"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Abilinnapea Kalle Klandorf: rendiautode firmadelt tuleks nõuda alkoluku kasutamist (0)
06. oktoober 2021
Foto: Scanpix

„Me oleme rääkinud aastaid nendest alkolukkudest ja nüüd oleks ju väga lihtne tänavatel seisvatelt rendiautodelt nõuda, et seal võiks olla alkolukk sees,“ sõnas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „ See ei ole kindlasti midagi üle mõistuse. Tõstku rendihinda ühe sendi võrra ja varsti on investeering tasutud. On ju selge, et kui napsutanud inimene istub öösel autosse ja sellel on alkolukk peal, siis ta ei saa sõita.“ 

PPA liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe tunnistas, et  liiklusõnnetusi rendiautode osalusel on aja jooksul ikka juhtunud, kuid politseil ei tee eraldi statistikat nendega juhtunud õnnetuste kohta. „Meediasse jõudnud juhtumid on markantsemad näited õnnetustest, kuid enamik rendiauto kasutajaid on siiski seadusekuulekad ning jõuavad turvaliselt ühest punktist teise,“  lausus ta.

Paraku nii nagu eraautode puhulgi, istuvad ka rendiautode rooli aeg-ajalt juhiloata või ebakaines olekus inimesed, ütles Kullamäe.

„Selline käitumine on äärmiselt vastutustundetu, pannes ohtu nii iseend kui ka teised kaasliiklejad,“  märkis ta. „Märgates liikluses kiirust ületavat või kahtlase sõidustiiliga rendiautot, politsei kindlasti peatab sõiduki ja kontrollib juhi kainust ja juhiloa olemasolu täpselt samamoodi nagu kõikide teiste sõidukite puhul. Õnnetuse või rendiauto tahtliku väärkäitumise puhul on juht alati vastutav. Kui õnnetus on põhjustatud rendiauto juhi süül, siis vastutab ka tema tekitatud kahju hüvitamise eest.“ 

Ümberkaudsed peaksid teavitama purjus juhist

Kullamäe kinnitas, et politsei kontrollib liiklusjärelevalve käigus sõidukijuhtide kainust iga päev. „Kuid selleks, et joobes juhte meie liiklusesse ei satuks, saab igaüks anda oma panuse. Alustades teadvustamisest, et alkoholijoobes sõiduki juhtimine on lubamatu ning ohtlik, kuni selleni, et lähedased ning ümberkaudsed peaksid tegema kõik selleks, et purjus juht rooli ei istuks.“

Kullamäe pani kõigile südamele, et kui ise ei julge või ei saa sekkuda, siis tuleb sellest esimesel võimalusel teavitada politseid numbril 112.  

PPA liiklusjärelevalvekeskuse juht sõnas, et abiks oleks seegi, kui tehnoloogia areng jõuaks nii kaugele, et purjus inimesel ei õnnestugi autot käivitada ega seda rentida.  

„Sellega on nii nagu iga uue asjaga, et alguses ei ole probleeme,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Tõuksidegagi alguses probleeme ei olnud, sest neid oli vähe. Aga kui neid palju on ja nad igal pool vedelevad, siis hakkab probleeme tekkima ja mitte ainult Tallinnas. Igas Euroopa linnas on seda juhtunud. Et kui ikkagi tõuks vedeleb sul tänaval, siis purjus inimesel tekib tahtmine koju sõita. Viimasel ajal on nendega paar sellist juhtumit olnud. Ja kui paar tükki tuleb ilmsiks, siis võib üsna kindlalt öelda, et kümned sõidavad purjus peaga rendiautoga.“  

Klandorfi sõnul on aastaid räägitud autode alkolukkudest. „Nüüd oleks ju väga lihtne tänavatel seisvatelt rendiautode firmadelt nõuda, et autodes võiks olla alkolukk sees,“ lausus ta. „See ei ole kindlasti midagi üle mõistuse. Tõstku rendihinda ühe sendi võrra ja varsti on investeering tasutud. On ju selge, et kui napsutanud inimene istub öösel autosse ja sellel on alkolukk peal, siis ta ei saa sõita.“ 

„Seadusega muidugi see meil ei ole kehtestatud, me oleme maailma kõige demokraatlikum riik, isegi Ameerikast oleme ettepoole saanud demokraatidega,“ ütles Klandorf. „Kõigile tüüpidele, kes vähegi viitsivad millegagi tegeleda, on roheline tuli. See, kes viitsib purjus peaga sõita, võib sõita tänaval rahulikult ja tal ei pea selleks oma autot olema.“ 

Mupo saaks politseid aidata

Abilinnapea sõnul saab linn survestada riiki teatud otsuseid tegema. „Aga meil on ju hommikust õhtuni valimised ja väga keeruline on positsioneerida ennast kellelgi enne valimisi, et kas teeme selle raske otsuse ära või mitte. Et kui meil oleks vähem valimisi, võib-olla siis tuleks ka mõistlikumad otsused, mis arvestavad ka nende valijatega, kes parasjagu kained või kes võivad õnnetusse sattuda purjus juhi süü läbi.“  

Klandorf avaldas lootust, et pärast valimisi istutakse kokku ja arutatakse seda probleemi. „Mõned firmad on päris altid koostööd tegema,“ lausus ta. „Aga kui kõik jääb meil soovituslikule tasemele… Tegelikult saavad inimesed aru ainult rahanumbrist. Trahvi suurusest rääkimine, lõpmatu rääkimine ja preventsioon, mida me siin oleme aastakümneid pakkunud – see on nagu hane selga vesi. Asja tuleks palju karmimalt võtta.“  

Klandorfi sõnul peaks riik asjaga enne tegelema, kui see päris käest ära läheb. „Jõudu ei ole ju kunagi olnud nii palju kui vaja. Igale poole ei pane ka politseinikku seisma, see on ka arusaadav. Aga siin võiks riik mõelda. Meil on terve armee munitsipaalpolitsei töötajaid, kes võiksid ka sellega tegeleda, aga neid ei lasta, sest seadus ei luba seda. Kus need sajad abipolitseinikud siis on? Anname selle lihtsa ülesande nendele täita.“

Rendifirmal joobes juhtidele nulltolerants

Bolti Baltikumi valitsussuhete juht Henri Arras sõnas, et ohutuks ja mugavaks liiklemiseks on tarvis toetavat infrastruktuuri, vastutustundlikke kasutajaid, kollektiivset vastutust ja hoolivust.

„Igal osalisel oma roll ja vastutus, sest liiklus on alati ennekõike kultuuri küsimus,“ lausus ta. „Töötame selle paremaks muutmise nimel heas koostöös nii politsei kui omavalitsustega. Boltis töötavad igapäevaselt kümned inimesed otseselt erinevate uute lahenduste arendamisega, mis soosivad vastutustundlikku liiklemist.“ 

Bolt Drive’i autot rentides võtab juht Arrase sõnul täieliku vastutuse liikluseeskirjade järgimise ja ohutu liiklemise eest. 

“Boltil on absoluutne nulltolerants joobes juhtimisele. Alkoholijoobes sõitjad blokeeritakse Bolti platvormilt koheselt ja neid trahvitakse vastavalt Bolt Drive’i kasutustingimustele,” kinnitas Arras. “Lisaks vastutab juht purjus sõitmise korral isiklikult kõikide kahjude hüvitamise eest. Kaalume erinevate tehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtmist, mis aitaksid inimeste liikluskäitumist parandada, sealhulgas näiteks alkoluku kasutusele võtmise võimalus.”

Tõukerataste osas tõi Arras näitena välja arenduse, mis testib enne tõukerattaga sõidu alustamist kasutajate reaktsioonivõimet. „Põhjusest sõltumata – kui inimese reaktsioonivõime on nõrgenenud, ei tasuks kellelgi sõitma minna, sest nii kujutatakse ohtu endale kui teistele,“ lausus ta.

Samas tõdes Arras, et nagu iga liiklusvahendi puhul, on ka tõukerattaga sõites ohutuse tagamisel esmatähtis, et vastutust tunneks juht. 

„Suurimad tõukeratastega kaasnevad rikkumised on kahekesi sõitmine ja vale kiirusevalik,“ lausus ta. „Korraldame koos politsei ja linnavalitsusega ohutuspäevi nii Tallinnas kui teistes omavalitsustes, kus tutvustame kasutajatele tõukeratta sõitmise õigeid sõidutehnikaid ja reegleid. Mõnedes linnades oleme lisanud tõukeratastele ohutuskleebised, mis juhivad tähelepanu vanusepiirangule ning sellele, et tõukerattaga ei tohi sõita kahekesi. Korduvate rikkumiste puhul rakendame kasutajate blokeerimist või trahvimist. Meetmeid on mitmeid.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.