"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Suvekuumus võib korteris tappa Ekspert: ventilatsiooni renoveerimise käigus jahutuse lisamine võib osutuda arvatust lihtsamaks ja taskukohasemaks (0)
13. oktoober 2021
TTÜ professor Jarek Kurnitski. Foto: Scanpix

„Me teame, et meil on kuumalained tegelikult iga kolme-nelja aasta tagant. Vanasti olid need harvemini, aga nüüd on need olnud aastatel 2010, 2014, 2018 ja 2021. Kui iga kolmas või neljas suvi on kuumalaine, siis tasub selle asja peale mõtlema hakata,“ tõdes Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski hoonete jahutussüsteemide rajamise vajalikkusest rääkides.

Professor Kurnitski tõdes möödunud suvele tagasi vaadates, et üheks suureks probleemiks on tõusmas ventilatsiooni kõrval hoonetes ka piisava jahutuse tagamine. Positiivne on see, et renoveerimise käigus on võimalik mõlemad tööd teha ära üheaegselt.

„Meil on olemas ülekuumenemise vältimise nõuded ja need on defineeritud uutele hoonetele ja ka oluliselt rekonstrueeritud hoonetele. Vanade hoonetega on olnud vähem probleeme kui uute hoonetega, aga kuna kliima soojeneb, siis on teema aktuaalne,“ märkis Kurnitski.

Ülekuumenemise piir – 27 kraadi

Ülekuumenemist hinnatakse selle järgi, kui palju tõuseb temperatuur temperatuurisimulatsiooni raames kolme kuu jooksul hoones üle 27 kraadi ja kraadtundide lugemise alusel ütleb nõue, et üle 27 kraadi võib temperatuur hoones tõusta maksimaalselt 150 kraadtunni jooksul ning see nõue kehtib professori sõnul tavapärasel suvel, mis ei sisalda tänavuse suvega sarnaseid kuumalaineid.

„Kaks kuumalainet tagasi, aastal 2014 olid need nõuded olnud mõned aastad jõus ja siis vaatasime uute hoonete olukorda ning tegelikult 2/3  uutest korterelamutest tol ajal alles jõustunud hoone nõudeid hästi täita ei suutnud. Nii, et 1/3 täitis ja 2/3  ei täitnud. See tähendas aga seda, et mõnes toas võib olla 32 kraadi sooja ja päris pika aja vältel. See tähendab seda, et nõrgemad inimesed võivad selle peale „vedru välja visata“,“ tõdes Jarek Kurnitski.

„Loomulikult on see 27 kraadi on kompromiss, sellega ei ole veel väga mugav olla, aga see on tervise seisukohalt kindlasti ohutu temperatuur,“ märkis ta.

Lõunapoolsete korterite jaoks on Kurnitski sõnul rõdu ideaalne varjestus, aga nendes korterites, mille lõunapoolsed aknad on varjestamata, võib-olla põrgulikult kuum.

„Selle jaoks on olemas väga lihtsaid passiivseid lahendusi, ka renoveerimisel  – aknad vahetatakse välja ja lõuna-läänepoolse fassaadil, mis on kriitilised, võib kasutada kirkaid päikesekaitseklaase, mis leevendavad olukorda,“ kirjeldas Kurnitski, kelle sõnul ei pruugigi majade suurim probleem olla lõunapoolsed aknad. „Lääne pool on päike nii madalal, et seal on vaja paigaldada külgvarjestus. Ehk siis püstine ekraan akna kõrval võib seal olukorda leevendada.“

Jahutuse paigaldamine on sobivate eeltingimuste korral lihtne ja soodne

Nende, passiivsete lahenduste kõrvale on otstarbekas sobitada ka jahutussüsteem.

„Kui meil on tsentraalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mille puhul ventilatsiooniagregaat paikneb katusel ja sissepuhketorustikud jooksevad mööda välisseinu ja jäävad soojustuskihi sisse, siis see on vägagi taskukohane lahendus ja väga laialdaselt kasutusel. Sellele süsteemile on lihtne liita tsentraalne jahutus,“ kinnitas Kurnitski.

„See tähendab, et sinna ventilatsiooni agregaati tuleb  paigaldada nii-öelda soojuspumba külmamasin ja see võib töötada külmaainega, nii, et me ei pea katusele veetorusid vedama, mis on alati natuke riskantne – talvel võivad need ära jäätuda,“ selgitas professor.

Sama jahutuspatareid saab Kurnitski sõnul talvel vastupidiselt tööle panna järelkütte kalorifeerina, mis tähendab seda, et katusele ei oleks vaja ka kütteveetorusid ja see annaks taas mõningast kokkuhoidu.

Selline seade tagab küll üsna väikese jahutusvõimsuse, aga see on pidevalt, kogu suve vältel saadaval.

„Kui seda kasutada, siis jahutab see kogu aeg 10W ruutmeetri kohta. Mis tähendab, et kui tuleb kuumalaine, siis see ülekuumenemine on aeglasem ja ta ikka leevendab seda kõrget toatemperatuuri, nii, et see kasu on täiesti asjakohane ja võib-olla piisav, kui seda kasutada koos passiivsete lahendustega. Ja antud juhul oleks see ka ventilatsioonisüsteemi osa ja varasemate meetmete kontekstis täiesti abikõlbulik,“ märkis ta.

Professor lisas, et kui renoveerimise käigus paigaldatakse maja katusele ka päikesepaneelid, langeb jahutusvajadus üldiselt väga hästi kokku päikese liikumisega ja päikesepaiste olemasoluga, nii, et see võib töötada praktiliselt täies ulatuses päikeseelektriga, ehk siis on tegu ka kliimaneutraalse lahendusega.

Lisaks on Jarek Kurnitski sõnul TallTechi laborites on välja töötamisel uut tüüpi radiaatorid, kuhu saab sisse lasta ka külma vee, ning väikeste ventilaatorite abil suurendatakse oluliselt radiaatori algset jahutusvõimsust, ent sellised radiaatorid jõuavad tarbijateni alles lähiaastatel.

Kõigile majadele sama lahendus ei sobi

„Kui ei ole tsentraalselt sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooni agregaati, vaid selle asemel on väljatõmbe õhusoojuspump, mis kogub katuselt selle soojuse kokku ja tubades on värske õhu radiaatorid, siis siia süsteemi jahutust juurde tekitada on natuke keerulisem. Siin peaks paigaldama täiesti eraldi süsteemi koos jahutusveetorustiku ja kõigi muude vajalike seadmetega,“ kirjeldas Kurnitski üht võimalikku olukorda.

„Kui seda kogu maja peale teha, siis oleks ikkagi mõttekam paigaldada veepõhised süsteemid, aga see väga hästi selle renoveerimise konteksti ei sobitu, sest see nõuab ikkagi korterite seest tööde tegemist ja see on mõnevõrra keeruline,“ nentis professor.

„Esimeses lahenduses, kus ventilatsiooniagregaat nagunii katusel on, sinna sissepuhkeõhu jahutuse tekitamine on kindlasti väga taskukohane ja väga lihtne lahendus, mida võiks projektides kasutada. Loodetavasti mõni ärksam korteriühistu teeb ka mõne toreda pilootprojekti ära – siiamaani pole ühtegi sellist veel tehtud. Igal juhul on jahutus mõistlik tegevus, sest sellega me parandame samamoodi sisekliimat nagu ventilatsiooniga, sisekliimat tagame ka suvine ruumitemperatuur on väga oluline sisenduima parameeter.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.