“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
kokku vajab tallinnas abi 250 last aastas Lilleküla Turvakodu juht: 80% lastest jõuab koju tagasi (0)
05. oktoober 2021
Lilleküla Turvakodu juht Tiina Simson. Foto: Ilja Matusihis

Probleemid, millega turvakodusse jõutakse, on väga erinevad: vanemate alkoholism, narkomaania, teismeliste hulkurlus. On ka need nõndanimetatud kärgpere lapsed, kes mingil hetkel ei sobi ei ühte ega teise perre ja siis toimub parema variandi välja selgitamine, kus lapsel oleks turvalisem elada ja selleks vaheetapiks on turvakodu,“ ütles Lilleküla Turvakodu juht Tiina Simson.

Vaata galeriid (43)

Reedel sünnipäeva tähistanud Lilleküla Turvakodu annab uue võimaluse paljudele raskusesse sattunud peredele ning suurem osa turvakodusse sattunud lastest jõuab lõpuks kodusse tagasi.

„Koostöös psühhiaatriahaiglate ja koolidega oleme ikkagi saanud lapsed anda sellise eduelamuse. Kui ta koolis hakkab paremini minema, siis on tegelikult ikkagi meil ka väga hea meel. Täpselt samuti, kui laps tuleb algul meile ja on küllaltki kapseldunud, aga kui mingil hetkel ta avaneb, räägib oma teemadest, räägib ka sellest, milles ta abi vajab, siis tegelikult tunneme ka meie rõõmu,“ kirjeldas Simson.

Turvakodu üritab anda lastele päris kodutunde

Turvakodus üritatakse lastele tagada võimalikult normaalse pereelu sarnane olukord. „Me õpime lastega koos, käime erinevatel üritustel ja üritame kõikidele lastele näidata sellist tavapärast elu. Hommikuti lapsed lähevad meie majast lasteaeda ja kooli. Kui vanemad tulevad sellega toime, siis oleme  teinud neile ka ülesandeks, et nemad peaksid tooma oma lapsed koolist või siis lasteaiast tagasi. Võimalus korral me alati kaasame ka vanemaid oma töösse,“ selgitas turvakodu juht.

„Me üritame olla nii nagu tavapärane kodu, kus lastega hästi palju räägitakse. Tunneme huvi, otsime alati lastest midagi head, kiidame neid,“ lisas Simson, kelle sõnul on paljude laste mureks see, et neid ei mõisteta kodus ning neil puudub võimalus oma muredest rääkida.

„Siin saavad nad rääkida teemadest, millest kodus ei räägita ja selle jaoks ongi psühholoogid, kes neid seejuures aitavad:“

Turvakodu eesmärk on eelkõige toetada raskusse sattunud peret, et lapsed saaksid koju tagasi pöörduda. Turvakodudesse satub aastas  umbes sada last, kellest 80% läheb koju tagasi.

Probleemid, millega turvakodusse jõutakse, on väga erinevad: vanemate alkoholism, narkomaania, teismeliste hulkurlus. „On ka need nõndanimetatud kärgpere lapsed, kes mingil hetkel ei sobi ei ühte ega teise perre ja siis toimub parema variandi välja selgitamine, kus lapsel oleks turvalisem elada ja selleks vaheetapiks on turvakodu.“

Linnapoolset abi vajab kokku 250 last aastas

„Laste turvakeskus on üks nendest asutustest, kus lapsed, kes on ohus ja kes ei saa kodus piisavalt tuge, kellel on probleeme õppimise ja suhtlemisega, saavad igakülgset abi – alates peavarjust, soojast lõunast ning lõpetades erinevate teraapiate ning õpiabiga,’’ selgitas Tallinna abilinnapea Betina Beškina. 

„Turvakeskusesse satuvad lapsed sotsiaaltöötajate või lastekaitse suunamisel, kuid mõned lapsed on ka iseseisvalt turvakeskuse üles leidnud, uksele koputanud ning tunnistanud, et nad vajavad abi,“ kirjeldas abilinnapea.

Beškina sõnul on pereprobleemid väga mitmekihilised ja erinevad ning kui lastel jääb kodus puudu toest, lähedusest, tähelepanust, siis ei lähe neil tavaliselt hästi ka koolis, lisaks kannatab ka nende vaimne tervis.

„Turvakeskusesse satuvad eelkõige siiski lapsed, keda ei ole võib-olla õigel ajal märgatud, abistatud ja kelle vanematel puuduvad vanemlikud oskused. Need lapsed on juba hädas. Küll aga ei pruugi nad kõik riskiperedest olla – siia satuvad ka pealtnäha tavalistest peredest lapsed. Paralleelselt tehakse tööd ka lastevanematega,’’ lisas Beškina.

Tallinna linnas on abilinnapea sõnul umbes 250 last aastas, kes on asendushooldusteenusel ja kes on pikemat või lühemat aega perest eemal olnud. Turvakoduteenust kasutab lisaks ligi 100 last aastas. Ilmselt on abi vajavaid lapsi veelgi rohkem ja neid on vaja märgata, seda nii peresiseselt, koolis kui ka naabrite ja tuttavate poolt. 

„Kui 1990. aastatel sattus turvakeskusesse hästi palju lapsi erinevate sõltuvustega, siis tänasel päeval on valdavaks mureks pigem psühholoogilised probleemid. Oluline on mõista, et laps ei ole kunagi halb – ta võib halvasti või agressiivselt käituda, ent see viitab tavaliselt pigem sellele, et peresiseselt on midagi valesti.’’

„Tallinnas on viieteistkümne aastaga lastekaitseametnike arv kasvanud pea 7 korda, kui kunagi oli neid 12, siis nüüdseks on neid peaaegu 80. Ehkki nende töömaht kasvab muidugi ka pidevalt. Pigem oleme hetkel hädas sellega, et lapsevanemad vahest ei tea, kuidas oma lastega ümber käia, nende vanemlikud oskused vajavad arendamist. Ka selles osas tuleb linn peredele appi, võimaldades lapsevanematele erinevaid koolitusi,’’ lisas Beškina. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.