“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Arheoloog Meie linna eellugu on põnevam kui võib arvata (0)
04. oktoober 2021
Jaana Ratas

Linnamuuseumi arheoloogiasügis keskendub tänavu Kiek in de Kökis ajale, mil Tallinna veel polnud. Kavas on näitus “Tallinna eellugu”, ekskursioonid Iru linnusele, loengud muinasaegsest sõjapidamisest, viikingite idateest ja skandinaavialikust ornamentikast arheoloogilistel leidudel.

Sel nädalal Kieik in de Köki kindlustornis avatava näituse kuraator, linnamuuusemi varahoidja Külliki Tint ütles üritustesarja iseloomustades, et meie linna eellugu on igal juhul põnevam kui üldiselt arvatakse ning arheoloogiasügis toob osakese sellest põnevusest ka välja. “Tallinna puhul on igal juhul oluline rääkida Iru linnusest kui omal ajal suurimast kindlustatud kohast Põhja-Eesti rannikualal,” selgitas ta. “Muidugi peame rääkima ka Toompeast, sealsest linnusest ja nende kahe kindlustuse omavahelisest seosest.”
Kohe avatava näitus peaks kõiki ärgitama kaasa mõtlema. “Tean, et igasuguste uute versioonidega praegu tegeletakse, ja kui asi muutub konkreetsemaks, siis jõuavad ka uued teadmised meie muuseumi, kuid selle näitusega, nagu kõigi arheoloogiasügise ettevõtmisega, laiendame Tallinna ümbruskonna, eelkõige Iru ja selle ümbruse teemat,” lausus Tint.
Põhiliselt näeb näitusel Iru linnusest leitud esemete üsna täpseid koopiaid, sest originaalid anti suvel uurijate käsutusse. Lisaks saab näha kivikalmetest leitud originaalesemeid. “Keskendume põhiliselt rahvaste rännu ajale ja natuke tuleb juttu ka pronksiajast,” mainis Tint.
Iru linnuse näol oli tegemist suure omaaegse keskusega, mille kaudu käis kaubavahetus ja kus tehti käsitööd. Selle ümbruskonda kontrollisid ülikud, kes olid valdused omavahel ära jaganud. “Seda on näha ka sealsete kivikirstkalmete pealt,” selgitas Tint ja lisas, et kahtlemata oli Iru Põhja-Eesti suurim ja tähtsaim keskus.
Kultuskivid Lasnamäel
Näitus käsitlebki aega kuni 13. sajandi alguseni, mil algas võõrvallutus. Näeme, millal Iru linnus alguse sai ning millal ta lakkas olemast. “Maa kerke tagajärjel jäi Pirita jõgi järjest madalamaks, aga laevade lastid muutusid aina suuremaks,” põhjendas Tint. “Meri oli kaugetel aegadel muidugi Iru linnusele lähemal kui praegu, aga oma kilomeeter maad tuli ikka mööda jõge Iru sadamakohani sõita. Jõgi ei olnud enam kergesti laevatatav ning tõusis naabruses oleva Tallinna olulisus Tallinna esile kerkimist Iru kõrval. Uut sadamat hakati otsima mitte jõest üles poole, vaid mere pool. Ja arheoloogilised leiud toetavad seda, et asustus kolis Tallinna lahe äärde. Muinasaja lõpu asustuse jälgi on leitud Tõnismäe kandist aina enam. Arvatavasti rajati Toompeale ka linnus pärast Iru mahajätmist, aga kuskohta täpselt, see vajab veel uurimist. Loodetavasti aitavad tulevased kaevamised siin selgust luua.”
Niisiis, tänavune arheoloogiasügis sellele paljude meeli köitnud küsimusele veel vastust ei anna, kuid aitab kahtlemata põnevust üleval hoida.
Lasnamäega seoses kerkivad silme ette kõrged hallid üheksakorruselised paneelmajad. Tundub uskumatu, et veel 40 aastat tagasi asusid seal talumajad ja kiviaiad, mille vahele jäid muinasaega meenutavad kultuskivid ja kivikalmed. Kunagise elu suhtes aitavad silmi avada oktoobri pühapäevadel toimuvad retked, mida juhendab samuti Küllike Tint.
Matkal Mustakivi Centrumist Iru linnuseni saame teada, kust tuleb Mustakivi nimi ja millega pronksiaegsed mehed oma soenguid tegid. Samuti seda, milleks kividele lohke tehti ja milliseid trikke kasutati linnusesse tungivate vaenlaste vastu. Matkal räägitakse lähemalt teele jäävatel aladel paiknenud varasemast asustusest.
“Teatavasti oli Lasnamäel, kohas, kus meie retk algab, kunagi tegemist Kuristiku külaga. Ja praeguse Mustakivi keskuse juures asus talukoht veel möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel, kuni hakati Lasnamäe neljandat ja viiendat mikrorajooni välja ehitama.”
Haruldane laevakalme
Teel Irusse näeb kohti, kus kunagise talu kõrval olid kivikirstkalmed. “Kõik muistised, mis seal Lasnamäel paiknesid, uuriti kaevamistel läbi. Seal leiti paarkümmend muistist. Oma retkel keskendume aga rohkem muinasajale,” lausus Tint. “Püüame ette kujutada, mis seal Lasnamäe paepealsel kunagi oli, kuidas nägid välja muinasaegsed põllud ning asulad ja millised olid kalmud.”
Põhilised olid seal kivikirstkalmed, aga oli ka üks väga haruldane kalme, mille sarnaseid on Eestis leitud ainult kolm. “Tegemist on pronksiaegse laevkalmega. See oli selline kividest laotud laev, mille keskel oli kirst,” selgitas Tint. Arvatavasti viitab see laevasõitudele ja oli meremehe haud, mis annab teada, et juba pronksiajal olid meil siin meresõitjad, kohalike viikingite eelkäijad.
Kirjalikud allikad Lasnamäe asustusest algavad aga alles 13. sajandil Taani hindamisraamatuga, milles on mainitud mitut Lasnamäel asuvat küla.
Iru linnus ja Proosa kalmistu on kogu Eesti ulatuses silmapaistvad muistised. Nende arheoloogilistel kaevamistel saadud leidude hulgas kohtab mitmeid haruldasi esemeid, mis on pälvinud isegi rahvusvahelist tähelepanu. Leitud relvad, mis pärinevad pronksiajast kuni muinasaja lõpuni, võimaldavad teha tõsiteaduslikke järeldusi relvastuse ajaloo ja asetleidnud sõjasündmuste kohta. Mõned nö kiuslikud leiud võimaldavad välja pakkuda ka fantaasiarikkaid oletusi nagu näiteks Kalevile kuulunud odast või kuningas Ingvari mõõgast.

  1. oktoobril räägibki arheoloog Ain Mäesalu Kiek in de Köki tornis Iru linnuse relvaleidudest. “Toome vaatamiseks välja esemeid, mis Kiek in de Köki näitusele ei lähe. Saame ehk ka teada, kas tõesti on leitud vana Kalevi oda,” ütles Tint. Arheoloog Mauri Kiudsoo aga räägib samas 21. oktoobril Iru linnuse osast viikingite idateel. Viimane loeng 11. novembril pühendub ornamentidele, mis on leitud Iru linnus ümbrusest.

Arheoloogiakuu sündmused

Retk muistsele Lasnamäele
• Matk muinas-Lasnamäel algab Lasnamäe Centrumi peasissekäigu eest 10. ja 17. oktoobril ning 14. ja 21. novembril kell 13. Ekskursiooni juhib linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint.
• Ringkäigud kestavad umbes 2,5 tundi
• Täispilet maksab 9, sooduspilet 6 ja perepilet 20 eurot.
• Piletid Piletilevist.
• NB! Ekskursioone on võimalik tellida ka oma seltskonnale ja endale sobival ajal! Info ja broneerimine haridus.kok@linnamuuseum.ee, tel 5645 2372.

Loengud

  1. oktoobril
    • Millest kõnelevad Iru linnuse ja Proosa kivikalme relvaleiud? Arheoloog Ain Mäesalu.
    • Iru Linnapära ja Proosa kalmistu on kogu Eesti ulatuses silmapaistvad muistised. Nende arheoloogilistel kaevamistel saadud leidude hulgas kohtab mitmeid haruldasi esemeid, mis on pälvinud laia rahvusvahelist tähelepanu. Leitud relvad, mis pärinevad pronksiajast kuni muinasaja lõpuni, võimaldavad teha tõsiteaduslikke järeldusi relvastuse ajaloo ja sõjasündmuste kohta. Mõned nö kiuslikud leiud võimaldavad välja pakkuda ka fantaasiarikkaid oletusi, nagu näiteks Kalevile kuulunud odast või kuningas Ingvari mõõgast.
  2. oktoobril
    • Viikingiaegse Iru linnuse olulisusest Idatee kontekstis. Arheoloog Mauri Kiudsoo.
  3. novembril
    • 5.-11. sajandi skandinaavialikust ornamentikast Revala muinasmaakonna alade arheoloogilistel leidudel. Arheoloog Indrek Jets
    Loengus osalemise tasu 6 eurot, sooduspilet 4 eurot.

Nõeltehnika töötuba
• 28. novembril kella 10.30-16.30 kunstniku ja pärandtehnoloogi Jaana Ratase nõeltehnika töötuba. Hind 12 eurot, soodushind (õpilased, pensionärid) 10 eurot.
• Registreeru arholoogiasügise üritustele https://linnamuuseum.ee/cat-linnamuuseum/arheoloogiasugis-2021/

Muuseumitund
Luu-uurijad ja muu uurijad
• Muuseumitund sobib II ja III kooliastmele, eriti hästi 5. klassile ajalookursuse sissejuhatuseks. Lõimitud on loodusõpetus, ajalugu, eesti keel ja kirjandus.
• Tunni hind 5 eurot õpilase kohta.
• Muuseumitunde saab tellida haridus.kok@linnamuuseum.ee, tel 5645 2372.
Näitus Tallinna eellugu Kiek in de Kökis
• Avatud 6. oktoobrist – uus osa muuseumi püsinäitusest.
• Näitus räägib Iru linnamäe ja selle ümbrusse jääva Pirita jõe alamjooksu tähtsusest enne Tallinna linna tekkimist. Näitusel näeb Iru linnuselt ja Proosa kivikalmelt leitud esemete koopiaid ja tollaste esemete ning keskkonna rekonstruktsioone. Näituse avamist saadab arheoloogiasügise loengusari.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.