“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Suri ajakirjanik ja poliitik Juhan Aare (2)
06. oktoober 2021
Juhan Aare. Foto: Scanpix

Kolmapäeval suri pikaajalise haiguse tagajärjel ajakirjanik ja poliitik Juhan Aare.

Juhan Aare sai tuntuks kui üks fosforiidisõja algataja aastal 1987, mil ta ETV ajakirjaniku ja keskkonnateemasid kajastava saate Panda saatejuhina kutsus ellu üldrahvaliku  võitluse Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Rahvaalgatusest kasvas välja ühing Eesti Roheline Liikumine, kus Juhan Aare oli ka esimene juhatuse esimees, vahendab BNS.

Aastatel 1969-1991 töötas Juhan Aare kutselise ajakirjanikuna erinevate ajalehtede toimetustes, raadios ja televisioonis, sh ajalehes Säde, Eesti Raadios, Noorte Hääles ja ETV-s.

Ajakirjandusliku tegevuse kõrgpunktiks oli kahtlemata töö Eesti Televisioonis kommentaatori ja saatejuhina aastatel 1977-1991. Juhan Aare oli Eesti Ajakirjanike Liidu ja Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liige.

Eesti taasiseseisvumise perioodil pühendus Juhan Aare poliitikale, olles novembrist 1988 kuni märtsini 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik; 1989–1991 – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu liige. Aastatel 1991–1992 töötas ta Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli nõunikuna ja aastatel 1992–1999 oli valitud riigikogusse, olles väliskomisjoni liige ja Eesti-Vene parlamendigrupi esimees. 2002–2005 oli Juhan Aare Lääne-Virumaal Vihula vallavolikogu esimees. 

Juhan Aare armastus kirjanduse ja filmimaailma vastu avaldus juba nooruses ning aastast 1999 pühendus ta dokumentaalsete kultuurfilmide loomisele nagu näiteks “Eestlased Kremlis”, Tartu Rahulepingust ja MRP salaprotokollidest rääkiv “Põlevad piirid”, “Fosforiidilõks”.

Mitmekülgse inimesena oli Juhan Aare ka paljude raamatute autor, Eesti noortemeister ratsutamise takistussõidus 1961. aastal ja Eesti ühe esimese rokkansambli Pop-Omega trummar aastatel 1964–1967. Aastatel 1993–1998 oli Aare Eesti Ratsaspordi Liidu president ja Eesti Olümpiakomitee liige.

Tema mitmete preemiate ja auhindade kõrval olid olulisemateks avalikeks ja riiklikeks tunnustusteks  valimine 1999. aastal Lääne-Virumaal toimunud rahvahääletusel “50 Viru vägeva” hulka, kelle tegevus 20. sajandil kõige enam mõjutas Virumaa nägu ning 2006. aastal presidendi poolt annetatud Riigivapi IV klassi teenetemärk.

Juhan Aaret jäävad mälestama abikaasa Anu, pojad Georg-Richard ja Mark-Gregor, tütar Grete ning paljud lähedased, sõbrad ja kolleegid. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Stu
6. okt. 2021 16:54
Artiklis pölndki sünniaastat ega vanust märgitud?
täpsustaja
6. okt. 2021 17:18
Sünniaasta 1948