"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
president karis astus ametisse Karis: soovin presidendina olla eelkõige tasakaalustaja (0)
11. oktoober 2021
Foto: Albert Truuväärt

President Alar Karis sõnas parlamendi ees peetud kõnes, et tahab riigipeana ennekõike olla tasakaalustaja ja vajadusel ka lepitaja. Esmaspäeval riigikogus peetud kõnes tõi Karis esile, et juba enne presidendiametisse astumist rõhutas ta, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas, vahendab BNS.

Vaata galeriid (71)
Vaata galeriid (57)
Vaata galeriid (62)

“Olen ka täpsustanud, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole kõrgkooli diplomite arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras. Seda nimetatakse õppimisvõimeks.”

“Tark rahvas suudab eristada terad sõkaldest, mõistab eeskätt faktide põhistavat jõudu. Ent kommunikatsioonist küllastunud ühiskonnas leiavad ka kõige vildakamad väited toetust ja imetlust. Sotsiaalmeedia hämaruses kogunetakse leeridesse ja kahtlused tõukavad tarkuse kergesti meelest,” ütles Karis. “Tarkus jääb hääletuks, alandlik vaikus võib meid hätta jätta.”

Karise sõnul on tarkus kollektiivne saavutus. “Tark rahvas ei lase kaotsi minna lootust, ei käi nööri mööda, vaatleb ja katsetab, on enesekindel ega kohku ka eksimisest. Tark rahvas mõtleb piiritus perspektiivis ega karda kohtumist tundmatuga, olgu selleks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis. Tark rahvas mõistab ligimest, evib kaastunnet,” ütles ta.

Karis: mõnel olulisel hetkel vajame pasunahüüdu ja läikivaid nööpe

Karis sõnas kõnes, et põhiseadus paneb talle kohustuse võtta üle riigikaitse kõrgeima juhi volitused. “Ma ei kahtle, et Eesti on riigikaitse arendamisel valinud õige tee,” ütles ta. “Keerulistes olukordades ei pea Eesti üksinda lahendusi otsima, meie kõrval seisavad kindlalt liitlased. Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest.”

Karis sõnas, et noorte jaoks on kaitseväel tugev pedagoogiline roll, mis on juba tervele põlvkonnale kinkinud meelekindlust, kohusetunnet ja sisemist sära ning paljudele noortele ka eesti keele oskuse. “Sellise hoiakuga saame väärikalt vaadata kõigi nende peale, kes astunud meie ees, langenud sõjatandril või kannatanud äärmist viletsust, tundnud alandust ja hirmu. Neilt võeti olulised sümbolid, mis aastakümneid püsisid üksnes unistustes või ka väljapool Eestit,” ütles ta.

“Nii ongi, et mõnel olulisel hetkel vajame ka väärikat ja pidulikku pasunahüüdu, läikima löödud nööpe ja oma pühade kirkust,” sõnas Karis.

Karis sõnas, et tänapäeva maailmas ei ole kõik vastasseisud alati nähtaval. “Kuumad vastasseisud on varjamatud ja ülbed, kus demokraatlikke riike on vähem kui autoritaarseid, kus suurriikide omavaheline mõõduvõtmine on nihkunud Euroopast Vaikse ookeani suunas, kus Euroopa ise aegajalt vaidleb, kuidas edasi minna,” sõnas ta. “See ei muuda Eesti välissuhtluse sammu ja välispoliitika kompassi ebakindlaks ja võbelevaks. Me teame, mida me vajame: tugevat ja üksmeelset Euroopat, raudkindlat Atlandi-ülest koostööd.”

Karis toonitas, et Eestile on olulised suhted ja suhtluskanalid kõigi lähemate ja kaugemate naabritega. 

“Mõnega räägime ühisest tegutsemisest Euroopa Liidus, mõnega ühistest kaitseplaanidest, mõnega Eestis edukaks osutunud õigusriigi reformidest ja mõnega ühistegevusest Peipsi järve keskkonna kaitsel, kultuurikoostööst või transpordiühenduste kaasajastamisest. Kõik need jutud on tähtsad ja vajavad rääkimist, sest on osa – meenutades põhiseaduse preambulit – meie välisest rahust,” ütles president.

“Tänapäeva sõda ei alga kahuripaugust. Hübriidkonflikt, agressioon küberruumis ja ühiskonna teadlik lõhestamine on uued lahinguväljad ja rindejooned. Seetõttu võib raske raua kõrval meie saatuse määrata Eesti hea maine, ühiskonna sidusus ning usaldus rahva ja riigi vahel. Riigi kaitsmine tänapäeval algab ühiskonna toimepidevuse tagamisest, teadmisest, et igaüks on valmis tegema oma osa,” ütles Karis.

Karis lubas tegeleda presidendi valmiskorraga

President Alar Karis nimetas oma ülesandeks välja selgitada, milline on riigikogu poliitiline tahe muuta presidendi valimiskorda ning vajadusel esitama ettepanek põhiseaduse muutmiseks.

Karis sõnas, et presidendivalimiste keerises räägiti, et otsitakse presidenti kogu rahvale. “See on siht, mille poole püüelda, isegi kui tundub lõpuni püüdmatuna. Aga meenutagem siiski, et presidendil on Eestis tasakaalustaja roll,” ütles ta. “Sestap pole sugugi tarbetu vaidlus, milline on presidendi leidmise kõige mõistlikum rada moodsas Eestis. Kandidaatidest sõltumata on kahed viimased valimised siin üksjagu pettumust ja nõutust toonud.”

Karis toonitas, et luua ei tohi sellist valimiskorda, mis paneb presidendile nii palju ootusi, et nende täitmiseks on vaja hakata moonutama või koguni rikkuma põhiseadust. “Kas otsevalimised, valimised ainult valimiskogus, kus suureneb kohalike omavalitsuste esindatus, või kõik jääb nii nagu on, vaid kandidaatide esitamine nihkub ettepoole, varasemaks?” küsis president ja nentis, et vastus on riigikogu käes.

“Minu ülesanne on teha selgeks, milline on parlamendi poliitiline tahe ja vajadusel esitada teile [riigikogule] põhiseaduse muutmise ettepanek. Seegi on osa ühiskonnas sisemise rahu süvendamisest. Pikalt ette vaatamine, vältimatult saabuvate muutustega varakult kohanemine on samuti tarkuse tunnus,” ütles Karis.

Karis: põhiseaduse preambul sisaldab Eesti riigi geneetilist koodi

Eelmise sajandi teisest kümnendist pärinevad põhimõtted on hoolimata Eesti poliitika mistahes keerdkäikudest seisnud kõigi Eesti põhiseaduste preambulis, märkis Karis.

“Meie ühine riik on nende ridade kohaselt rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,” ütles Karis. “Need sõnad on Eesti riigi geneetiline kood.”

Karise sõnul tähendab „kaitseks sisemisele ja välisele rahule“ juhist ja ülesanne, mille meeles pidamine peab olema kõigi igapäevane töö.” Alles pärast seda tuleb kõik ülejäänu – ka eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade,” märkis ta. “”Sisemine rahu ei ole erinevate arvamuste tasalülitamine, nende halvustamine või neist üle sõitmine. Ebaviisakus, solvamine on taunimisväärsed, ja ma ei vaiki, et seda uuesti korrata.”

Karis sõnas, et ka tema hädavajalik töövahend on sõna. “Nagu ka oskus kannatlikult kuulata, tähelepanelikult märgata.”

Karis märkis, et parlament on kokkulepete ja kompromisside ja ka vastasseisude kogu. “Kuid selles saalis peaks tundma meelehärmi siis, kui üksteist ei kuulda ega kuulata, kui pauguvad uksed, kui sõna muutub müraks, kui hääletusel puudub sisukus ja seeläbi rebeneb poliitika loomulik raamistik. Siis kõlavad siin tühjad, liigsed või ka üksnes kiusu pärast öeldud sõnad, mis kuhjudes matavad olulise.”

“Mida ma loodan aga rohkem näha, on vaidlused riigikogus ja ühiskonnas, arutelud, enda seisukohtade kaitsmine ja teiste kuulamine. Olgu teemaks kliima ja rohepööre, energia- ja maksupoliitika, eelarve ja metsandus või hoopis Euroopa Liidu valikud ja kaitseväe areng. Tabuteemasid, mille üle debateerida, ei ole. Dogmad ja kantseliitlik poliitkorrektsus aheldab mõttevabaduse, ilma milleta ei sünni lahendusi, mis meid edasi viivad,” ütles Karis ning soovitas lugeda kuulata ja vaadata eesti kultuuri.

“Eeltaktina olen enne ametisse astumist rõhutanud, et minu üheks ideaaliks on tark rahvas. Olen ka täpsustanud, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole kõrgkooli diplomite arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras. Seda nimetatakse õppimisvõimeks,” sõnas Karis.

Karis tunnustas ja tänas oma kõnes kõiki taasiseseisvumisaja presidente. “Lennart Meri märkis maha moodsa riigi alusjooned. Arnold Rüütel tõi maarahva Euroopa Liidu ja NATO juurde. Toomas Hendrik Ilves kasvatas e-Eesti kaudu Eesti suuremaks. Kersti Kaljulaid ei vaikinud, kui tundis, et nõrgematele tehakse liiga ja tõi perevägivalla teema avalikkuse ette,” sõnas Karis ja lisas, et kõik nad toimetasid äärmiselt arukalt põhiseadusega pakutud ruumis.

“Presidendina tahan ennekõike olla tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja. Loodetavasti mõistate juba, et teadusvaldkonnast pärit inimesena häälestan oma mõtteid ja meeli ikka teadmiste põhises helistikus. See ei ole üksnes mu vabadus, vaid ka kohustus,” ütles Karis.

Kaljulaid: Eesti presidendi võim peitub väärtustes ja rahva usalduses

“Alar Karisele antakse tänasest võimalus heita Eesti elule värske pilk, uue presidendi pilk. Parlamentaarne Eesti toetub just oma piiratud võimuga riigipeale, kes peab meie kõigi jaoks sõnastama, kust me tuleme ja kuhu läheme. Seda ootab temalt rahvas. Parlamentaarne Eesti usaldab oma riigipeale järelevalve põhiseaduse mõtte ja sätte üle. Seda nõuab temalt põhiseadus,” ütles riigipea ametist lahkuv Kaljulaid riigikogus ameti üleandmisel peetud kõnes.

Kaljulaid märkis, et presidendil on toetuda vaid põhiseaduses kirjeldatud liberaalsetele demokraatlikele väärtustele ja rahva usaldusele.

“Aga kas saabki olla veel suuremat toetust kui meie põhiseaduses toodud väärtuste raamistik? Või veel tugevamat mandaati kui rahva usaldus? Ei saa. Ja selles peitub Eesti Vabariigi presidendi võim,” sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid nentis, et Eesti põhiseadus on lihtne ja selge ning põhiseadus, mille vastuvõtmisest möödub järgmisel aastal 30 aastat, ei ole vajanud muutmist selles, mis puudutab selle tekstiga loodud väärtusruumi.

See on Kaljulaidi sõnul läänelik väärtusruum. “Olen selle üle väga õnnelik, et Eesti on jäänud truuks oma 1992. aastal põhiseaduses sõnastatud valikutele, sest ainult selline Eesti saab olla igavesti iseseisev,” ütles ta.

Kaljulaid märkis, et Eesti ees seisab palju keerulisi valikuid, mis on seotud rohepöördega, üleminekuga eestikeelsele haridusele ja üha kiiremini muutuva maailmaga ning valikuid tehes ei ole paremat teejuhti kui põhiseaduslikud väärtused.

“Asjad saavad halvasti minna siis ja ainult siis, kui me ise neist väärtustest taganeme. Viimased viis aastat on küll olnud täidetud pingeliste aruteludega just nendesamade väärtuste üle. Aga olen tundnud Eesti rahva suur toetust neile väärtustele,” ütles Kaljulaid. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.