"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
riigikontroll Rail Balticu projekt on tähtajast viis aastat maas (0)
15. oktoober 2021
Foto Mats Õun

Riigikontrolli hinnangul ei ole Rail Balticu projekti elluviimisel raudtee ehitamiseks vajalike kinnisasjade omandamine kulgenud plaanitud tempos, seejuures on mahajäämus algsest kokkulepitud tähtajast ligi viis aastat. 

Praeguseni pole selge, kui palju ja milliseid kinnisasju on vaja omandada, sest projekti planeerimisdokumentide koostamine venib. Samuti ei ole teada kinnisasjade omandamise maksumus, sest näiteks kallimad kinnisasjad Harjumaal on suures osas omandamata, kinnisasjade vajadus on muutumises ning kinnisasjade hüvitisväärtuse määramise praktika on alles väljakujundamisel ja vajab õigusselgust, selgub värskest riigikontrollil vahearuandest.

2021. aasta teise kvartali andmete järgi on omandatud kõigist teadaolevatest kinnisasjadest 28 protsenti. Kõige vähem on maade omandamist korraldav maa-amet edenenud Harjumaal, kus on omandatud 6 protsenti kõigist teadaolevatest raudtee tarbeks vajaminevatest maadest. Praeguses tempos jätkates lõppeb kinnisasjade omandamine tõenäoliselt alles 2024. aastal.

Maatükkide omandamine võib olla keerukam

See on riigikontrolli sõnul murettekitav nii ajakava kui ka eelarve seisukohast, sest Harjumaal on kinnisvara hinnatase kõrgem kui Rapla- või Pärnumaal ning omandada on vaja maatükid, mille saamine riigile võib olla keskmisest keerukam.

Maa-amet on seni omandanud eelkõige kinnisasju, kus trass on enamasti kavandatud läbi metsade ja põldude ning kus pole palju äri- ega elamumaid. Harjumaal on olukord teine. Lisaks selgub ameti andmetest, et maatehingute maksumus oli Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal võrreldes 2014. aastaga, kui planeeriti eelarvet, tõusnud 2020. aastaks üle 50 protsendi.

Kinnisasjade omandamiseks on Euroopa Ühendamise Rahastu rahastus­lepete CEF 1 ja CEF 6 eelarve kokku 29,1 miljonit eurot, millest seni on kasutatud vaid 11 protsenti.

Ühtlasi toob riigikontroll välja, et hiljuti vastu võetud seadus ei aita raudtee tarvis vajaminevate maade väärtuse väljaselgitamisel kohelda omanikke ühetaoliselt. Praktikas on leitud toimiv lahendus, mis tagab maaomanike võrdse kohtlemise, kuid see pole riigikontrolli hinnangul kehtiva õigusega kooskõlas.

2018. aastal jõustunud kinnisasjade avalikes huvides omandamise seadus võib riigikontrolli hinnangul tekitada ebavõrdset kohtlemist, sest sarnaste kinnisasjade omanikele võidakse pakkuda olenevalt metoodika valikust erinevas suuruses hüvitist.

Riigikontroll rõhutab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole projekti ajakava muutnud, kuigi on ilmne, et raudteed ei ole tõenäoliselt võimalik kogu trassi ulatuses 2026. aastaks kasutusele võtta. Samas viitasid ajakava ületamisele juba 2019. aasta riigikontrolli auditis välja toodud probleemid. 

Pärnu maakonnaplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine, põhiprojektide valmimise hilinemine ja kinnisasjade omandamise protsessi pikenemine tugevdavad riigikontrolli hinnangul veelgi veendumust, et ajakava tuleb üle vaadata.

Nimelt loodetakse Pärnu maakonnaplaneering kehtetuks tunnistatud osas vastu võtta alles 2022. aastal. Samas kui põhiprojektid pidid Eestis kogu trassi ulatuses valmima 2018. aastal. Praegu prognoositakse, et kõik põhiprojektid on valmis alles 2023. aastal.

Ehkki tegevuste elluviimise aeg on pikenenud, ei ole Rail Balticu valmimise lõpptähtaega muudetud. Seetõttu on projekti tegevused koondumas lühikese perioodi peale. Lühikese aja jooksul tehtavad ehitushanked võivad riigikontrolli hinnangul viia ehitusturu ülekuumenemiseni, mis toob kaasa ehitushindade tõusu. Euroopa Liidu TEN-T määruse järgi ei pea olema Rail Balticu raudtee valmis enne aastat 2030.

Muutunud on projekti maksumus

Ühtlasi toob riigikontroll välja, et MKM-il ei ole teada, kui palju Rail Balticu projekti Eesti osa  kinnisasjade omandamine ja raudtee ehitamine tegelikult maksta võiks. Viimati 2018. aastal ajakohastatud kogu Eesti osa projekti eelarve ei pea enam paika, sest muutunud on projekti tegevuste ulatus ja maksumus, sealhulgas kinnisasjade hind.

Kuna Rail Balticu Eesti osa eelarvet ei ole planeeritud aastate kaupa Rail Balticu projekti lõpuni, siis ei saa riigikontrolli sõnul ka hinnata, kas eelarvet on ületatud või mitte.

Ehkki MKM ei ole projekti eelarvet uuendanud, näitavad Rail Baltic Estonia OÜ prognoosid, et projekt läheb plaanitust kallimaks. Näiteks Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ehituse projektide koosseis ja maksumus on võrreldes varasemaga muutunud ligi kaks korda suuremaks.

Projekti lisandunud ja kallinenud tegevuste rahastamiseks on vaja leida täiendavalt raha ka teistest Euroopa Liidu fondidest. See omakorda tähendab riigikontrolli sõnul, et Rail Balticu projekt konkureerib ka sellisele rahale, millega saaks rahastada Eesti teisi taristuprojekte.

Kuna MKM ei ajakohasta Rail Balticu projekti eelarvet projektiinfo täpsustumisel, siis on riigikontrolli sõnul raske ette näha, kas ja millal tekib vajadus saada riigieelarvest lisaraha.

Uuendada tuleks kogu projekti ajakava

Riigikontrolli soovitab seetõttu majandus- ja taristuministril uuendada kogu projekti ajakava ja viia tegelikkusega vastavusse kinnisasjade omandamise ajakava, arvestades riske, mis võivad ajakava edasi lükata.

Ühtlasi soovitatakse ajakohastada projekti Eesti osa terviklik eelarve riigi järgmise eelarvestrateegia koostamise käigus, eelarve muutumisel põhjendada maksumuste muutusi, tagades seeläbi projekti eelarve ja selle muudatuste läbipaistvus.

Lisaks soovitab riigikontroll vaadata üle kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses menetlustoimingute tähtajad ning algatada koostöös keskkonnaministeeriumiga seaduse muutmine, et reguleerida hüvitisväärtuse hindamise metoodika viisil, mis tagaks maaomanikele õiglase tasu maksmise läbipaistvatel ja ühtsetel alustel.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis oma vastuses riigikontrollile, et projekti prognoosmaksumuse ja ajakava uuendamine on MKM-i ja Rail Baltic Estonia koostöös käimas. Maksumuse ja ajakava uuendamisel võetakse arvesse iga konkreetse objekti või lõigu puhul kõige uuemat asjakohast infot.

Minister lubas, et uus täpsustatud maksumuse prognoos ja ajakava kuni aastani 2026 valmistatakse ette hiljemalt riigi eelarvestrateegia 2023–2026 koostamisel.

Rail Baltic on iseseisvuse taastamise järel Eesti riigi suurim taristuprojekt, seda nii maksumuselt kui ka mastaabilt. Tallinnast Leedu-Poola piirini kulgeva raudtee kogupikkuseks on planeeritud 870 kilomeetrit, millest Eesti riigi territooriumile jääb 213 kilomeetrit. Eesti riigis on Rail Balticu ehituseks vaja eraldada ligi 1000 kinnisasja, millest 863 kuulub era- või munitsipaalomandisse. 

Rail Balticu projekti elluviimine maksab 2017. aastal koostatud tasuvusanalüüsi kohaselt 5,79 miljardit eurot. 2018. aasta andmetel kulub sellest 1,58 miljardit raudtee väljaehitamiseks Eestis.

Kolm Balti riiki sõlmisid 2017. aastal kokkuleppe, millega võtsid kohustuse ehitada Rail Balticu raudtee 2025. aastaks valmis ning tagada selle kasutusvalmidus aastaks 2026. Kuni 85 protsendi ulatuses rahastab projekti Euroopa Liit, ülejäänu tuleb Eestil, Lätil ja Leedul endal maksta. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.