“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Holm: koroonakriisi lahendamise juhtimisstruktuur on ebaselge (1)
01. oktoober 2021
Riigikontrolör Janar Holm. Foto: Scanpix

“Põhjused, miks terviseamet ja sotsiaalministeerium koordineerivat rolli kanda ei suutnud, peituvad minevikuotsustes. Õigemini minevikus tegemata jäänud otsustes,” nentis riigikontrolör Janar Holm, kes saatis reedel peaminister Kaja Kallasele oma tähelepanekud ja ettepanekud, mis võiksid aidata paremini toimida COVID-19-kriisi jätkumisel või võimalike tulevikukriiside lahendamisel.

Holmi hinnangul oli ja on COVID-19-kriisi lahendamise juhtimisstruktuur ebaselge ning kuigi kriisi lahendamist juhtivaks asutuseks oleks pidanud õigusaktide kohaselt olema terviseamet ja sotsiaalministeerium, siis tegelikkuses kujunes teise laine ajal koordineerivat rolli täitvaks asutuseks riigikantselei, vahendab BNS.

“Õigusaktides tuleks anda vabariigi valitsusele ja riigikantseleile selge roll kogu riiki hõlmava ning valitsemisalade ülese olulise mõjuga kriisi strateegilisel juhtimisel,” leidis ta.

Holm tõdes, et teise laine ajal ei suutnud terviseamet ja sotsiaalministeerium kriisi lahendamisel terviklikult koordineerivat rolli täita ja väga suure osa kriisilahendamise koordineerivast rollist võttis protsessi käigus endale riigikantselei. “Põhjused, miks terviseamet/sotsiaalministeerium koordineerivat rolli kanda ei suutnud, peituvad minevikuotsustes. Õigemini minevikus tegemata jäänud otsustes,” nentis ta.

Holm leidis, et terviseametis ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tervikuna ei ole kunagi loodud võimekust selleks, et hädaolukorra puhul tavapärasest keerukamate ülesannetega toime tulla ning paberil kavandatud kriisiaegne töökorraldus ning juhtimisstruktuur on olnud ressursiga katmata. “Petlik pabervalmisolek tekitas olukorra, kus kriisi süvenemisel muutus kriisi lahendajaks kavandatud asutus hoopis ise abivajajaks,” ütles Holm.

Riigikontrolli hinnangul lähenes sotsiaalministeerium hädaolukordadeks võimekuse loomisele formaalselt ja ministeeriumi vastus riigikontrolli soovitusele oli distantseeruv. Samas on ministeeriumide roll selgelt sätestatud hädaolukorra seaduses, mis sätestab, et ministeerium korraldab kriisireguleerimist oma valitsemisalas.

“On selge, et olukordadeks, mis võib-olla kunagi aset ei leia, on ka ministeeriumil keeruline raha ja töötajate tööaega panustada, eriti kui seda napib niigi uksest-aknast saabuvate probleemide lahendamiseks. Seda eriti sotsiaalministeeriumi valitsemisala puhul, kus lahendamist vajavaid probleeme on rohkem kui riigi rahakott suudab kanda. Nii kipuvadki valmisolekuga seotud tegevused lükkuma ikka kuhugi helgemasse tulevikku. COVID-19-kriisi õppetund näitab, et valmisoleku tagamisega tuleb tegeleda,” kinnitas Holm.

Holm toetab enda sõnul riigisekretäri tutvustatud plaani valmistada ette valmisoleku seadus, milles muu hulgas on ette nähtud, et peaministri ja valitsuse juhtimisel toimub suure mõjuga kriisi lahendamise raamistiku loomine, mida riigikantselei vajaduse korral toetab riigi kriisistaabi moodustamisega.

Tema hinnangul võiks riigikantseleil olla ka selgem perioodiline järelevalvekohustus hinnata hädaolukorra lahendamist juhtivate asutuste ülesannete täitmist, mis on seotud kriisideks valmistumisega ning aidata lahendada probleeme, kus hädaolukordi lahendavad asutused ei tea, kas ja mil määral on teistes asutustes või ka asutuses endas astutud samme, millega riskianalüüsides tuvastatud riske maandada, ning mille tõttu võib esineda oht, et asutused ei oska oma töö planeerimisel ning ka hädaolukorra lahendamisel terviklikult arvestada aktuaalsete võimete või võimelünkadega.

“Pean nentima, et samalaadseid soovitusi andis riigikontroll ka oma 2018. aasta auditis, kuid leidis eest riigikantselei vastuseisu. On mõistlik, et riigikantselei seisukoht on nüüd muutunud ja reaalne elu on näidanud, mis toimib ja mis mitte,” ütles Holm.

Holmi sõnul tuginevad need tähelepanekud põhiliselt kriisi teise laine kogemusele ja puudutavad ennekõike valitsuse vahetu juhtimistasandi haardega küsimusi, mitte juhtimisahela järgmisi tasandeid. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

variant
3. okt. 2021 20:19
https://mir24.tv/articles/16477296/dvoinoi-udar-po-zdorovyu-kak-ne-pereputat-koronavirus-s-grippom Gripi ja covidi viirused võivad ka ühineda, moodustades uue segaviiruse.