"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Onkoloog Kadri Putnik: kõige parem vähiravi on kasvaja ennetamine (2)
05. oktoober 2021

„Aastakümneid tagasi oli vähk sedavõrd tabu teema, et sellest väga palju ei räägitud. Inimesed ei teadnudki, mis asi see vähk on, see seostus automaatselt kiirelt surmaga lõppeva saatusega,“ ütles onkoloog Kadri Putnik saates „Tallinna panoraam“. „Täna on olukord oluliselt helgem.“

Teie olete onkoloog- vanemarst. Kui tihti te leiate end olukorras, kus te küsite, et miks küll ei jõudnud patsient teie juurde varem?

Onkoloogi ameti juurde see eriti ei kuulu, et miks ta ei jõudnud varem. Tihtipeale me arstina mõtleme, et kas tõesti patsient varem ei teadnud kahtlustada, et midagi on valesti.
Aga me ei küsi seda patsientide käest, sest sellest tagantjärele tarkusest ei ole mingit kasu.
Samas paljude vähiliikide puhul on just ennetus väga oluline. Kui jõutakse varem jälile, siis patsient lihtsalt ei jõuagi sellesse raskesse staadiumisse. Ma olen alati öelnud, et kõige parem vähiravi on ikkagi kas selle kasvaja ennetamine, mitte üldse haigestumine või siis väga varajases staadiumis diagnoosimine.
See tagab tegelikult edu.

Mis seisus me Eestis oleme kui võrrelda teiste Euroopa riikidega. Kas me avastame haigusjuhte liiga hilja?

See on piirkonniti erinev. Me veel ei sära väga oma sõeluuringute osalusprotsentidega. Siin on veel väga pikk tee minna, et patsientide teavitust parandada. Et patsiendid pöörduksid õigeaegselt, kui neile tervishoiu infosüsteem ka selle kutse saadab.
Aga me ei räägi ainult nendest patsientidest, kes võiksid sellele kutsele reageerida. Vaid ka sellisest terviseteadlikkusest, et inimesed teaksid, mida kahtlustada ja siis ka õigeaegselt arsti juurde pöörduda. See arst enamasti ei peaks olema kõige esimeses etapis onkoloog või kirurg,  aga ikkagi oma perearst, kellele rääkida oma tervisemuredest.

Kuidas sellist teadlikkust tõsta? Näiteks igaüks ei tea, et kui ma lähen perearsti juurde, siis ma lasen ka oma sünnimärgid üle vaadata kord aastas.

See teadlikkus on selline ühiskondliku teadlikkuse tõstmine. See tähendab,  et me tihtipeale räägime ka rohkem avalikult kasvaja haigustest ja vähist. Aastakümneid tagasi oli see sedavõrd tabu teema, et sellest väga palju ei räägitud. Inimesed ei teadnudki, mis asi see vähk on, see seostus automaatselt väga morbiidse ja kiirelt surmaga lõppeva saatusega.

Aga kuidas on lood täna?


Täna on olukord oluliselt helgem. Ka paljud sellised haigused, mis on ka kaugelearenenud, me ei saa enam kindlalt väita, et nad automaatselt tähendavad kiiret surmaga lõppemist. Me onkoloogidena siiski ravime neid haigeid aastaid, mis aastakümneid tagasi oli täiesti mõeldamatu. Teatud haiguste puhul me räägime sellisest haigusest nagu krooniline haigus.  Selle kasvaja haigusega saab ka elada.

Nii et iga inimene peaks vähemalt kord aastas, kas siis perearsti juures või nahaarsti juures laskma enda sünnimärgid üle vaadata kindlasti?

Jah. Üks edukas ravi algab varajasest ja õigeaegsest avastamisest. Mina olen soovitanud, et eesti inimene, kes on valdavalt heleda nahaga, peaks vähemalt kord aastas või üle aasta perearstile oma nahamuutused üle näitama. Ja kui midagi tekitab alarmi, siis mitte oodata, et ma vähem kui aasta tagasi näitasin, et äkki veel ei lähe näitama.  Kui inimese nahal tekivad muutused – näiteks kui pigmentmoodustise servad muutuvad sakiliseks, pigmentmoodustis muutub kujust suuremaks, kaotab  oma värvi, hakkab sügelema, veritsema ja leemendama. See on see koht, kus ei maksaks nüüd oodata, vaid teha ikkagi esimene samm perearsti juurde, ka nahaarsti juurde. Ja nahaarsti juurde ei ole vaja saatekirja, mis tähendab et ei ole vaja enne saada perearsti juurde ja siis nahaarstile. Need on ohumärgid, millal ei peaks ootama, et järgmine aasta lähen.


Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vot tak
9. okt. 2021 17:47
Seoses vaktsineerimisega sai huvi pärast tutvutud ka digiloo sisuga. Selgus, et sõeluuringud võivad olla ka kahtlase väärtusega, sest mõni perearst ei saa uuringu vastusest aru, ja tekitab ise probleeme juurde. Aasta tagasi toimus sõeluuring jämesoolekasvaja avastamiseks. Näitajaks oli peitvere hulk väljaheites. PERH-i laboris tehtud proovi analüüsi vastus oli negatiivne, mis tähendab, et probleemi ei ole. (Näit < 10 μg /g, referentsväärtus < 20). Positiivse vastuse korral saadab Tervisekassa isikule kutse tulla täiendavale uuringule, ja alles siis saab midagi diagnoosima hakata. Selgus aga, et mõni perearst ei tea, millal on proovi analüüsi negatiivne vastus hea ja positiivne vastus halb. Võib–olla ei teata ka matemaatilisi sümboleid näitude ees. Kuigi uuringu vastus oli negatiivse koostati epikriis, kus on kirjas koguni korduvhaigestumine vähki, kuigi pole isegi esmast haigestumist olnud! Seega on valed ka digiloo aegkriitilised andmed. Selline uuringute vale tõlgendamine võib selle perearsti puhul olla ka laiemalt levinud, ja küsimus on siin ka valeandmetest riiklikus tervise infosüsteemis TEHIK ja Tervise Arengu Instituudi andmebaasis, mis lähtuvad perearsti poolt koostatud vale epikriisi andmetest. Vale epikriisi koostaja ( 01.07.2020 00:00) perearst Irina Fomkina . Aegkriitiliste andmete õigsuse eest digiloos vastutab TEHIK.
vot tak lisaks
13. okt. 2021 17:21
Perearst peab sõeluuringul osalenud isikut uuringu tulemusest teavitama, mida aga ei tehta! Eesti Haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend. Lisa 2. Negatiivse peitveretesti tulemuse teavituse vorm. Jämesoolevähi sõeluuringu peitveretesti tulemus. Osalesite jämesoolevähi sõeluuringus ja saatsite laborisse proovimaterjali peitveretesti tegemiseks. Analüüsi tulemusena ei leitud Teie väljaheitest peitverd. Seega ei ole põhjust Teil jämesoolevähki kahtlustada ning edasisi uuringuid ei ole vaja teha. Mis saab edasi? Ootame Teid uuesti sõeluuringule kahe aasta pärast. Kutse osalemiseks saadetakse uuesti Teie rahvastikuregistris märgitud aadressile ja riiklikku patsiendiportaali www.digilugu.ee. Kui olete 60–69-aastane, siis on oluline osaleda jämesoolevähi sõeluuringus kahe aasta tagant. 60–69-aastased inimesed kuuluvad vanuserühma, kus risk vähi tekkimiseks on kõige suurem. Varakult avastatud jämesoolevähk on ravitav! Kui Teie terviseseisund muutub, siis palun pöörduge kindlasti oma perearsti poole. Lugupidamisega Teie perearst. Sõeluuring korraldatakse Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi koostöös. Lisa 3. Peitveretesti positiivse tulemuse teavituse vorm. Kutse jämesoolevähi sõelkoloskoopiale. Osalesite jämesoolevähi sõeluuringus ja saatsite laborisse proovimaterjali peitveretesti tegemiseks. Analüüsi tulemus näitab, et Teie väljaheites leidub peitverd ja seetõttu on vaja teha täiendavaid uuringuid. Jne.