“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
juhtkiri Mis ravi pakub vana Moskvitš? (0)
04. oktoober 2021
Ivo Karlep

Kas te olete nõus iga päev sõitma pool sajandit tagasi tehtud Moskvitšiga? Ega vist, kui te pole just uunikumisõber. Selline auto vajab pidevat remonti, aga varuosade leidmine muutub üha keerulisemaks. Niisamuti on lood haiglatega. Meditsiinitehnika areneb sama kiiresti kui autotööstus. Iga nelja-viie aasta järel tuleb tänapäevaste raviasutuste tehnikat uuendada.

Aga nii nagu uut tehnikat ja turvanõudeid ei anna suruda Moskvitši kitsasse keresse, ei ole ka võimalik tänapäevaseid seadmeid ja nõudeid paigutada sada aastat tagasi ehitatud haiglahoonetesse. Arenenud Euroopas uuendatakse haiglavõrku 30-40 aasta tagant.

Kui jätta see kauemaks ajaks tegemata, siis kuhjub probleeme juba nõnda palju, et see on ka majanduslikult ebamõistlik. Selle kohta aga ütles väga tabavalt uue Tallinna Haigla rajamise projektijuht Sven Kruup: vanu haiglahooneid võib püüda kohandada ja ümber ehitada, aga kokkuvõtteks tuleb ikkagi välja ilusasti korda tehtud muuseum. Kas me vajame veel uusi tervishoiumuuseume?

Ei, me vajame moodsat toimivat haiglat, kus diagnostika- jm seadmed on sellisel tasemel, et haige ei pea haiglas viibima üle kolme päeva. Nii saaksime ka rohkem inimesi ravida kui praegu ning lühendada ravijärjekordi. Uues Tallinna Haiglas oleks see võimalik. Seal ei peaks kõrgtehnoloogilise arstiabi andmiseks tegema selliseid pingutusi, mis ei ole otse seotud abi andmisega. Ära jääks haigete veeretamine ühest kõrgtehnoloogiaga varustatud oaasist teise läbi nende hooneosade, kuhu pole neid oaase olnud võimalik paigutada. Ära jääksid mõned muudki aeganõudvad tegevused, mis paratamatult vanade ruumide sobitamisel päevakorda tõusevad.

Tallinna kaks keskhaiglat on juba ammu tänapäeva elu jaoks kitsaks jäänud. Sestap taotleski linn Euroopalt abi uue ühendhaigla rajamiseks. Ja see abi ka tuli. Ilma selleta poleks tänapäevase haigla ehitamine Tallinna mõeldav. Kuid Euroopa rahast ja Tallinna enda panusest veel ei aita. Üha kallinevates oludes on uue haigla kerkimiseks vaja ka riigi abi. Kui ligi pool uue haigla tulevastest patsientidest pärineb väljastpoolt Tallinna, siis on ju riigil lausa kohustus appi tulla. Kuid seda otsust ei tule ega tule. Tallinna maksumaksja ei pea aga oma raha eest ravima poolt Eestit.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.