“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
tallinna hipodroom Traavivõistlustele lisaks on peetud võimlemispidusid ja mootorratta võidusõite, kuid nüüd kerkib sinna uus linnaosa (2)
09. oktoober 2021

„Tallinna Hipodroomi juurest oli nähtavus kaugele, isegi Kopli kandis Sitsi mäel asuv Balti Manufaktuuri kompleks paistis siia ära, mida on tänapäeval kummaline mõelda,“  ütles arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Oliver Orro, kelle sõnul tahab tänane arendaja lähiajal sinna uue linnaosa rajada. 

Orro sõnul on hipodroom on üks ajalooline ala Paldiski maantee ääres Tallinnas, mille tuleviku üle on viimastel aastatel palju Tallinnas vaieldud ja mis ilmselt läbib lähiajal palju muutusi.

Orro meenutas, et hipodroom kolis siia aastatel 1922-23. „1923. aastal oli jõutud juba niikaugele, et võis hakata esimesi võistlusi pidama,“ lausus ta. „See ala oli toona hoonestamata ja üsna lage, isegi metsa siin ümberringi ei olnud. Hipodroomi juurest oli nähtavus kaugele, isegi Kopli kandis Sitsi mäel asuv Balti Manufaktuuri kompleks paistis siia ära, mida on tänapäeval kummaline mõelda.“  

Orro sõnas, et koos hipodroomiga hakkasid siia hooned kerkima, mõned neist üsna esinduslikud. „Ehitati uhke puidust värav koos piletikassadega, pealtvaatajate tribüün ja selle kõrvale vägev historitsistliku maigulise arhitektuuriga puhvetipaviljon, kus mõni aeg hiljem hakkas tegutsema ka restoran „Hea Lootuse Neem“,“ rääkis ta. „Paraku need puithooned on tänaseks hävinud. Osa teises maailmasõjas, osa 1960.-1970. aastatel lammutatud.“ 

Hipodroomil peeti erinevaid spordivõitlusi 

Orro kinnitas, et alles on vaid üks hoone sõdade vahelisest ajast. „See on paekivist tallihoone,“ lausus ta. „Tallihoone kavandas Artur Perna, väga lugupeetav arhitekt, Tallinna tehnikumi arhitektuuriprofessor. Perna tegi projekti 1937. aastal ja hoone valmis 1938. aastal. On tähelepanuväärne, kuidas sellisele tarbehoonele on püütud anda ilus arhitektuurne vorm. Seda pole käsitletud ainult utilitaarse ehitisena, vaid iseseisva väikese arhitektuuriteosena.“  

Hipodroomil pole peetud ainult traavivõistlusi. Ta on olnud ka laiemalt oluline Eesti spordiloos. Siin on peetud võimlemispidusid, tuletõrjespordi demonstratsioone, näidis sõjaväeõppusi, kus publikule on näidatud, kuidas sõjaväelased kõik suudavad ja oskavad. Siin korraldati ka mootorrataste võiduajamisi ja muud säärast. „Mootorratta võidusõidud olid teise maailmasõja järel väga populaarsed,“ sõnas Orro. 

Orro ütles, et nõukogude ajal arendati hipodroomi edasi. „Puitehitised vähehaaval kadusid, aga nende asemele kerkisid uued hooned,“ lausus ta. „Näiteks uued tallihooned, uus tribüün ja värav. See värav on iseenesest väga stiilne nõukogude modernismi näide. Kahjuks uue arendusega, mida hipodroomi alale kavandatakse, tõenäoliselt see nõukogudeaegne värav alles ei jää.“

Orro lausus, et praeguseks on 1960.-1970. aastate ehitistest ju samuti saanud ajalooline arhitektuur. 

Vanasse tallihoonesse tuleb muuseum  

Orro ütles, et eks neid vaidlusi selle ala üle on viimastel aastatel palju olnud. „On tekkinud plaan hipodroom siit ära kolida,“ rääkis ta. „On inimesi, kes on väitnud, et hobustel on siin kesklinnas halb olla ja neis vanades tallides ei ole õigeid tingimusi nende jaoks. On hobuasjanduse eksperte, kes on väitnud vastupidist. Igaljuhul selle ala omanikul, maa on eravalduses, on soov hoopis ehitada siia terve linnaosa.“  

Orro lausus, et loomulikult see vastuseis ei ole olnud ju sellepärast, et keegi vihkaks moodsat arhitektuuri või keegi oleks konfliktis arendajaga. „Inimestel oli lihtsalt küsimus, kas on üldse õige ehitada siia sisuliselt terve uus linnaosa. Kas see ei koorma üle liiklusega ümbruskonna tänavaid, kui siia niipalju uusi maju tuleb,“ sõnas ta.

Orro sõnul on õige ehitada linnaruum tihedalt täis, et vältida inimeste kolimist linna taha uusarendustesse. „See soodustab veelgi enam autostumist ja linnas olevate vabade alade maksimaalne ärakasutamine on põhimõtteliselt õigustatud. Iseasi muidugi, kas see peab tulema selliste sotsiaal- ja spordiobjektide arvelt, nagu hipodroom,“ märkis ta.

„Kui see planeering ka realiseerub ja ümbrus tundmatuseni muutub, siis vana tallihoone peab siia alles jääma – see on arhitektuurimälestis,“ ütles Orro. „Sinna peaks tulema ka väike selle hipodroomi ajaloo ja selle lähiala muuseum. See peaks jääma siduma tulevikku ja minevikku ning meenutama Eesti spordi- ja meelelahutusloos olulist paika.“  

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

njaa
9. okt. 2021 13:56
Kogu aeg ehitatakse, ei ütleks et rahvaarv metsikult kasvab kogu aeg, et peaks pidevalt pilvelõhkujaid ja maju ehitama.
Harrien
9. okt. 2021 12:41
Pakun, et meelelahutusmuuseum võiks tulla. Meelelahutuse, kui niisuguse, mida enne linna ja linna tingimusis nauditud on. Sinna läheks isegi. Kui profilt püsti pandud, siis ehk ka mitu korda. Mingi hobuste võiduajamise muuseum? Et siis vürst Vjatškost alates või? Publikumi saaks sedasi, et kooliõpilasi sinna sundkorras ajades. Parem ei. See jäägu sinna, kus hobused, või Torile. Kas Toril on veel hobuseid. Kui valitsus paneks Torile pronksist hobuse, oleks ka hobumuuseumile paslik koht olemas.