“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
telemagasin "siin tallinn" Politseiorkestri dirigent Riivo Jõgi: kogu see ärev aeg ei olnud meeldiv, kui käisid jutud koondamistest (0)
01. oktoober 2021

Paljud ehk ei olnudki kursis, et Eestis on kaks professionaalset mundris orkestrit, enne kui hakati rääkima nende kaotamisest. Meedia huviorbiiti sattumine näitas sedagi, et kui Eestis koondataks mitukümmend muusikut, oleks see kohalikule muusikaelule löök.

„Kui maikuus tuli uudis, et Kaitseväe 41-liikmeline orkester likvideeritakse, ning sarnaselt koondatakse ka Politsei- ja piirivalveameti orkester, haarasime härjal sarvist ning püüdsime PPA juhtkonnaga leida viisi, kuidas Tallinnaga koostööd teha,“ meenutas politseiorkestri juhataja Kristiina Veerde. Nüüdseks ongi sõlmitud kokkulepe, et Politsei- ja piirivalveorkester jätkab uuest aastast Tallinna politseiorkestrina. Orkestri koosseisus jätkavad kõik selle 34 liiget.

Murelik kevad

„Kogu see ärev aeg ei olnud meeldiv, kui käisid jutud koondamistest,“ nentis ka Politseiorkestri dirigent Riivo Jõgi. „Kuid mis oli tore: peaaegu igas meediaväljaandes ja telesaates oli orkestrite likvideerimine ligi poolteist nädalat põhiuudiseks. Iga tavaline linnakodanik küsis, mis saab – seega oli väga tervitatav, et puhkpilliorkestrid sattusid meedia huviorbiiti.“

„Meie Politseiorkester moodustaks professionaalsetest puhkpillimängijatest ligi 20%,“ jätkas Veerde. „Kui juurde arvata ka Kaitseväe orkester, oleksid pooled töökohad kaduma läinud ja see olnuks väga suur löök.“

Kas me õpetame välja ehk liiga arvukalt muusikuid? On meil on palju häid muusikuid, kuid töökohti vähe? „Minu nägemusel ülejääki ei ole, kõikidel muusikutel on siiski väljund,“ avaldas Jõgi veendumust. „Seda enam, et kutselised puhkpilliorkestrid on muusikutele väga olulised funktsioonid.“

On eriti märgiline, et orkestri nimi sisaldab edaspidi nii Tallinna, Eesti pealinna ja suurima omavalitsuse nime, kui ka viidet politseile. Tallinna Politseiorkester tuli otsekui tagasi koju – kui orkester 1928. aastal asutati, kandis see nime Tallinna Politseinike Kogu Puhkpilliorkester. „Kui nõukogude võim 1940. aastal tuli, likvideeriti Tallinna Politseiorkester ära, nagu ka kaitsejõudude orkestri eelkäija, kuid 1992. aastal asutati Politseiorkester uuesti,“ tõi Riivo Jõgi välja.

Džässist tseremoniaalsete üritusteni

Orkestri nimevahetus ei tähenda, et esinema asutaks vaid Tallinnas. „Tõenäoliselt hakkame rohkem tegema avalikke kontserte ning pühendume enam kontsertprogrammidele ja -projektidele, kuid tseremoniaalne pool täiesti ära ei kao, olgugi, et teeme seda pisut vähem,“ rääkis Kristiina Veerde. Koostööd tehakse ka näiteks koolidega. „Meil oli tore projekt „Petja ja Hunt,“ mille raames käisime koolides mängimas, kuni peale tuli koroonapandeemia ja see jäi katki,“ tõdes Veerde. „Tänase 1. oktoobri muusikapäeva puhul anname kaks kontserti Rocca al Mare koolis.“

Politseiorkestril on suur koosseis, kuid esinemas käivad ka väikesed koosseisud. „Meil on orkesti juures veel näiteks saksofonikvartett, vaskpillide kvintett, puupilli kvintett ja omaette ansambli moodustavad klarnetid,“ loetles Jõgi. „Lisaks on diksiländansambel. Suurematest koosseisudest on veel eraldi bigband ja swing band. Orkester on suutlik ja võimekas – suure orkestri sees tegutseb palju erievaid väiksemad üksusi. See ongi meie orkestri suur tugevus, et suudame mängida väga paljudes eri stiilides.“


Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.