"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Aab: eelarve loob uusi võimalusi kogu regionaalvaldkonnas (1)
02. oktoober 2021
Albert Truuväärt

Valitsuses sel nädalal kinnitatud riigieelarve märgib kogu regionaalvaldkonna jaoks positiivseid arenguid ning toob riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul järgmisel aastal omavalitsustele ja piirkondadele lisarahastust – sealhulgas soodustatakse eluaseme soetamist maapiirkondadesse ning hõredamalt asustatud paikades peredele tänapäevaste kommunikatsioonide võimaldamist.

Ruumilises planeerimises saavad aga alguse mitmed riiklikult olulised taristuprojektid ning tehakse investeeringuid taastuvenergeetika arendamiseks, teatas rahandusministeerium.

„Prognoosi kohaselt laekub järgmisel aastal kohalikele omavalitsustele tulumaksu lausa 121 miljonit rohkem kui sel aastal,“ ütles Aab. „See raha võimaldab linnadel-valdadel kohalikku elukeskkonda oma äranägemise järgi edendada. Omavalitsused koostöös kogukondadega saavad teha ise valikud ja otsused, kuhu on järgmisel aastal esmajärjekorras vaja panustada ja investeerida.“

Aabi sõnul loovad järgmisel aastal uusi võimalusi regionaalsed toetusmeetmed, mis moodustavad Kredexi toel kokku 800 000 eurot.

„Näiteks hakkame maapiirkondades pakkuma noortele peredele ja spetsialistidele eluaseme soetamiseks läbi Kredexi riiklikku käendust kuni 80 protsendi ulatuses,“ märkis Aab. „Kindlasti jätkame ka korteriühistutele juba kriisil ajal alustatud regionaallaenu eraldamisega.“  

Samuti on ettevalmistamisel väljaspool Tallinna ja Tartut ettevõtlusse investeeringute suurendamiseks käendustasu kompensatsioon neile ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist.

Hajaasustuse programm saab juurde 1,5 miljonit eurot. Programmis on viimastel aastatel toetuse vajadus tunduvalt ületanud toetuse mahu – tänavu said toetusraha kõigest 60 protsenti positiivse hinde saanud taotlustest.

„Suur taotlejate arv näitab, et vajadus selle toetuse järele on endiselt suur. Lisaraha aitab suuremal hulgal peredel saada majapidamisse vesi ja kanalisatsioon, juurdepääsutee või autonoomne elektrisüsteem,“ märkis Aab.

Samuti on ministri sõnul põhjust rõõmustada selle üle, et riigieelarves õnnestus kindlustada erinevate eri- ja teemaplaneeringute jätkamine ja algatamine, mille hulgas saab näiteks Tallinna ringraudtee 253 154 eurot, Suure väina püsiühenduse tegevustega edasiminek aga 2,5 miljonit eurot. Tänu kiirele ja turvalisele transporditaristule saab suurendada inimeste liikumisvõimalusi ja toetada tõhusat logistikat, mis tõstab nii piirkondade kui Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„Siia lisandub Harju maakonna maavarade teemaplaneering, kuhu suuname 60 000 eurot ning mis on oluline riiklike huvide määratlemiseks taristuobjektide ehitamisel ja renoveerimisel,“ märkis Jaak Aab.

Lisaks riigi ruumilisse arengusse panustavate taristuobjektide rajamiseks koostatavate riigi eriplaneeringute rahastamise otsusele leiti riigi eelarveläbirääkimistel võimalus toetada ja hoogustada taastuvenergeetika lahenduste arendamist merealal.

Et pakkuda kohapeal paremat ja paindlikku avalikku teenust ning avardada kaug- ja koostöötamise võimalusi, jätkatakse üle Eesti riigimajade rajamisega, millesse investeeritakse lähiaastatel 23 miljonit eurot. Lisaks juba valminud neljale riigimajale, alustatakse järgmisel aastal Pärnu ja Rapla riigimajade rajamist. Ka on töös ettevalmistused Valga, Paide ja Kärdla riigimajade loomiseks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

valija
2. okt. 2021 13:27
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kuuniline-valitsus-lollitab-eakaid-lukates-pensionitousu-2023-aastasse/ Eesti valitsus esitles täna järgmise aasta riigieelarvet ning selgus, et ilma igasuguse majandusliku põhjuseta lükatakse erakorraline pensionitõus aasta jagu edasi. Kusjuures eriti küüniline on see, et pensionitõus toimub jaanuaris, mitte aprillis nagu tavapäraselt. Arusaadaval põhjusel: aprilliks on Riigikogu 2023. aasta valimised juba läbi, jaanuaris veel mitte. Kui märtsi alguses toimuvad valimised, siis on värskelt meeles, kaks pensionipäeva uue pensioninumbriga on selja taga.