“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Kalamaja muuseum näitab perede 150-aastast sõprust (0)
04. oktoober 2021
Albert Truuväärt

“Meil on kaks toredat kohalikku prouat, Riina ja Anneliis, kes muuseumi sisseseadmisel oma mälestustega aitasid,” ütles Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi. “Nende pered on olnud sõbrad 150 aastat. 150 aastat sõprust Kalamajas – vot on juba lugu, mida rääkida tasub! Osa mälestusi on valitud ka muuseumis lugemiseks ja mälestusteraamatute kaudu saab nendega tutvuda.”

Valgeks Luigeks kutsutud funkvilla aadressil Kotzebue 16 on nüüd ilusti korda tehtud ja ootab Kalamaja muuseumina külastajaid. Paatsi sõnul tutvustab muuseum Tallinna vanimat eeslinna kohalike elanike ainulaadsete lugude ja põnevate esemete kaudu. “Muuseumi püsinäitus “Küla keset linna. Lugusid Kalamajast” kõneleb kohalikust elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu,” selgitas Paatsi. “Need on Kalamaja mees, naine, laps, esivanem, elukunstnik ja loom. Muuseumis kulgedes avanevad ühes kohalike inimeste lugudega ka siinsete majade lood. Külastajat ootavad varem avalikkusele suletud ruumid.”
Hoone igas ruumis leidub viiteid nii maja kui ka kogu Kalamaja varasematele perioodidele. Kasutatud on kohalikke ehedaid materjale. Näituseruumiks on kohandatud isegi muuseumi tualett, kust leiab Kalamaja endisaegseid ja eriilmelisi prill-laudu.
Paatsi sõnul on Kalamaja veidi kiiksuga kant ja tänu sellele sobib taolisi kiikse ka muuseumisse tuua. “Mõtlesime, et kuidas maja lugu inimestele näidata,” lausus ta. “Kalamajas on alati kitsad olud olnud ja nii me siis kuulutasime välja kampaania – too oma vana prill-laud muuseumile. Ütleme nii, et prill-laudu iga muuseum ei eksponeeri.”

Ruum muuseumitundideks

Muuseumis saab näha Kalamaja ajalooliste hoonete detaile ja fotosid, samuti kogumiskampaania käigus laekunud annetusi. Paatsi sõnul on muuseumis ka üks tore näitusteruum, kuhu saab mõne teise kogukonna inimene teha väljapaneku näiteks Kassisabast. “Praegu on meie ajutiste näituste ruumis Teele Pehki näitus,” lausus ta. “Pehk on seotud olnud Kalarannaga ja teinud näituse selle kandi loost ammustest aegadest tänapäevani. Kogukonnaentusiasti ja urbanisti Teele Pehki kureeritud näitus kannab nime “Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine”. Pakume pinda teistelegi,” märkis Paatsi. “Samas oleme ise läinud näiteks Pelgulinna ja teinud seal tänavanäituse. Muuseum ei pea olema ainult majas.”
Muuseumi vastasmajas elab Andres Siplane, kellel on haruldane huvi ja hobi. “Tema huvitub kanalisatsioonikaevude luukidest,” selgitas Paatsi. “Meie koostöö sai alguse sellest, et ta rääkis oma huvist kanalisatsioonikaevu luukide vastu, ja ma ütlesin, et tee siis tänavatel muuseumituur. See läks nii hästi, et kõik tahtsid osaleda. Andres kirjutas sellest ka raamatu. Kõik sai aga alguse siitsamast Kotzebue tänavalt, kus ta esimese huvitava luugi leidis.”
Muuseumis asub ka galerii, kus soovijad saavad jäädvustada oma mälestusi Kalamajast, samuti haridusruum muuseumitundideks, olemas on ajalooliste postkastide väljapanek ja Kalevi tänava elamu järgi valminud elutruu nukumaja. “Muuseumis on põimunud Kalamaja inimeste annetatud esemed, linnamuuseumi kogude museaalid ja erinevad käed-külge-lahendused,” selgitas Paatsi.
Kunagi elamuks ehitatud hoone sisemus on põhjalikult uuendatud. Säilinud sisekujunduselemendid on taastatud, esimest ja teist korrust ühendab majas ainsana säilinud algupärane puutrepp koos piirde ja käsipuuga. Siseustele ja piiretele on joonistatud Kalamaja miljööväärtuslike majade uksed ja trepikäsipuud: ära võib tunda Salme 12, Salme 25, Linda 9 ja Tööstuse 23 majade detailid. Majja sai rajatud moodne ventilatsioonisüsteem. Nagu väljast, nii on ka interjööris seinad lumivalged. Teise korruse põrandatele on asukoha nimest inspireeritult paigaldatud kalasabaparkett ja ka esimese korruse kivipõrand on laotud kalasabamustrisse.

Kohtumispaik kogukonnale

Muuseumi väliala on kujundatud kohtumis- ja suhtluspaigaks nii muuseumi külastajatele kui ka kohaliku kogukonna rahvale. “Muuseum kindlasti ei ole koht, kus saab ainult asju vaadata,” lausus Paatsi. “See on ka kokkusaamiskoht tänastele ja eilsetele kalamajakatele. Päris palju on neid, kes on kolinud Õismäele, Lasnamäele, Mustamäele, Vändrasse või mujale Eestis. Samas nende süda on Kalamajas ja nad tahavad siia tulla. Nüüd on olemas koht, kuhu tulla ja oma lugusid rääkida.”
Kotzebue 16 on üks väheseid funkstiilis hooneid, mis 1930. aastatel Kalamajja kerkis, ning pea ainus, mis linnaosas ka säilinud. Hoone valmis aastal 1934 arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi, Tehnikaülikooli mehaanikaprofessori Hans Einbergi pere jõudis seal elada kümme aastat. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist ja põlengut sai Valgest Luigest kööktubasid tihedalt täis pikitud elamu. Nõukogude ajal elas seal seitse peret, toaks sai isegi garaaž.
“Ühe aknaga ruumi pidid ära mahtuma pliit-ahi, kraanikauss, raamaturiiul, kapid ja kahepeale vaid üks voodi. Esimesel korrusel asus ühistualett ja keldris pesuköök,” meenutas Kalamaja muuseumile jagatud mälestustes maja kunagine elanik. Kalamaja elanikud tõidki muuseumile WC-sse väljapanemiseks täpselt seitse vana prill-lauda – need sümboliseerivad seitset leibkonda, kes ühte WC-d kasutasid.
Paatsi sõnul tutvustab muuseum ka Kalamajas elanud kuulsaid inimesi. “Artur Rinne korteri uus elanik annetas muuseumile laulja joonistuse, mis tuli remondi käigus seina vahelt välja,” lausus ta. “Artur Rinne on kuulsus, aga pigem on meil Kalamajas tavalised inimesed oma tavaliste põnevate ja huvitavate eludega. Sidemed ulatuvad ka Pelgulinna, Koplisse ja Piritale. Me räägime tegelikult eeslinnadest, oleme agulimuuseum.”
Paatsi lausus, et kogukonna liikmed, kes teevad või tahavad teha midagi põnevat, saavad muuseumi kaudu selleks väljundi. Nii kutsus muuseum inimesi rääkima oma Kalamaja lugusid, annetama esemeid ja tooma fotosid. “Nagu Kalamaja genius loci ehk kohavaim on siia tulnud nende esemete ja lugude näol,” mainis ta.

Kuni 6-aastased lapsed pääsevad muuseumi tasuta
• Kalamaja muuseum asub aadressil Kotzebue 16, info kalamaja@linnamuuseum.ee või 5309 9772.
• Muuseum on avatud K-N kella 13-20 ja R-P kella 11-18, suletud E, T ja riiklikel pühadel. Riiklike pühade eel 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril ja 31. detsembril suletakse kolm tundi varem.
• Muuseumi täispilet maksab 5, sooduspilet õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 3, perepilet kahele täiskasvanule ja kuni 17-aastasele lapsele 10 eurot. Koolieelikutele tasuta.
• Eestikeelne ekskursioon maksab 30, soodushind õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele ja osalise töövõimega inimestele 20 eurot, võõrkeelne ekskursioon 55 eurot. Ekskursioonitasule lisandub muuseumipileti hind.

Kalamaja muuseum sündis elanike enda ideedest

Muuseum on avatud kolmapäeviti ja neljapäeviti kella kaheksani, et ka tööl käiv inimene saaks siia tulla.
Muuseumi idee sai alguse 2018. aasta kevadel, kui selgus, et külastajad soovivad kuulda Tallinna vanima eeslinna lugusid ja vajavad kogukonna kokkusaamispaika. “Korraldasime mitmeid kohtumisõhtuid Kalamaja praeguste ja endiste elanikega, mille põhjal sündis ka muuseumi idee,” selgitas Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi. “Kümned kalamajakad on osalenud püsinäituse valmimisel, annetades esemeid ning jagades oma mälestusi eluolust Kalamajas.”
Üks kogukonna liige, Bianca Soe, on kirjutanud raamatu “Õhus on Kalamaja”. Tema toruklambritest ehted, mida muuseumis näha saab, ei ole vanad asjad. “Kalamaja ei ole ju ainult kunagine keskaegne asum,” rääkis Paatsi. “Kogukonna muuseum ei saa rääkida ainult vanadest aegadest. Ta peab tulema tänasesse päeva ja olema inimestega täna koos.”
Paatsi sõnul on muuseum avatud kolmapäeviti ja neljapäeviti kella kaheksani, et ka tööl käiv inimene saaks tulla muuseumisse. “Püüame luua sellist muuseumi kuvandit, et võibki niisama läbi astuda, tulla siia mõnusalt aega veetma, võib-olla juua teed või kohvi,” ütles Paatsi.
Valge Luik tegutseb muuseumina 1985. aastast. Ajal, mil praegune Põhja-Tallinn ja osa Haaberstist kandsid Kalinini rajooni nime, tegutses seal Tallinna linnamuuseumi filiaal “M. I. Kalinin Tallinnas”. 1988. aastal avati teisel korrusel Eesti esimese ooperi “Vikerlased” looja Evald Aava mälestustuba. Aasta varem oli esimesel korrusel alustanud tegevust mänguasjade avahoidla, millest kasvas välja linnamuuseumi nukumuuseum, hilisema nimega lastemuuseum. 2014. aastast kuni 2018. aasta septembrini, mil hoone suleti kordategemiseks, tegutses seal Kalamaja lastemuuseum Miiamilla.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.