“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Koolikolletes nakatunud õpilaste arv läheneb tuhandele (0)
14. oktoober 2021
Foto Albert Truuväärt

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul läheneb koroonaviiruse koolikolletes nakatunute õpilaste arv juba tuhandele ning seetõttu on ülimalt oluline, et nii noored kui ka täiskasvanud läheksid vaktsineerima, kirjutab Postimehe haridusportaal. 

Kersna rääkis valitsuse pressibriifil, et nakatumine on kõige enam, koguni 37 protsenti kasvanud 80+ vanuses, kuid selle järel paraku just koolilaste seas, 10-14-aastaste seas 36 protsenti. 

“Kui tänane valitsus 26. jaanuaril ametisse astus, oli sellel hetkel 119 koolikollet ja 53 lasteaiakollet. Täna, kus meil on oluliselt kõrgem nakatumise määr 100 000 elaniku kohta, on meil nakkuskoldeid koolides 93 ja haridusasutustes kokku 106. Seega õpetajate ja õpilaste vaktsineerimine on andnud juba tulemuse ja koolikoldeid on vähem,” rääkis Kersna. 

Tema sõnul on nakatumisi haridusasutustes siiski liiga palju. “Nendes kolletes on praeguseks nakatunud 937 last ja 185 täiskasvanut. Ja need lapsed, kes on nakatunud, on peaaegu kõik vaktsineerimata ehk nooremad lapsed. Ja õpetajate puhul on samuti rohkem haigestumisi kaitsesüstita täiskasvanute hulgas, kuid on märgata, et nakatuvad ka vaktsineeritud,” rääkis Kersna. 

Tema sõnul on õpetajad peamiselt vaktsineeritus Astra Zeneca vaktsiiniga, mille tõhustus ekspertide kinnitusel ajas langeb ja see ongi põhjuseks, miks ka mitmed kaitsesüsti saanud õpetajad on nakatunud. “Seetõttu tegime eelmine nädal otsuse, et õpetajate saavad tõhustusdoosid juba siis, kui kaitsepookimisest on möödas kuus kuud. Ja on ülimalt oluline, et õpetajad uue vaktsiinisüsti saaksid,” ütles Kersna. 

Terviseameti statistika näitab, et koolikeskkonnas lähikontaktsena viibinutest veidi üle nelja protsendi on ka ise hiljem andnud positiivse proovi. Samas üldise testimise numbrid näitavad, et positiivseid proove annavad üle 15 protsendi testitutest. “See näitab seda, et koolikeskkonna lähikontaktsed nakatuvad harvem kui tavaliselt,” ütles Kersna. 

Praeguseks on 12-15-aastastest lastest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 45,5 protsenti ning 16-17-aastastest 60,8 protsenti. “Kui noored said võimaluse vaktsineerimiseks, siis oli aktiivsus suur, kuid praeguseks on see vähenenud. Eesti on Euroopas alles 15 kohal noorte vaktsineerimise osas,” tõdes Kersna. 

“On hästi oluline, et koolide lahti hoidmiseks oleksid noored inimesed võimalikult palju vaktsineeritud. Tehke need vaktsiinisüstid ära,” ütles Kersna, lisades, et teadaolevalt ei ole noortel olnud täheldatud märkimisväärseid kõrvaltoimeid vaktsiini tõttu. 

Kersna sõnul ei taha keegi minna tagasi distantsõppele, kuna selle tagajärjed olid valusad. “Me nägime põhikooli lõpueksamitel, et tulemused olid oluliselt madalamad, kui enne COVID-i aega,” rääkis Kersna. “Püüame nii, et me ei pane koole kinni,” lisas minister, samal ajal pisaratega võideldes. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.