"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Eestist sai ÜRO veekonventsiooni juhtiv riik (0)
02. oktoober 2021
Scanpix

Kasahstan andis reedel Eestile üle veekonventsiooni juhi rolli järgmiseks kolmeks aastaks.

Sellega sai läbi ka kolmepäevane veekonventsiooni 9. osapoolte kohtumine Genfis, mida korraldas keskkonnaministeerium koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga. Eestil on pikaajaline kogemus piiriveekogude kaitsel ja majandamisel koos naaberriikidega, mille vastu reedellõppenud kohtumisel ka suurt huvi tunti. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on Eestil hea meel jätkata tihedat koostööd veekonventsiooniga ja pakkuda nii uutele kui ka tulevastele liikmesriikidele tuge piiriüleseks veealaseks koostööks vajalike lahenduste leidmisel.

Kolm päeva väldanud kohtumise peateemadeks olid veealase piiriülese koostöö roll stabiilsuse tagamisel, kliimamuutustega kohanemine ning konventsiooni globaliseerumine. Mölderi sõnul võetakse vett iseenesestmõistetavana ning selle väärtust ja tähtsust mõistetakse alles siis, kui ilmnevad probleemid – kui joogivesi on saastunud, põllumajandust ähvardab veepuudus või veereostus ohustab mereande.

„Valitsustevahelise kliimapaneeli viimane aruanne hoiatas, et näeme tulevikus äärmuslike kuumalainete, põudade ja üleujutuste sagenemist. Kliimamuutustega kohanemine ei sõltu ühest riigist, vaid nõuab märksa suuremaid jõupingutusi, tihedamat koostööd ja paremat rahastamist, et tulla toime ülemaailmsete väljakutsetega,“ märkis Mölder kohtumisel.

„Poliitilist tahet koostööks on vaja rohkem kui kunagi varem,“ lausus Mölder.

Lisaks kutsus riigikogu esimees Jüri Ratas riikide parlamentide esimehi üles tulema kokku järgmise kolme aasta jooksul, et arutada veekonventsiooni olulisi tegevusi. Mölderil oli kohtumisel au tervitada ka uusi veekonventsiooniga liitunud riike Ghanat, Guinea Bissaud ja Togot.

„Peame väga oluliseks uute liikmeriikide liitumist konventsiooniga. On rõõm näha, et riikide huvi piiriülese veealase koostöö vastu aina suureneb,“ lausus Mölder.

Konventsiooni tööd ja bürood hakkas alates oktoobrist juhtima keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, kelle sõnul tuleb muutuvates oludes jätkuvalt kaardistada, kuidas konventsioon saab riikidele abiks olla.

„Plaanime järgmisel kolmel aastal jätkata riikidele konventsioonist saadavate hüvede rõhutamist. Eesti on valmis panustama, et riigid saaksid tulevikus anda ülevaate oma piirivetealastest koostöö saavutustest ka digitaalselt,“ rõhutas Liiv.

Lisaks võeti vastu veekonventsiooni tööplaan järgmiseks kolmeks aastaks ja ka mitmed juhised konventsiooni paremaks rakendamiseks. Et tagada efektiivne eesmärkide elluviimine, pandi paika konventsiooni rahastamise põhimõtted. Koostöös Soomega kutsuti kõiki riike osalema järgmisel aastal konventsiooni 30. aastapäeva tähistamisest, mida plaanitakse korraldada tuleval suvel Eestis.

Konventsiooni osapoolte kohtumine on ÜRO piiriveealase koostöö kõrgetasemeline tippsündmus, mis leiab aset iga kolme aasta tagant.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.