“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Raport: Eesti on euroliidu madalaimate varamaksudega riik (0)
10. oktoober 2021
Scanpix/Pildil on Magnus Piirits

Eesti on Euroopa Liidu kõige madalamate varamaksudega riik, selgub arenguseire keskuse lühiraportist „Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides“.

„Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, samas on vähe kasutatud ühiskonna kulude rahastamisel varamakse,“ ütles arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits. „Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5 protsenti. Kui Eesti kasutaks liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam.“

Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse netovaralt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutel – näiteks tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega. Piiritsa sõnul moodustavad suurima osa varamaksudest enamikus Euroopa Liidu riikides just kinnisvaramaksud. Seda ka Eestis, kus on põhilise varamaksuna kasutusel maamaks, mis laekub kohalikele omavalitsustele.

„Kinnisvaramaksude osakaal maksutulust oli näiteks 2019. aasal Eestis 0,6 protsenti ja Euroopa Liidu riikides keskmisena 3 protsenti. Alates 2012. aastast on Eestis iga-aastaselt kogutav maamaks jäänud stabiilselt 60 miljoni euro piiresse,“ märkis Piirits, kelle sõnul on Eesti maksustruktuur tulevikus paratamatult muutumas. „Tööealise elanikkonna vähenemine, digiareng ja töövormide muutumine vähendab tööjõumaksude suutlikkust riigi kulutuste rahastamisel. Kui kulud püsivad senisel tasemel või suurenevad, tuleb paratamatult leida võimalusi nende katmiseks.“

Piiritsa sõnul tuleb üleilmsete maksutrendide puhul arvestada, et viimastel kümnenditel on kogu maailmas süvenenud märkimisväärselt varaline ebavõrdsus.

„Ühe protsendi kõige jõukamate arvele langeb juba tervelt 45 protsenti kõigist varadest. Ebavõrdsuse süvenemisele annab hoogu ka keskpankade rahatrükk, sest see kergitab varade hindasid,“ ütles Piirits.

Samuti hoogustub maailmas uute IT-lahenduste ja suurema riikidevahelise koostöö toel varade varjamise vastane võitlus.

„See kõik loob soodsa pinnase varamaksude senisest suuremaks kasutamiseks. Teisalt tekib juurde uusi varaklasse, näiteks krüptovara, mille väärtuse hindamine on väga keeruline ,“ lisas Piirits.  

Lühiraporti „Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides“ leiab aadressilt bit.ly/3iPDmtA. Lühiraportist saab lähemalt lugeda ka selle kohta, kuidas näiteks Soomes maksustatakse pärandvara ja Šveitsis netovara.

Tänavu on arenguseire keskuse üks uurimissuundi tulevikukindel maksustruktuur, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.