvart lisas, et sotsiaalne närv, mure nõrgemate ja looduse pärast, mis seni on olnud omavalitsuste, riigi ja MTÜ-de kanda, on tekkimas ka ettevõtluses.
Abilinnapea Aivar Riisalu tõdes, et praeguses muutunud maailmas on oluline paindlikkus ja ajaga kaasas käimine. “Tänavune ettevõtluspäev keskendus targale majandusele ja kiirele kohanemisvõimele,” lausus Riisalu. “Paljud ettevõtted mõtestasid ümber enda tegevusala, tõid turule uusi teenuseid või leidsid teisi võimalikke viise ootamatult tabanud olukorraga kohanemiseks. Kontaktivabad, nutikad lahendused, keskkondlik mõtteviis on märksõnad, millele on tulnud tähelepanu pöörata.”
Vaata videoid ettevõtluspäeva ettekannetest pealinn.ee

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.