"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Erss: Mure on just nende väikeste sissetulekutega inimeste pärast, kes toimetulekutoetust ei saa (0)
13. oktoober 2021

Sitsi tänava saja-aastaste töölisbarakkide küttekehadeks on ahjud, mis paljudel korrast ära või suisa välja lõhutud. Ahjuküte on headel aegadel asendatud elektriküttega, mille eest tuleb nüüd kõrget hinda maksta.

“Elektriarve tuli suur,” lausus kohalik elanik Irina. “Eelmisel kuul oli üldarve 65 eurot, nüüd on ainult elekter 67 eurot.”

Mustamäe kortermajades, mis on valdavalt kaugküttel, on kütmisega alustatud, kuid oodatakse huviga, mis saama hakkab. “Juba ammu kütame, kuid veel ei ole hinnatõusu mõjudest aru saanud,” ütles Mustamäe korteriühistute esindaja Aivo.  

Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi lausub, et täna veel murenooti kuulda ei ole, kuid põhiline kütteperiood seisab alles ees. “Küttekulude osakaal majandamiskuludest korteriühistutel ja korteriomanikel on talveperioodil ju tegelikult lõviosa suurune,” nendib Urmas Mardi. “Kindlasti see murelikke ja musti pilvi inimeste kohale võib tuua.”

Põhja-Tallinna Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erssi sõnul on praegu tulnud üksikuid telefonikõnesid elektrihinnatõusu teemal, lähiajal on tõenäoliselt oodata suuremat huvi.

“Kuna meie töötsükkel on selline, et inimesed ootavad ära oma üüriarved ja korteriühistuarved, mis neil päevil just laekuvad, siis tulevad toimetulekutoetust taotlema. Kuidas asi kujuneb soojaarvetega, selgub novembri teises pooles. Mure on just nende inimeste pärast, kelle sissetulekud on suhteliselt väikesed, aga kes päris toimetulekutoetust ei saa,” rääkis Erss.

Energiahinnatõus puudutab kõige rohkem just elektriküttel ja gaasiküttel olevaid maju ja kortereid, suur osa Tallinnast on aga taastuvenergial ehk puiduhakkel põhineval kaugküttel, mille hinnad on Eestis kõik konkurentsiameti kontrolli all.

“Selles sektorist suuri rahasid tasku panna ei saa, ilma et konkurentsiamet seda heaks kiidaks,” selgitas energiatõhususe spetsialist Aare Vabamägi.

Vaadates aga tulevikku on spetsialistide ühene soovitus lasta võimalusel maja terviklikult soojustada. “Selleks et saaksime küttehindasid alla, tuleb oma korterelamud korralikult soojustada. Selle nimetus on terviklik uuendamine, Kredex pakub selleks ka toetust. Kes veel selles kahtlevad, siis minu meelest on see ainuke võimalus,” lisas Vabamägi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.