"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
telemagasin "siin tallinn" 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu tuleb „roheline“ (0)
08. oktoober 2021

„Olime ootel, mis pilt pärast kaht koroonahooaega avaneb, kuid on näha, et noorte laulu- ja tantsupidu väga oodatakse,“ ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum, kelle sõnul saab 2022. aastal toimuma pidanud XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ teoks 2023. aastal, mil Tallinn on Euroopa rohepealinn.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum sõnul on peo ettevalmistused käinud agaralt juba mõnda aega. „Alustasime ju sel hetkel, mil koroonaepideemia oli veel kaugel ja meid ei puudutanud,“ põhjendas Weidebaum. „Selle kevadeni liikusime mõttes 2022. aasta graafikus kuni nägime – ka Lätis ja Leedus toimuvat vaadates –, et olukord on siiski ebastabiilne. Kevadel sündiski otsus, et võtame aasta juurde – kui koroona panebki vahepeal proovid seisma, on kollektiividel siiski aega repertuaar selgeks saada.“

Rahvuslik aare rohepealinna teenistuses

Noorte laulu- ja tantsupeole registreerumise esimene laine sai läbi septembris. „Olime ootel, mis pilt pärast kaht koroonahooaega avaneb, kuid on näha, et noorte laulu- ja tantsupidu väga oodatakse,“ tõdes Sten Weidebaum.

„Tõenäoliselt saab see sündmus olema mootor, mis toob lapsed-noored laulu ja tantsu juurde tagasi.“ Esimese registreerumise tulemuste põhjal pole põhjust väga muretseda – ja lootust on, et pidu tuleb vähemalt sama suur kui varem. „Tänu pikemale ettevalmistusperioodile on veel üks registreerumine tulemas jaanuaris, nii et registreeruda jõuavad ka need kollektiivid, kel oli tarvis vaadata, kas lapsed on olemas ja kollektiiv ikka tuleb kokku,“ lisas Weidebaum.

„Tänu sellele, et noorte laulu- ja tantsupidu lükkus koroona tõttu aasta võrra edasi, on meil võimalik üks meie rahvuslik aare panna tööle ka rohepealinna hüvanguks, või vastupidi,“ tõdes Tallinna strateegiadirektor Raido Roop. Esimene töökoosolek toimubki just täna, mil asutakse detaile välja töötama. „Mõtleme läbi, kuidas saaks laulupidu korraldada algusest lõpuni võimalikult roheliselt. Praktikas tähendab see, et me ei kasuta ühekordseid pakendeid keskkonda saastavatest materjalidest. Heaks variandiks võiks olla ühekordne papp- või paberpakend. Ühekordsetes plastikpudelites pudelivett üritame vältida. Lisaks üritame võimalikult palju kasutada ühistransporti ning loodame, et ka jalgrattaradade osas on 2023. aastaks toimunud edasiminekuid.“

Raido Roobi sõnul on siin võimalik ära kasutada rahvuslikku rikkust: „Teistel linnadel ei ole sellist võimsat pidu ja see on keskkonnateadlikkuse tõstmisel väga uhke asi.“

Nii mõnedki on avaldanud arvamust, et rohepealinna tiitel on avanss Tallinnale, ja nüüd tuleb seda sisuga täitma hakata. Raido Roop sõnas, et näeb siin ennekõike šansse: „See on suurepärane võimalus teha ka pärast valimisi rohelisi otsuseid, sest me tahame saavutada kliimaneutraalsust aastaks 2050, mis on laiem ambitsioon Euroopa Liidu tasandil.“

Valmistejärgne esimene roheline võimalus võiks Roobi kinnitusel olla linna järgmise aasta eelarve. „Siin tuleks üle vaadata kõik linna investeeringud,“ jätkas Roop. „Linna põhieelarve on 860 miljonit, millest umbes 160 miljonit on investeeringud. Et need oleksid võimalikult rohelised, tuleb jälgida, et ei oleks selliseid projekte, mis oleksid selgelt vastu linna enda strateegia või linna kliimakava eesmärkidele.“

Laulu- ja tantsuharidust tuleb väärtustada

Kas koolinoorte huviharidus on ohus, sest riigil ei ole raha toetamiseks? „Täna on sellele vara vastata, sest koori- ja tantsuhooaeg algab septembrist ja kestab suve alguseni ehk praeguseks on kollektiivid saanud koos käia napi kuu,“ tõdes Sten Weidebaum. Usk, et inimesed leiavad laulukooridesse tagasitee, on ometi olemas. „Meie kollektiivid on töötanud sageli nii, et koori- või tantsujuhi preemiaks ehk töötasuks ongi lilled ja kommikarp kontserdil,“ tsiteeris Weidebaum viimasel ajal palju kõneks olnud kujundit. „Nii ei peaks see olema ja kultuuriministeerium on teinud ka palgatoetusprogrammi, mis peaks olukorda leevendama. Kollektiivide juhid peaksid saama väärilist palka selle töö eest, mis on kahtlemata küll tore, aga väärib töö eest ka palka.“

Seega, kui tui täna küsida, mis on suurim probleem, kas koroonakriis või koori- ja tantsujuhtide palk, paneks Sten Weidebaum näpu koroonakaardile – koroona tõttu tekkinud ebastabiilne olukord külvab suuremat segadust.

Küsimusele, kas laulu ja tantsuhardust väärtustatakse, vastas Weidebaum, et pilt on kirju. „Leidub omavalitsusi, kes kindlasti väga palju toetavad, panustavad ja väärtustavad, ja on ka teistsuguseid näiteid,“ nentis Weidebaum. „Üldist pilti vaadates on ärevust tekitav, et koorijuhtide keskmine vanus on tõusnud päris kõrgele ja noori koorijuhte peale ei tule – nad ei taju, et see amet oleks väärtustatud. Kui rääkida laulu- ja tantsupeo liikumisest kui pühast nähtusest, saadakse kindlasti aru, aga tegude juurde jõudes on kindlasti arenguruumi.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.