“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Pilvre: koroona ajal koju jäänud naised pidid aga olema täiskohaga kokad, koristajad ja koduõpetajad (1)
03. oktoober 2021
Mats Õun

«Peamiselt naistest meditsiinitöötajad riskisid ajal, mil haigusest teati väga vähe, tegelikult eluga,» rääkis ettevõtluspäeval koroonaaja mõjudest Tallinna ülikooli dotsent Barbi Pilvre. «Koroona ajal koju jäänud naised pidid aga olema täiskohaga kokad, koristajad ja koduõpetajad. Emad said alles öösel hakata oma tööd tegema, kuni nad lõpuks arvuti taga magama jäid.»

Pilvre tutvustas Tallinna ettevõtluspäeval Praxise uuringut, mis uuris naiste olukorda COVID-19 pandeemia ajal. „Õed ei teadnud, kas nad järgmine päev pole ehk ise nakatunud ja varsti surnud. Kohe alguses oli selge, et selle kriisi eesliinil on naisi rohkem,“ lausus ta.

„Ka oli naiste ülekaal valdkondades, mis said kohe kriisis pihta ehk teenindus, söögikohad ja turism,“ selgitas Pilvre, kelle hinnangul läks paljude selle ala ettevõtjate elutöö vaieldamatult kiiresti kõige kaduva teed.

Üks suur valdkond, mis senisest veel raskemalt naiste õlule langes, moodustus Pilvre sõnul tasustamata reproduktiivtöödest „See mõiste on võetud kasutusele tähistamaks töid, mida naised siis enamasti naised teevad kodus selleks, et üldse perekond ja kodu funktsioneeriks,“ ütles ta. „Need tööd on sellised, mida sa ei näe, aga kui need jätta tegemata, siis nad paistavad välja. Näiteks kasvõi nõude pesemine. Need tööd on tasustamata, keegi nende töödest ei maksa, need on need tööd, mis tehaksegi suurest armastusest kodu vastu. Koroonaperioodil lisandus sellele ka täiskohaga koka, koristaja ja koduõpetaja roll. Pärast seda, kui kõik need päevased kodukoolid ja kokatööd ja sellised asjad olid tehtud, sai ema öösel hakata oma tööd tegema, kuni ta lõpuks arvuti taga magama jäi.“

Iga probleem on ühtlasi ka võimalus

„Olen piiriülene ettevõtja ja  enne, kui ma alustasin rahvusvahelises kaubanduses toimetamist, toodete arendamist ja turundust Amazoni platvormil, proovisin ma  Eestisse nelja erinevat ettevõtet teha, aga ükski neist ei õnnestunud piisaval määral,“ kirjeldas ettevõtja Egle Raadik-Gonchev oma ettevõtja tee algust.

„Tegin lastemööblit, vintage piltidega T-särke, tasse, kõike sellist ja kuidagi tundus, et õhk kuidagi kõri ümber tahab kinni tõmmata – teen kõik oma kümme asja ära, aga tagasi käivet väga ei tule,“ lisa ta.

Pärast mõnda aega Aasias elamist otsustas naine aga oma äri globaalsele turule viia. „Otsustasin, et ma teen oma kümme asja päevas ära, aga ma tahan, et minu klientuur oleks kogu maailm, mitte ainult Eesti. Nii sai minust Amazoni ettevõtja. Eestis suudaksin ma võib-olla müüa 4000  euro eest kuus, aga rahvusvahelises mastaabis on see neli miljonit aastas,“ nentis Egle Raadik-Gonchev..

Ettevõtluses on COVID-19 pandeemia ajal tema hinnangul oluline distantseeruda draamast ja raskustest ning keskenduda sellele, mis on kriisis äri mõttes positiivset.

„Ma toon näite minu enda ettevõttest: kui koroona lükkas maailma lukku, muutis see samas e-kaubanduse mahud kõigest 12 kuu jooksul kahekordseks. Siis tekkisid uued probleemid – suurenenud mahtude tõttu venis mõnede toodete puhul tarneaeg poolele aastale, logistika muutus täiesti hullumeelseks, aga firma sai sellega lõpuks hakkama,“ tõdes Raadik-Gonchev.

„Siis tuli suvi peale ja kuna tegutseme kontorivaldkonnas, siis algas puhkuste aeg ja mahud kukkusid kaks korda madalamale tasemele. Istusime kauba otsas, ehk siis tegelikult sul oli selline hästi mustvalge, hästi polaarne ellujäämise situatsioon.“

Paanika ja draama tuleb ümber pakendada õppimisvõimaluseks

Sellises olukorras on ettevõtja hinnangul kaks võimalust – kas minna kogu draama ja paanikaga kaasa või end fokusseerida ja probleemid „ümber pakendada“.

„See võiks olla võimalus õppimiseks, uks edasi arenemiseks, selle asemel, et jääda raskusesse kinni justkui põlvepidi sohu. Tegelikult me loome läbi kerguse palju rohkem, kui me toome läbi raskuse ja mind üllatas see perspektiivi muutus iseendas. See õppimine on ka minu jaoks raske, aga see annab palju rohkem võimalusi,“ sõnas Raadik-Gonchev.

„Sellel ajal kolmekordistus tegelikult see visioon, et iga probleem on võimalus. Tegutsedes globaalses ettevõtluses võib iga päev tekkida mingisugune tõmbetuul kuskilt, kust seda üldse ei oota. Mul on tekkinud see arusaamine, et nii kui on probleem, siis on ka võimalus. Kui tulevad mingis riigis uued regulatsioonid või muud probleemid, siis ma võtan kätte ja õpin need uued reeglid ära. Viin asja lõpuni, sest ma tean, et kümme teist ettevõtjat kõrvalt ei tee seda. Ja kui siis mina olen üks kümnest, kes läheb ja teeb selle asja ära, siis on see nagu auhinna saamise koht.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

asja sisu
3. okt. 2021 09:58
Meedikute arvu tuleb vähendada niipalju, et meeste ja naiste arv oleks meditsiinis võrdne.