"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Jurist: hüpoteegiga laenu tagades riskite enda kodust ilma jäämisega (0)
15. oktoober 2021

Kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest võib laenuandja pöörata tagatiseks oleva kinnisvara koheselt sundtäitmisele ilma kohtuotsuseta. See tähendab, et hüpoteegina tagatiseks olev kinnisvara müüakse enampakkumisel laenuandja nõuete rahuldamiseks.

HUGO.legal jurist Merike Roosilehe laual on mitmeid kaasuseid, kus inimesed on üle jõu käivate laenu tagasimaksete tõttu enda kodudest ilma jäänud või kohe ilma jäämas. 

Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Merike Roosilehe kommentaar:

Mis puudutab kinnisvara tagatisel laenu võtmist, siis soovitan laenutaotlejal enne laenu võtmist tõsiselt kaaluda, kas ta oma igakuistest reaalsetest sissetulekutest tulenevalt, arvestades ka teisi olemasolevaid kohustusi, on võimeline saadud laenu tagasi maksma. Kui sissetulek ei ole piisav saadud laenu tagasimaksmiseks, siis kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest, allub laenusaaja hüpoteegiga (kinnispandiga) tagatud laenu korral koheselt sundtäitmisele ilma kohtulahendita ja toimub hüpoteegipidaja (laenuandja) nõuete tagamiseks kinnisasja sundmüük enampakkumise kaudu. Kuivõrd hüpoteegiga tagatud laenu puhul ei pea see nõue eelnevalt läbima kohtumenetlust, siis ei ole saanud kohus kontrollida laenuandja nõude põhjendatust ja selle nõude kujunemist. Nii võib juhtuda, et laenuandja nõuab võlgnevust suuremas ulatuses, kui see on põhjendatud ja nõude kujunemine on ebaselge.


Eriti hoolikas tuleb olla sellisel juhul, kui laenu on selle saamise järgselt korduvalt refinantseeritud. On olnud juhtumeid, kus saadud laenu on refinantseeritud kuni kümme korda, mille tulemusena on pidanud laenusaaja saadud laenu tagasi maksma kordades enam, kui laenusaaja seda sai. 

Mees jäi laenude refinantseerimise tulemusel ilma kahest ridaelamuboksist

Minu laual on üks juhtum, kus mees võttis laenu kinnisvara tagatisel selleks, et ehitada valmis enda pere ja isa jaoks kaks ridaelamuboksi. Laenandja ei kontrollinud ega veendunud, kas laenusaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma ning juhtus nii, et üsna pea tuli asuda saadud laenu refinantseerima ja seda korduvalt. Refinantseerimise tulemusena suurendati igakord laenusummat sedavõrd, et lõpuks ei olnud laenusaaja võimeline kuumakseid tasuma ja tagatisvaraks olnud ridaelamuboksid müüdi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Nüüd on tekkinud olukord, kus laenusaaja perekond ja tema isa jäid oma kodust ilma ja on ikka veel võlgu, kuna müügist saadud raha ei katnud laenusaaja nõuet, eeskätt seetõttu, et ridaelamuboksid müüdi oluliselt alla turuhinna – kinnistu müüdi hinnaga 191 888 eurot, kuigi selle turuväärtuseks oli hinnatud 405 000 eurot. 

Minu arvestuste kohaselt sai kõnealuse juhtumi puhul laenusaaja faktiliselt laenu kokku summas 168 525.13 eurot. Laenuandjale on koos kinnistu müügist saadud rahaga laekunud kokku 301 640 eurot, kuid laenusaaja on laenuandjale veel võlgu 46 723.64 eurot, millele lisanduvad viivised 21.6% aastas kuni põhinõude tasumiseni.

Laenuandja vastutustundetult antud laenu tõttu on laenusaaja perekond ja tema haige isa sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda – elavad kõik koos pisikeses üürikorteris, mille eest isegi üüri tasumine on neile ülejõu käiv.

Minu seisukohalt on selle kaasuse puhul andnud krediidiandja laenu vastutustundetult ja seetõttu on tekkinud laenusaajale kahju, mida nad võivad tasaarvestada krediidiandja nõudega kattuvas ulatuses. Kuivõrd kinnistu on müüdud oluliselt alla turuväärtuse, siis on ka selle tulemusena tekkinud laeunusaajale oluline kahju. Laenusaaja kaalub võimalusel esitada laenuandja vastu kahju hüvitamise nõude, kuid see selgub peale käimasolevat kohtuvaidlust.

Arvan, et see kaasus peaks olema hoiatuseks paljudele laenuvõtjatele, kes otsustavad võtta laenu kinnisvara tagatisel, omamata piisavat sissetulekut saadud laenu tagasimakseteks. Minu seisukoht on, et laenuandjale pidi juba laenu andmisel olema selge, et laenusaaja ei ole suuteline saadud laenu tagasi maksma, kuid tal oli kinnisvara. Ja siin asubki probleemi tuum – laenuandjad ei veendu piisava hoolsusega laenusaaja maksevõimes, kui tagatiseks on kinnisvara, mille saab võlgnevuse korral realiseerida koheselt ilma vastava kohtulahendita.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt ei tohi krediidiasutused anda laenu inimesele, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.

Loe täpsemalt hüpoteegist ja selle ohtudest siit (autor Merike Roosileht): https://hugo.legal/hupoteek-oluliseim-info/

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.